Maanteehundi arvamised

Lennubaas on rajatud 1945-1952, järgnevad 40 aastat kasutati militaarlennuväljana, SU-24 taktikaliste hävitajate baasina. Praeguseks on Eesti Õhuvägi baasi valdamas, õppelendudele lisanduvad NATO transportlennud, kuid nende sagedus on suhteliselt väike. Lennurada on 2,5 km pikk ja 60 m lai ning see võimaldab vastu võtta praktiliselt kogu vajalikku lennukiparki. Praegu on lõppfaasis detailplaneering, mille alusel viiakse Lennubaas vastavusse NATO nõuetega ja tulevikus võib oodata esialgu NATO hävitajate eskaadri roteerumist (praegu pesitsetakse Leedus, kuid ka Lätis toimuvad sarnased arendustööd) ja hiljem ehk ka Eesti oma militaarlennukeid. Militaar- ja tsiviilkasutus ühise lennuraja eri servades on maailmas piisavalt tavaline. Kui veel mõne aasta eest võis kuulda kategoorilisi arvamusi tsiviil- ja militaarkasutuse ühildamisest, siis enam see nii pole. Ilmselt on tegemist olulise vahendite kokkuhoiuga kogu tehnilise kompleksi nõutud tehnilisele tasemele viimises ja käigushoidmises

- Näitajad Lennujaama territoorium 210 hektarit. Stardirada 3070 meetrit, 2560 meetrit ruleerimisrada, reisiterminal, kaks kaubaterminali. - Probleemid Ülemiste paikneb äärmiselt lähedal kesklinnale. Seetõttu on probleemideks ennekõike lennuoperatsioonidega (start, maandumine) kaasnev müra ja reostuserisk Tallinna joogiveele võimaliku õnnetuse korral. Lennujaam puhastab või juhib Tallinna kanalisatsioonisüsteemi oma territooriumilt koguneva reovee, sealhulgas ka jäätumisvastaste lisandite ja naftatoodetega võimaliku reostumise osas. Väidetavalt eraldab lennuk stardil aga saastet võrreldavalt 20,000 sõiduautoga. Ülemiste järve reostust on mõõdetud regulaarselt, reostustaseme tõusu on täheldatud vaid külmade talvede järgses sulamisprotsessis, kui saastunud lumi sulades järvevette lisandub. Sel teel lisanduvad vette ohtlikud raskemetallid nagu kaadmium ja nikkel, mille päritolu võib olulisel määral olla seotud lennundusega. Samas on joogive

Täna on lennujaam Ülemistes. Kuid ilmselt ei jää see sinna igavesti. Ehk siis mis puhul peaks lennujaam kolima hakkama: kui lennujaam ei mahu enam ära - st siis peaks vähemalt osa funktsioonidest kolima. Kus on see piir - täna teenindab jaam 1,7 miljonit reisijat aastas, juhtkonna arvates on lagi kuskil 5-6 vahel, eksperdid pakuvad ligikaudu poole väiksemat taset. Ja põhjuseks ilmselt see, et tipptunnil ollakse füüsilise koormatuse piiril ja lennujaama juhtkonna meelest võiks tegu olla permanentse tipptunniga. kui lennujaama aluse maa hind ületab lennujaama kolimise kulud. Küsimus, kui kallis on lennujaama käes olev maa - eks sõltub sellest, millist maakasutust seal planeerida. Kortermajad? Mõeldav. Ega seal enam muid mürisevaid või saastavaid objekte eriti palju polegi. kui lennukite müra ületab kellegi mõjuvõimsa isiku või ... grupi valuläve (norme nad ei ületa, vähemalt praeguseid, vähemalt regulaarliiklusega) Ja mis kolimisse puutub, siis Vasalemma vallas Ämari lennubaas on nagu tõ

No kos sa mistad - on ju politsei avariigrupi töö ülevõtmine, endiste politseinike poolt pealegi. Olks, see on vajalik. Vbla isegi nii et selle avariigrupi töötasu plekib ka kindlustus kinni. Kuid siis peaks nagu tagama ka selle et kõik nende poolt fikseeritud matsud kohe ka andmebaasidesse sisse läevad - et MNT statistikas ka kajastuksid jne.

