Maanteehundi arvamised

Eelkirjeldatud prognoosi metoodika on muudetud kohustuslikuks. Proovime siis selle läbi praktilise näite peal - tegemist on Tallinn-Keila teelõiguga Paldiski maanteel, tabelis leida iga-aastaste keskmiste liiklussageduste andmed (AKÖL) teelõikude kohta, mis algavad tabelis näidatud kilomeetril. Andmed on täiesti avalikud, pärit Maanteeameti kodulehelt Tehnokeskuse uuringute tulemustest. km 11,300 12,156 13,574 15,134 18,462 22,341 25,172 25,206 2011 14806 12586 9115 8518 6520 7103 7743 2010 12183 9962 7911 7349 6279 7545 6797 2009 15147 12365 9839 9140 7185 7999 7415 2008 16668 14315 11819 10099 8518 10104 8329 2007 16818 14444 11925 10190 8408 9762 7879 2006 15930 13310 11150

Küllalt vaikselt on jõustunud muudatused teede projekteerimisnormides. Eilsest. Milles siis on olulisemad muutused? Kui seni kehtis 2 1 sõnastus: Maanteeamet ja teised tee omanikud Maanteeameti nõusolekul võivad kehtestada punktides 1 ja 2 viidatud normides sätestatud nõuetest erinevaid nõudeid. Siis uus sõnastus näeb välja selline: Teede projekteerimisel võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale kui sellega luuakse tingimused ohutuks liiklemiseks. Teiste riikide normide ja juhendmaterjalide kasutamiseks peab tee omanik projekti seletuskirjas põhjendama nende kasutamise vajadust ja sobivust ning saama nõusoleku Maanteeametilt . Siin on tegemist tõsiselt suure sammuga mis võimaldab senise normide eiramise asemel kasutada mõistlikumaid lahendusi. Paraku tuleb uut redaktsiooni kasutada vaid nende projektide osas, mida alles hakatakse projekteerima.  Muudetud on tee klasside määramise aluseid, k

Tänaseks kommentaariks ainese on tootnud Eesti Standardikeskus. EVS 613:2001 Kas te ikka teadsite, et kandilistel liiklusmärkidel (lisatahvlitel, viitadel) on kaks mõõdet. Pikkus ja laius? Ei! püstmõõde ja rõhtmõõde. Ja seda ikka teadsite et märgid on pandavad? Kahe märgi (eelneva ja vahetu) korraga panek ei ole kohustuslik. Et mida see tähendas?