Maanteehundi arvamised

Endise 271 MKI asemel olla nüüd 124 BHB. Ei tea küll, mis tähendus neil numbritel on, kuid põhjus võib olla üsna lihtne. Politseil on kombeks lihtsalt mööduvate sõidukite numbreid arvutisse toksida ja kuskil olla ka automaatlugejaid mis numbri ise tuvastavad. ARKis on kirjas, kes on sõiduki kasutajad. Politsei näeb seega kohe ka seda, kes võib roolis olla. Samuti ka seda, mis kehtivad karistused sõitjal on. Nii ongi tõenäoline, et uuel registreerimistunnistusel ei olegi Savisaare nime vaid kellegi teise, näiteks Batrakova nimi. Seega ei saa patrullpolitseinik numbri vasteks kohe teadet et sõitjal võib olla juhtimisõigus peatatud...

Vastavuses kehtivate normidega kahaneb liikluse kasvutempo prognoosiperioodil kaks korda võrreldes olemasoleva aegrea järgi eelnenud perioodil fikseeritud tempoga. Võttes ette eespool kajastatud aegrea ning, vastavuses aegrea pikkusele konkreetses vaatluslõikes, leiame aegrea alguse ja lõpu vahel vastava iga-aastase kasvutempo. Juhendi järgi eeldame et prognoositav kasv/kahanemine on stabiilne ning täpselt kaks korda aeglasem kui aegrea jooksul ehk minevikus see olnud on. Tulemuseks võime ennustada, täielises vastavuses normiga, et Tallinna linna piiril kasvab liiklus möödundaastaselt tasemelt 14800 autot ööpäevas, aastaks 2035 tasemele 32800 autot ööpäevas (ehk 2,22 korda). Kuid enne Keilat (vahetult enne ristumist Tallinna ringteega) kahaneb liiklus tänaselt tasemelt 7740 autot, tasemele 7350 autot ööpäevas (ehk siis, kahaneb 5%). Ma küll ei usu aga reeglid näevad nii ette. Ok, tehniliselt ainus võimalus et see prognoos teostuks, ongi selles et kogu lisanduva liiklusmahu veab üh

Uudistes räägitakse probleemidest Rootsi piiridel nii Soome kui Taaniga. Nimelt, on kontrollijad aluseks võtnud EL direktiivi, milles räägitakse 40/44 tonnist ja 18,75 meetrist. Direktiiviga on siseriiklikult antud õigus rakendada suuremaid määrasid, seda on kasutanud üleriiklikult Rootsi ja Soome, osaliselt ka Taani ja Norra. Direktiiv ei reguleeri riikidevahelist transporti. Soome on käsitlenud teemat nii et kui Rootsis võib ja Soomes võib, siis võib ka Soome auto Rootsi sõita 60 tonniga ning vastupidi. Ilmselt sama lugu ka Taani poolel, kuigi Taanis oli alguseks just Rootsi-poolne ühendus Kopenhaageni ja Kastrupi lennuväljaga. Eks ametkondadevaheline mäng see on, teedemeeste poolelt pole ju vahet kas auto on regatud Rootsis või Taanis, kontrollijale on muidugi vahe olemas. Nii ongi kontrollijad lähtunud mitte siseriiklikust reglemendist mille järgi siseriiklikult võib suurem olla, vaid direktiivist. Soomes on probleemiks leitud Eestis registreeritud veokitega Soome-Rootsi vahel lii