Tulin Peterburi maanteed mööda linna poole, vahetult enne Tartu maantee risti korralik ummik - teisest reast on suuremat sorti kallur soovind esimesse keerata kuid vajund külge väiksemale sõiduautole. Põhjus lihtne - veoauto peeglid ei näita kaassõitja ukse alla, samuti ei näe juht paremal paiknevat autot, mille ninaots ulatab vaid meetri jagu tema ninast ettepoole. Seega on tegemist suhteliselt suure pimeda nurgaga. Ja kui juht ka oma manöövrit pikemalt planeerind on (milles veidi kahtlen), siis sõiduauto võis ka vahele süstida. Probleem on tõsine, kuna samast kohast oli varem võimalik vasakule keerata ja hiljem Järvevanasse paremale, kahest reast, praegu on see võimalus vaid parempoolsest reast - siis veoki juht ilmselt lasi vanast harjumusest teises reas ja kui avastas et sealt aint Tartu poole saab, jäigi ümberreastumisega hiljaks. Kuid olulisem asja juures on see seik, et kohal oli ka politsei operatiivauto, vilkurid töös. Ning sõiduauto vigastused olid väikesed - politsei esmane

Täna sai Narvas käidud. Küll teistel põhjustel, kuid mis silma hakkas: 1) veoautode järjekord maanteeääres - enamvähem täpselt 7 kilomeetrit. Delfi järgi on see nädala jagu. Ehk siis vene toll laseb päevas läbi ühe kilomeetri autosid. Linnapoolses otsas on näha paar välipeldikut kuid see on ka kõik. Küsimus, kelle rida see on? Ei, mitte ainult peldikud vaid kogu orgunn jne. Sarnased jamad on muide ka Soome Vene piiril, Vaalimaa piiripunktis vist. Soome poolel on raudtee aktiivsem, ilmselt suudetakse oluline osa veoseid raudteele suunata - korra nädalas käib juba praegu spetsiaalne autode veoks tehtud kaubarong. Kas meie kogu tulevikulootus seisneb uues sillas? See ju veel küsitav ja kindlasti võtab vähemalt 5 aastat koos projekteerimisega. Või on projekt olemas? Siis vähemalt 2-3 aastat. Lugesin just EL rahadega plaanitavatest pilootprojektidest, mis ilmselt selliste veoautojuhtidele suunatud parklate tegemisele mõeldud. Kuid - kelle rida? 2) Narvas endas on küll viitasid välja pandud,

Viimasel ajal on ridamisi kaherattalisi motoriseeritud liiklusvahendeid külje maha saanud Järvevana raudteeületuskohas. Hullemini vihmaga, kuiva ilmaga veidi kergemalt. Jalgratastele on tehtud norm ületuskoht, kus nad raudteega risti üle liiguvad. Kuidas peaks olema lood aga mootorsõidukitega? Lahendusvariandid: - analoogiline rada lisaks kõrvale mootorsõidukite jaoks nagu jalgratastele tehtud on - lisada uus automaatika ülesõidukohale, mis tekitaks rööbaste peale katted. Need katted peaks olema risti sõiduteega, seega üksjagu pikemad. Kujutaks miskit sellist, et tõkkepuudega vastandfaasis ja piisaks et kaetakse esimene rida. Katted kergitatakse siis nagu tõkkepuu kombel üles, kui tõkkepuu alla läeb - et rong normaalselt rööpaid kasutada saaks. Kuid kui tõkkepuu üles läeb, siis lastakse katted tee peale. Tjah, ega see lihtne polegi. Aga et rööpad viltu sõidutee suhtes, peaks ülestõstetud kate jääma rongiteest juba kõrvale. Peaks asja korralikult üle mõõtma et kas õnnestuks lihtsam lah

Ehk siis siia koguks kirjapärleid, mis teede ääres kohatud. Või neid, mida teised kohanud on. Ah jaa, tegelikult ka neid pärleid, mis kauplustes ette jäävad. Alustuseks jälle link - http://www.postimees.ee/020907/esileht/siseuudised/280462.php põhjuseks liiklusmärgi lisatahvel JALRATTURID. Tglt ka ise mõni aeg varem kohand Tallinna vanalinnas, Laial tänaval, peatumise keelumärki mille all ilutses lisatahvel viitega SAADKONNA autodele. Teadaolevalt pesitses selles majas Itaalia saadik (mitte küll saatkond, vaid saadiku isiklikud eluruumid). Võibolla seepärast ei ole tegu Saatkonna autodega vaid Saadiku omaga ja seetõttu ka tüma tee-kasutus. Aga kokku võtaks küll sedasi, et kas need kodanikud, kes märke vorbivad, koolis käind polegi? Või on ka siin klient nii kuningas et mõistust tellimuse täitmisel keelatud kasutada? Leedus, Vilniuse vanalinnas jäi silma parkimise märk ja selle lisatahvel - küsimus, kes või mis on kõnniteel? Esimene vastus võiks olla UFO. Selle märgi juurde tuleks lisad

http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=244259 - juhtum, kus teetööde tõttu seisvate autode rodu oli sedavõrd pikk, et ulatus pikalt kiiruspiirangu alast välja. Küsimus siis et kas teetööde kiiruspiirang tuleks vedada veel pikemale alale? Piirangu ülesanne on hoiatada teel ettetulevast takistusest. Kui hoiatus tuleb aga alles siis, kui oluline osa takistusest ehk siis takistuse tagajärg möödas - pole nagu asi enam adekvaatne.