Maanteehundi arvamised

Erinevate riikide praktika - kas arvestatakse staatilise koormusega või madalama kiirusega. Vene normatiivides (nii BCH 46-83 kui ОДН 218.046-01) eeldatakse staatilise koormuse arvestamist ning nihkepingete arvestamist asfaldis. Arvutustes eeldatakse ühe 10-tonnise paarisratastega varustatud telje seismist 600 sekundit ühes kohas, asfaltbetooni arvutusomadused valitakse suvise temperatuuri +50C järgi. Eesti projekteerimisnormides (TSM määrus nr 55, 1999) on sellekohane viide olemas, kuid juhendis (MNT, 2001-52 mis põhineb otseselt BCH 46-83 tekstil) puudub. Soome normatiivides (Odemarki valemi kasutusel) piirdub arvutus kandevõime ning külmakerke kontrolliga, nõuded antud koormusklasside lõikes ja aeglase liiklusega koormatud aladel asendatakse 8 cm killustikku asfaltbetooniga ning kasutatakse nihkekindlamat asfaltbetooni. Rootsi normides (PMS Objekt) arvestatakse liikumiskiiruse mõju (30..110 km/h) mitmesuguste parandustegurite kaudu. Taani normatiivides (MMOPP2011) arve

Maanteeameti Ida regiooni direktori asetäitja Jaan Võsu ütles, et eelprojekti koostamise käigus tehtud liiklusuuringute järgi on Rakverest Tartu suunas ja Tartust Pärnu suunas pöörete sooritajate hulk sedavõrd väike, et vajadust nendele eraldi rampe rajada pole. «Maanteeameti hinnangul on tegemist juhtide tähelepanematusest tingitud õnnetustega,» lisas ta. Nojah, kuid eelprojekti käigus loeti eraldi kaks ristmikku - põhjapoolne nn Neste ristmik ja lõunapoolne nn Statoili ristmik. Siit tulenevalt olid ühe rea peal nii Rakverest Pärnusse kui Rakverest Paidesse liikujad. Ning samuti ka teistpidi - vahet ei tehtud, kas Rakverre mineja tuli Pärnust või Tartust. Samas pidi siiski paigas olema Tartust Paide poole liikujate arv. Nagu ka Rakverest Tallinnasse. Tänase liikluskorralduse juures on probleemseteks suundadeks vasakpöörded Rakverest kas Tartusse või Tallinnasse ning ka Tartust Paide suund. Neist liiklusuuringuga võis ebaselgeks jääda Rakvere-Tartu osa. Kas õnnetusi on rohkem vasa