Maanteehundi arvamised

Käisin koolis. Keelt teritamas. Seletati, et visioon on võõrsõna. Eestimaine võiks olla nägemus. Aga samas, nägemuse olemus viitab hallutsinatsioonidele. Töökohaotsingutel küsitakse, milline on teie visioon? Televisioon? See selleks, tegelikult tahtsin hoopis rääkida pikemaajalistest prognoosidest. Kuulsin, et hakatakse toetama põllumaadel madalakasvuliste metsakultuuride kasvatamist. Madalakasvulisteks loetakse siis leppa, haaba, hübriidhaaba ja muud sellist haokultuuri - eesmärgiks just 15-aastase raieringiga hakkepuitu toota. Kuid keegi pole sellele mõelnud et kui praegu selline kultuur põllule lasta, kuidas pärast maad tagasi põlluks teha. Enamgi veel, pole mõeldud ka sellele et siuke metsakasvatus sobiks ehk paremini nigelatele põldudele. Aga lubatakse praegu kõigile, ka kõige parematele põldudele (et ehk maaomanikul ka mõistust on, otsustab ise mida teha). Tegelikult taandub asi laiemale pinnale. On euroliidu toetusskeem, palun, kasutage - aint et DDPP skeemiga. Mõtlemiseks

Äsja toimus ÜP eskiisi avalikustamine. Martti Preem oli päris tõsiselt hädas. Orgunnerid ei arvestand rahva huvi ja valitud ruum osutus liialt pisikeseks. Mis aga mingit kriitikat ei kannata, on kogu protsessi korraldus ses mõttes et kuna korraldab planeeringut linna amet, siis pidanuks protsessi kaasama ka linnaosa valitsuse ja volikogu. Olgu et hetk sattus selline kus kõik koosseisud vahetuma kippusid - aga põhjusmõtteliselt saanuks nii mõnegi nurga enne rahva ette tulekut maha lihvida. Mitte väikest rolli selles istumises ei etendand liiklusküsimused. Preem tõdes, et üks põhiline võti on Järve sõlmes, kus tuleb ühendada linna saabuv Viljandi maantee Mustamäega, Tervise tänava kaudu. Mingid projektid on K-projekt ka koostand, tunnelid nii Pärnu maantee kui raudteede alt. Rahvas aktsepteeris sõlme rolli ja vajaduse, protestiti tegelikult ainult selle üle, et K-projekti lahendus mitte oleval teel ei kulge vaid põhjapoole, Järve metsa jääb. Eks siingi ole põhjuseid kuid neidki tuleks

Veidi sügavamale vaatav nupuke. Põhilised suunad, kuhu transpordisüsteemi arendamine peaks liikuma: 1) motoriseeritud liikluse vajaduse vähendamine - lihtne öelda, raske teha. Olulisim aspekt kergliikluse areng. Vajalik tegeleda kogu ahelaga: - kergliiklusteed - mitte pelgalt sidumata jupikesed, vaid omaette ja ohutu kergliiklusteede võrk. Ühendused magistraaltänavatega eritasandilised (tunnel tänava alt). Lisaks turvaline ja soovitavalt tasuta rattaparkla ühistranspordi terminali juures, kaubanduskeskustes, igasugu linna- ja riigiametite juures ja lihtsalt büroohoonete ja muude töökohtade juures. Ega palju vaja pole, kuid salvestav videovalve kindlasti. Parkimise teema jätkuks tuleks jalgrattaparklaid kavandada kõigis uutes planeeringutes - nii kortermajadel kui juba eeltoodud kohtades. Ning juba olemasolevates kortermajade piirkondades (Tallinnas ntx -mägedel) kus senised planeeringud ratastega ei arvesta, majadevahelises alas uued katusega ja lukustatavad jalgrattaparklad (igale

Kunagi oli Pikris sellenimeline naljanurk. Püüaks siin jätkata head traditsiooni. Töiselt - ajalehekuulutustest ja mujalt - on üles kerkinud loomarida: - ketassiga (kuulutusest: müüa ketassearaam) - mantlisiil (Valgre laulust) - silindrinahk

NCHRP 3-92 - Production of the Year 2010 Highway Capacity Manual (HCM) has been underway for nearly a year. Preliminary chapters are under review by committee members and friends of the committee. The manual is proposed in a 4-volume format: Concepts, Uninterrupted Flow, Interrupted Flow and Applications with the Applications volume being on-line only. The material for any given methodology will be largely within the associated chapter as users in both surveys and focus groups expressed dissatisfaction with the existing Part II and Part III approach. The transit chapter has been removed because the Transit Capacity and Quality of Service Manual, 2nd edition (TCRP 100) exists. Additionally, materials on pedestrians and bicyclists will be moved into the chapters where they have an impact on operations with the new Pedestrian and Bicycle chapter focused on exclusive facilities for those users. The Concepts chapter provides the introductory and overview material for the manual as a whole.

