Maanteehundi arvamised

Lamavad politseinikud on kujunenud soositud liikluse rahustamise vahendiks. Paraku on valitud tehnilised lahendused küll liikluskiirust mõnevõrra alandanud kuid samas peaks liiklust saama rahustada nii, et ei ärrita seejuures juhte. Enamlevinud künnised on monteeritavad - mida tootjatehase andmetel tuleb kasutada parklates ja mujal VÄGA aeglase liiklusega aladel. Lisaks, põhimõtteliselt saaks künniseid kasutada õuealal või 30 km/h alades. Meil topitakse künniseid kohati isegi ühistranspordiga tänavatele. Need monteeritavad lõhuvad pigem sõidukeid ja ka tee konstruktsiooni sest kontaktpind kattega on siiski liialt väike. Raskemad liiklejad suruvad künniseelemendid sooja ilmaga sügavale asfaldi sisse. Künnised kipuvad olema lühikesed ja kõrged. Künnis jääb sõiduki telgedevahelisele alale ja hullemal juhul võib koguni sõidukit kahjustada isegi etteantud aeglasel kiirusel. Parimad lamava politseiniku näited on siiski tehtud asfaldist ja sedavõrd pikad, et sõiduauto mahub mõlema teljega

Sõberid palusid mõtteid Tallinna tänavatest. Et millest see tuleb et tänavate seisund nii nadi on. Ja mis tegema peaks et asja paremaks saada. Ei kahtle selles, et üks võtmeküsimus on RAHA. Rahapuudusest tulenevad paljud probleemid. Kui teed ja tänavad on projekteeritud arvestusega, et katendi kapitaalremontide vahe on 15 aastat (täna võib ka 20-ks aastaks projekteerida), siis vahepeal on vaja vastavalt tegelikule kulumisele kulumiskiht asendada või juhul, kui koormus selgelt suurem, lihtsalt olemasolev tasandada ja uus kulumiskiht lisada. Enamkoormatud tänavatel võiks see tsükkel olla nii 5-7 aastat, väiksema koormusega kõrvaltänavad peavad etteantud aja ka ilma remondita vastu. Ei hakka detailselt lahkama, kui palju müüdud kütusest linnatänavatel ära põletatakse ja kuivõrd laekuva aktsiisi jaotus riigiteede ning KOV tänavate-teede vahel objektiivsetele alustele rajatud on. Fakt, et kui seadusse kirjutati 75% aktsiisist, siis nii ka mõeldi. Seadusandja on hiljem algset mõtet kõvasti

Aktuaalseks on muutunud naastrehvide kasutuse maksustamine. Seda nii üleriigilises kui kommunaalpoliitika valdkonnas. Kahjuks tuleb tõdeda, et seni on maksustamise eesmärgid valdavalt riigikassa või munitsipaalkassa täitmisega seotud, puudub sisuline lähenemine. Ei saa vaidlustada, et naastrehv kulutab katendit rohkem kui lamell. Suhteliselt uute andmetega (Aalto ülikooli litsentsiaaditöö 2012) on tõestatud, et linnatänaval, kus ööpäevas 20,000 autot (2+2 ristlõige; kiirus 50 km/h), eraldub teekattest tolmuna ca 1 tonn asfalti aastas igalt kilomeetrilt. Sellise tolmu analüüsid näitavad, et PM 10 ehk mikro-osakesi on sellest 30%. Helsingi kohta on kokku arvatud, et kogu roobaste mahust 2/3 tuleneb naastrehvidest, kuid magistraalteedel kus raskeliikluse osakaal on suurem, on üle poole roobaste mahust raskeliiklusest põhjustatud deformatsioonid (mitte kulumine). Kuid edasi läheb huvitavamaks. märg asfalt kulub kiiremini (seda nii naastudega kui ilma - ehk mäletatakse ka et käiakivi