Maanteehundi arvamised

Raba kaitse alla - tekitab kahte sorti mõtteid: - kas sellega ei olda lootusetult hiljaks jäänud? Viimase 20 aastaga on Laagri ja Kadaka/Pääsküla taha kerkinud kõike. Instituudi tee ja selle äärne asustus. Ja ilmselt on üksjagu planeeringuid veel, eriti Instituudi teest väljapoole. Tõsi ta on, et linna ja tee vahel on veel mingi asustamata ala. - Juuliku-Tabasalu tee osa Pärnu maanteelt Instituudi teeni (Laagri-Harku) ilmselt tehakse (see ei ole raba peal), kuid tõenäoliselt blokeerivad kaitsekavad kõik võimalused selle tee ühendamiseks Kadaka piirkonnaga. Mis siit siis kaasneb veel? Ehk kõige olulisemana see, et kui Pääsküla ümbersõiduna on planeeringutes kavandatud möödasõit mis leevendaks Kadaka tee liiklusolukorda, siis suure tõenäosusega seda ei tule. Muide, ka praegune Kadaka katend on projekteeritud perspektiivsele seisule et paralleeltee ON OLEMAS. Siit tuleneb ka katendi suur ülekoormus - praegune liikluskoormus ületab suuresti selle, millist kavandati ehitusest 15 aasta

2009 aastal võrdlesime Soome ja Eesti katendiarvutuse juhendeid ning nende alusel konstrueeritud katendeid. Huviline leiab töö veebis: http://www.mnt.ee/atp/failid/2009_10_katendi_kandevoime_vordlus.pdf Lühidalt võiks tulemused kokku võtta alljärgnevalt: 1) Üldiselt on arvutusalused (materjalide tugevusnäitajad) lähedased, asfaltbetoonide korral isegi väga. Killustiku elastsusmooduli osas kasutatakse Eestis ka paekillustikele Soome parimate tardkivikillustike näitajaid. Reaalselt kasutatakse Soomes killustikke kahes kihis – parem killustik aluse ülakihis (280 MPa) ning nõrgem alakihis (200 MPa). Liivade ja aluspinnaste arvutuslikud tugevusnäitajad Soome normides on mõnevõrra madalamad meil kasutatavatest, ulatudes parimatel liivadel 100 MPa tasemeni. Sama konstruktsiooni korral on arvutustulemused lähedased (erisused reeglina 10% piires). 2) Soome normides nõutakse sama liikluskoormuse korral oluliselt suuremat kandevõimet. Töös võrreldud nelja koormusklassi puhul ulatuvad erisused

Marjustin on Kesk-Eesti ja kogu regionaalarengu nimel õhku visand huvitava idee - lennujaam Kesk-Eestisse. Püüan seda nüüd natuke lahti mõtestada. Minu jaoks on selge, et Tallinna - Ülemiste jaam on linnale liialt lähedal. Mängus nii müranõuded kui oht Tallinna joogiveereservuaarile kui ka lihtsalt ohud et mõni lennumasin linna kohal alla sajab. Uut kohta on tarvis. Ämari on ainus piisavalt suure rajaga koht täna peale Ülemiste. Lähiriikide radade põhiandmed: - Riia - 2550*45 meetrit, 18/36 (põhja-lõuna suunaline) PCN-110 - Arlanda - 3300*45, 01/19 PCN-97; 2500*45, 08/26 PCN-78; kaks paralleelrada ja üks ristuv - Vantaa - 3440*60, 04/22 PCN-102; 2900*60, 15/33 PCN-108; kaks paralleelrada ja üks ristuv - Pulkovo - 2780*60, 10/28 PCN-83, kaks paralleelrada - Tallinn - 3070*45, 08/26 PCN-60 - Ämari - 2000*45, 07/25 PCN-68 - see on vana info (enne remonti) uus pikkus 2750. Kodumaistest veel - Kärdla - 1520*30, PCN-120 - Kuressaare - 2000*30, PCN-120 - Pärnu - 2470*45 - Tartu