Neid on mitmeid, mõned ilusamad ja mõned koguni kasulikud. Foorituledega mängimine Suuremal lõigul rambilt liitumine

Miskit on planeeringute süsteemis totaalselt mättasse läinud. Tallinn-Narva maantee on ammust aega riigi üks peamagistraal. Tallinnale on väga oluline Tallinna ringtee, et transiitliiklust linnast mööda juhtida. Riik on valmis seda tegema. Mõlemad teed vajavad uuendamist, on arengutele jalgu jäänud ja suisa ohtlikuks muutunud. Teed ristuvad Väo sõlmes. Väo-Maardu teeprojekt, koguni tehniline projekt, on valmis ja kinnitatud (alustati seda 2003 aastal, tegid COWI ja EA Reng). 30.06.2009 Maanteeameti peadirektori käskkirjaga . Väo-Maardu teelõigu ehitusega alustatakse õige pea. Riigihange on välja kuulutatud Iru-Maardu teelõigule. Väo sõlme ehituse hange kuulutatakse välja 2010 kevadel ja kopp lüüakse maasse sügisel. Sõlm peaks valmima 2012 aastal. Projekt on valmis, kuid nüüd selgub et detailplaneeringut ei ole. Planeeringu on linn Maanteeameti palvel algatanud 2007. Maaeraldused saab teha mitte projekti, vaid ainult detailplaneeringu alusel. Olgu, tehtud ka detailplaneering - täpselt s

Küll on juhtunud selliseid lugusid, kus mulle helistab sisse telefon ilma telefoniomaniku teadmata - näiteks, taskust või kotist. Aga reeglina on tegemist klapita telefoniga mille klahvid ei ole lukustatud ning kuna nimi algab A tähega, olengi suht tõenäoliselt taskukõnede sihtmärgiks. Aga sellist juhtumit mis sõbral just toimus, ei tea küll. Kuulub kas paranähtuste valdkonda või siis avalikult dokumenteerimata funktsioonide valdkonda. Naisel telefon kotis, spetstelefonitaskus. Mees helistab oma kaasale, telefon ei helise vaid ühendab kohe. Ja mees kuuleb vaid sammude häält kruusal. Kuid liugkaanega Samsung, mis ei peaks kõnet vastu võtma ilma klappi avamata. Telefonitasku täpselt nii suur et klapp seal sees ei avane ise. Lisaks veel, et ei sõber ega ta kaasa ei kasuta mingeid handsfree komplekte ega sinihammast jne.. Et kaasa ei vasta ja mees kuuleb vaid samme kruusal, siis lõpetab kõne ja helistab uuesti. Paari tirina järel naine võtab toru ja kinnitab, et alles nüüd võttis telefoni

Läksin korra seksipoodi ja palun 100 grammi, kurat, turvatöötaja kutsuti! Sellise koguse peale kindlasti. Seda X-i tuleb ikka kopsakate kilodega hankida. Mida väiksemaks see kaal vajub, seda tõenäosemalt liigub see X seadustega keelatud tsooni. Nii et miski ime pole kui turvatöötaja appi paluti. Muuseas hea turvatöötaja ise juba langeb sinna 100kg piirkonda. Aga sina oma 100g sooviga... Krt... ega mul nii palju kah raha ei ole! Ja üldse on see puhas tarbija eksitamine: ma pole üheski seksipoes seksi näinud: pakutakse igasugu asju: pesu (see on trikotaaž), igasugu kummist ja plastmassist esemeid, keemilisi preparaate (tarbekeemia), piitsasid, sidemeid, ahelaid (majatarbed), värvilisi trükiseid (perioodika ja raamatud), pesemisvahendeid ja muid hügieenitarbeid, kosmeetikat ja audio ning videomaterjale erinevatel andmekandjatel... aga seksi neil üldse müügis ei olevatki! Kujutage ette, et lähete autosalongi ja teile hakatakse seal auto asemel pakkuma labidaid (saate auto lumest välja kaev

