Maanteehundi arvamised

Fotol on näha ala, kus sõidukid pargivad juurdepääsutee (paralleel Tammsaare teega Mustamäe tee ja Laki tänava vahelisel alal) ääres. Ilmselt ei ole piisav vahekaugus parkiva sõiduki ning vasakpöörderada eristava pidevjoone vahel. Seetõttu on liiklejal valida, kas riskida peeglitega (või ka enamaga kui parkivas sõidukis otsustatakse ust avada) või ületada pidevjoon. Mustika parklaga kohakuti oleval lõigul on tee äärde maalitud ka pidevjoon ning tavaliselt sinna ei pargita. Kõnnitee laius on piisav et võimaldada 50/50 parkimiskorraldust (lubada parkida pool autolaiust kõnniteele). Tihti on sama tee ääres näha ka raskeveokeid või nende haagiseid, eriti pargituna öiseks ajaks või ka nädalavahetuseks (ilmselt on autojuhid Mustamäe elanikud kel kodule lähemaid veoautodele sobilikke parklaid pole). Seetõttu tasuks kaaluda ka tee telgjoone nihutamist et parkimine oleks ohutum.

Parema käe reegli kasutamisest liikluskorralduses Nõmmel on usinalt asutud kasutama parema käe reeglit. Senine peatee-kõrvaltee süsteem on kohalike tänavate osas asendatud võrdsete teede ristumisega. Liiklusohutuse aspektist võiks see olla õigustatud, kui põhiteede võrgustik saab ala teenindamisega hakkama. Kui aga põhitänavaga paralleelselt kulgeval teel on põhitänava ülekoormuse tõttu ka transiitliiklust teenindav funktsioon, ei pruugi antud lahendus enam sobida. Suure tõenäosusega on see Nõmme tänavatest enimkoormatud Kadaka puiesteega nii. Pärnu maantee on kohati samuti ülekoormatud, kuid tänavavõrgustikus puuduvad paralleelsed tänavad, mis võiksid pakkuda alternatiivi. Kohalikud elanikud ja eriti Nõmme tee selts on väljendanud suurt vastuseisu Pääsküla möödasõidutee planeerimisele – ju neile siis meeldib Kadaka puiestee tänane olukord. Igati on tõendatud, et madalamal kiirusel toimuvad kokkupõrked on leebemate tagajärgedega. Inimvigastuste tõenäosus ja raskusaste kahanevad. L

Kevadsemestri lõpus kaitsesid magistritööd järgmised teedeinsenerid. - Elian Laks - teetruupide projekteerimise ja ehitamise problemaatika (Metsvahi). Tööst tasub vormistada metoodiline juhend - käsitletud on peale meil levinud metoodika ka Uus-Meremaa, Soome ja Kanada meetodid. Tänased normid on raudbetoontruupide ajast ja ei arvesta plast- ega metalltruupide võimalustega. 5. - Madis Lepp - Kuressaare-Sääre km 18,2-19,3 rekonstrueerimise eelprojekt (Metsvahi). Korralik "harju keskmine" töö. 4. - Mart Olman - Eesti teede külmumissügavuste kaart (Aavik). Praktiline rakendus mis annab igal juhul adekvaatsema tulemuse kui täna normides ettekirjutatud 125 cm. Rannikualade käsitlus vajaks täpsustamist ja sellest saaks väga hea töövahendi. Paraku kipuvad teed jälle kallimaks minema, peaksid siiski paremini vastu pidama. 5. - Kimmo Liivak - Soovitused maanteepiirete kavandamise juhendi koostamiseks tuginedes põhjamaade kogemustele (Metsvahi). Ettepanek nõlvust mitte 1:1,5 teh