Maanteehundi arvamised

Olemas on Eesti Ehitusinseneride Liit  EEL ( www.ehitusinsener.ee ) mis ühendab 513 üksikliiget ja ka neli kollektiivliiget ühingute või seltside vormis: EKVÜ (kütte- ja ventilatsiooniinsenerid,  www.ekvy.ee ), EGÜ (geotehnikainsenerid – 57 liiget,  www.geotehnikauhing.ee ), EVKIS (veevarustuse ja kanalisatsiooni insenerid – 68 liiget,  www.evkis.ee ) ning EVL (veeinsenerid – 6 liiget,  www.veeinsener.ee ). EEL on Eesti Inseneride Liidu (EIL) liige ning aastast 1997 ka Euroopa Ehitusinseneride Liitude Ühenduses (ECCE). Nimetatud kollektiivliigete liikmed ei ole automaatselt ehitusinseneride liidu liikmed. Teedeinseneridel puudub täna oma katusorganisatsioon ning seetõttu on terve rida teedeinsenere otseselt EEL üksikliikmed. Täna tegeleb teedevaldkonnaga Eesti Asfaldiliit (tegevjuht Märt Puust, juhatuse esimees Sven Pertens) ning Asfaldiliidu poolt ellu kutsutud ühendus Teedeklaster. Mõlemal juhul on tegemist ettevõtete ühendusega ehkki Asfaldiliidul on 40 liikmesfirma kõrval ka 15

Meil on teede projekteerimisnormid maanteede jaoks ja linnatänavate standard asulateede-tänavate jaoks. Mõlemas on mitut sorti regulatsioonid, kuid üks on ühine. Olemas on lähtetasemed hea, rahuldav ja erandlik. Erandliku järgi ei tohiks korraga olla rohkem kui üks parameeter ning selle erandliku taseme kasutamisel tuleb teekasutajat hoiatada ohtude eest. Kuid mis juhtub kui mõni parameeter ei anna ka erandlikku välja? Eks siis on oluliselt suurenenud riskid - nii riskid selles osas, et selle konkreetse parameetri mittevastavus kas aitab kaasa või otseselt põhjustab liiklusõnnetuse. Kui tsiviilehituses oleme mõistnud, milline on ühe või teise osapoole roll ja vastutus - kui maja kukub kokku, vastutavad nii projekteerijad, ehitajad, järelevalvajad kui tellija esindajad ja ka tellijad ise. Kõik on kindlustatud ning otsesed kahjud hüvitab kindlustus. Kui selgub, et mingi osapool on oma kohustused täitmata jätnud, võib kindlustusfirma kahju sellelt osapoolelt sisse nõuda. Selge et siin o

Statistikaamet – 2001…2014 veoautode läbisõit telgede arvu järgi Statistikaamet on uuendanud oma väljapanekut, võrdlesin 14 aastaga toimunud struktuurset nihet veoautode läbisõidu jaotuses telgede arvu järgi. Põhjus: teekatendi projekteerimisel võetakse arvesse sõidukite siirdetegurid, kuid reeglina ei arvestata konkreetset telgede arvu – autoronge (nii haagisega veoautosid, kui sadulronge) ei liigitata telgede arvu järgi vaid tavaliselt kasutatakse üldistatud siirdetegurit 2,0 kuigi 5-teljelisel on see 2,05 ja 6- ning enamateljelisel 4,8. Ka seegi on tõsiselt alahinnatud väärtus sest ei võta arvesse super-single rehvitüübi levikut eriti paljuteljelistel veokitel ja suurenenud rehvisurvet (arvutuslik 0,6 MPa, tegelik 0,85-0,9 MPa). Oletame, et tavapärane veok on 2- või 3 teljega, sellised moodustasid läbisõidust 2001 – 46,4% ja 2014 – 12,2%. 4-teljeliste hulka tuleb lugeda nii 2-teljelised veokid 2-teljelise haagisega kui 4-teljelised veokid, millel reeglina kaks telge pööravad.

R.I.P. Ramboll Eesti AS 17.07 allkirjastati leping, mille alusel müüdi firma Ramboll Eesti AS tegevjuhtkonnale. 23.07 on tehtud vastav kanne ka äriregistris. Uued omanikud on seega Peeter Škepast ja Hendrik Puhkim. Firma ärinimeks on Skepast & Puhkim AS. 26.06.2015 on registreeritud ka Skepast&Puhkim Valdus OÜ - mis Eesti äripraktika järgi võib viidata planeeritavale optimeerimisele, midaiganes selle all ka ei mõisteta. Omanikuvahetus ei too otseselt kaasa muid muudatusi, kui et nelja kuu jooksul lõpetatakse kõigi Rambolliga seonduvate rekvisiitide kasutus. Et iga lõpp on millegi uue algus, siis alates 08.08.2015 on minu töömeiliks ain@t-konsult.ee - www.t-konsult.ee - firma on juhuslikult registreeritud samal kuupäeval kui Ramboll müüdi.