Tartu maanteel käib ehitustegevus - vilgas või mitte, on vaieldav. Kuni Aruvallani on 2+2 juba olemas, Aruvalla-Kose projektid valmis ja ehitus peaks kohe käivituma. Parts on juba öeld et asi hankeprotseduuride kohmakuse tõttu 130 päeva veninud. Kose-Mäo projekt on kohe-kohe kokku saamas. Mäo ümbersõidu ehitus käib. See osa on nüüd siis enamvähem selgeks saanud. Maanteeamet on käivitamas uut hanget, mis tegelikult kogu Mäo-Tartu vahelise lõigu trassi ja liiklussõlmed paika paneb. Planeering. Kuid mida lehest lugeda võib? Põltsamaal kavandatakse Pajusi sõlme juurde uut kompleksi . Mnjah. Tõesti loodan et detailplaneeringut ei jõuta heaks kiita enne kui Maanteeamet oma planeeringut tegelikult alustab. Sest siis kohe tuleb moratoorium kõigile teeäärsetele planeeringutele - nende käsitlemine peatatakse kuni maanteeplaneering valmis saab. Maanteeplaneering sätestab täpselt need kohad, kuhu liiklussõlmed tulevad - ning ka need, kuhu ja kuidas mingit trassiäärset teenindust arendama peaks. Ju

Caroline on kokku pannud huvitava komplekti erilistest märkidest - leiud laiast maailmast. Tasub vaadata.

Metsavedajad nõuavad õigusi pikema ja raskema autoga maanteedel liikuda. Selle juures on kaks olulist probleemi ja kaks lahendust. P1. raske auto ja kehva kandevõimega tee P2. pikk auto ja kitsad ristmikud ning parklad L1. iga konkreetne tee üle mõõta ja määrata kasutusrežiim L2. muuta norme ning lubada suuremad veokid vaid juba muudetud normidele vastavatele teedele. P1. raske auto - teljekoormust ei suurendata, kuid tänased normid ei käsitle korduvtelje koormuse mõju (ütleme, et korduvtelgedest on arvestatud vaid kahe järgnevaga, ehk siis - kolmeteljelise sõidukiga). Võrdlus soome-rootsiga ei kannata kriitikat. Ennekõike on seal tegemist graniitkillustikust alusega teedega. Meie norm on seni võtnud lubjakivikillu kaks korda tugevamaks kui sealse graniidi. Vastavuses vanade vene normidega - kuid ega ka vene teed ju ei kesta. Ning sellele muide ka naabrite teede alusest õhemale kihile on paigaldatud naabritest kaks korda õhem asfalt. Ja loodame et selline konstruktsioon ka kannab? Täna

Eriline uudis - politsei kiiruskaamera võimaldab trahvirahadest midagi tagasi saada. Poolakad on pikalt kiiruskaamera vooluotsast oma koju voolu tirinud...

Postimehes Tartu põhjaümbersõidu artikli kommentaarides kirjutab Valter, et planeerida tuleb 25 aastat ette. Arvamine on asjakohane, kuid sellest tulenevalt on paar rehkendust kodutööd vaja teha. Esimene oluline punkt on selles, et 25 aastat enne tee käikuandmist peaks olema paigas riigi teede põhivõrgu arendamise plaanid. Ehk siis teedevõrgu skelett ja selle arengud. Selle 25 aasta sisse mahuvad mitmed protsessid. Oletame esmalt, et skelett fikseeritakse üleriigilise teemaplaneeringuga. Pakuksin, et tegemist on pideva tööga ning jooksvalt täiendatakse-arendatakse üleriigilist skeletti. Aasta hankekorralduseks. Ühe konkreetse piirkonna alamvõrguga võiks tegeleda 2-3 aastat. Ja võimalik et 10 aasta pärast tuleb tööd uuendada. Oletame seega, 3 aastat piirkonna riigiteedevõrgu arengu planeerimist koos asjaomaste maakondadega, seejärel avalikustamised ja kooskõlastusringid riigi ja maakondade tasemel mis võtavad veel aastakese. Samas tasandis võiks korrastada ka maakonnaplaneeringu infrast