Maanteehundi arvamised

Jätkuks varem käsitletud teemale: Eesti-Soome võrdlus tuleks täna veel midagi lisada. Katendite juhend 2001-52 sisaldab arvutust ainult dünaamilisele koormusele. Ka venelaste allikas (BCH 46-83) kattis laiema ulatuse - nn sõiduala, mida kontrollitakse ainult dünaamilisele koormusele, aeglase liikluse ala (ristmike lähipiirkonnad, bussipeatused jne) millel on tarvis nii dünaamilist arvutust kui ka staatilist ja teepeenrad ning parklad, kus piisab staatilisest arvutusest. Oluline on lisada, et staatilise kontrolli puhul kasutatakse asfaldi elastsusmooduleid 50 kraadi juures, millised on umbes kümnendik sellest mis nullilähedases kliimas. Kui otsustajad seda teisiti mõistma ei hakka (väidetavalt ei ole maanteid tarvis staatilisele koormusele kontrollida) siis tasuks liikuda Tallinna ringteel (raskeliikluse koormuse järgi on tegemist Eesti ühe hullema teega), kus miskipärast valgusfoorid lausa paljunevad. Kaheaastasel katendil on sügavad roopad mis ei saa olla kulumisest. Linnatänavate

Planeeringualused: Tallinna üldplaneering, kehtestatud 2001 Seletuskiri p 5.3 – magistraaltänavate võrgu arendamine: Läbivliikluse möödajuhtimiseks elamispiirkondadest on kavandatud järgnevate möödasõiduteede rajamine: • Kalamaja möödasõidutee praeguse sadamaraudtee suunal; • Pelgulinna möödasõidutee, mis ühendaks Erika tänava Paldiski maanteega kulgedes likvideeritud raudtee trassil läbi Merimetsa ja avaks eeskätt raskeveokitele ja ohtlikele veostele ohutu pääsu linnavälistelt maanteedelt Kopli poolsaare sadamatesse; • Pääsküla läänepoolne möödasõidutee koos raudteeviaduktiga Vana-Pääsküla ja Laagri piirkonnas. Kaart leidub: linna teedevõrgu kava Suurendades pilti veelgi, uurime Pääsküla möödasõidutee trassi veidi enam: Üsna ilmselt on kaardil kujutatud nn Võrno saba, mis tähendaks möödasõidutee juhtimist üle Põdra tänava ja raudtee, Maanteeameti ees paikneva elektrialajaama juurde. Esialgsest kavandatud ühendusest Vana-Pääsküla (busside lõpp-peatus) ja Laagri piirkonnas on