Seoses ehitusseadustiku vastuvõtmisega on muuhulgas ka teede projekteerimisnormid kuulutatud alates 01.07.2015 kehtetuks. Tänaseni aga ei ole Riigi Teatajas väljas seda redaktsiooni, mis kehtib alates 01.07. Mida sellest järeldada saab? Täiendus (24.07.2015): Teedealased normdokumendid, mis OLID koostatud ja kinnitatud Teeseaduse alusel (volitusnorm TSM ehk MKM jaoks), tühistati alates 01.07.2015 seoses Ehitusseaduse kehtimahakkamisega. Võtame ette Maanteeameti kodulehe ja uurime seal toodud viiteid õigusaktidele: ·         Teeseadus - kehtetu ·         Liikluskorralduse nõuded teetöödel - kehtetu ·         Tee seisundinõuded - kehtetu ·         Tee ohutuse määramise tingimused ja nõuded tee ohutuse määramisele - kehtetu ·         Riigimaanteede nimekiri ja riigimaanteede liigid - kehtetu ·         Riikliku teeregistri pidamise põhimäärus - kehtetu ·         Teehoiutööde tegevusloa taotluse menetlemise kord, tegevusloa vorm ning taotluste vorminõuded – kehtis k

Eile ja täna kaitsesid oma magistritöid järjekordsed noored insenerid. Võtaks lühidalt kokku nii teemad kui hinded ja mõningased muljed: Mirjo Koit - Permisküla teraskaarsild - 3 Kristjan Kängsepp - teedeehitus kvaliteedinõuetelt tee toimivusnõuetele - 4 Rauno Troost / Kaspar Vitsur - puidust ja betoonist komposiitkonstruktsiooni nihketüüblite täiustamine (eksperimentaalne uuring) - 5 Marti Rosenberg - Suur-Sõjamäe tänava rekonstrueerimise ehituskorraldus - 5 Heljus Saks - eriveoste lubade praktika - 5 Edgar Berman - Järve ühistransporditerminal - 5 Robert Oppar - sillamudeli arendus terassildade võistluseks DECO 2015 - 5 Tõnis Liigmann - Nõukogudeaegsete raudbetoontalasildade laiendamine ja kandevõime - 5 Jaanus Kivimäe - tasasuse muutus Eesti riigimaanteedel 2004-2014 - 3 Mihkel Sinisalu / Lauri Perv - Vaida jalakäijate sild - 4 Madis Albert - Majaka tänava liiklusohutuse inspekteerimine - 4 Siim Remmelgas - tolm kruusateedel - 4 Karmen Kütt - maaradari kasutus - 5 J

Tänud Äripäeva fotograaf Eiko Kink, momendi tabamise eest. Kajastab mu viimase paari aasta tegemisi üsna hästi - Maanteeameti tellimusel betoonteede uuring, mis leitav MNT kodukal ja Teedeklastri tellimusel madala survetugevusega hüdraulilise sideainega ehitusmaterjalide kasutusvõimalustest taristuehituses.

Nagu näha on MKM otsustanud lubada 52-tonnised teedele. Maanteeametil on suhteliselt hea pilt ees põhi- ja tugimaanteedest, nende kandevõimest. Teeregistris ka kenasti kirjas mõõtmistulemused. Ja  sarnase liikluskoormusega Soome teedel on need numbrid kõva kolmandiku suuremad kui Eestis. Kõrvalmaanteedega asjad nii hästi pole - mõõdetud on kandevõimet väga väikesel osal kõrvalmaanteedest. Mis aga tähendab, et Maanteeametil ei ole alust raskemate veokite sinna lubamiseks. Ehk siis, on tegemist riskialaga. Ja kui jutuks tuleb KOV teedevõrk või erateed, siis nendel praktiliselt mõõtmisi tehtud ei ole. Nii et otsustaja (kas lubada või ei) mängib vene ruletti. Mingil määral mõistan, kui tegemist on tõesti sügavamalt külmunud maapinnaga. Kui aga stabiilset miinust ei tule, ei teki võimalust ka 52 tonnini minekuks. Tõsi on, et kui sõidukitel kõik peale juhtrataste, paarisratastega varustatud teljed, on koormus teele leebem. Isegi vist leebem kui super-single rehvidega 44-tonnisel. Kuid ainul

Täna küpsetati TTÜ teedeinstituudis magistreid - diplomitöö kaitses kokku 13 tudengit. Üldpilt oli seekord üsna hea: - Mihkel Mägi – Kose-Võõbu Kõrve riste kergliiklussild – 5 - Viljar Käämer – Harju raskete liiklusõnnetuste uurimiskomisjoni töötulemuste analüüs – 5 - Kristjan Johanson – temperatuuri mõju polümeerbituumeni katsetulemustele – 4 - Laura Krais – Kose-Võõbu Pirita jõe silla plaat- ja komposiitkonstruktsiooni võrdlus - 5 - Tauri Saupõld – Roobas ja selle arengu dünaamika teeregistri andmetel – 4 - Vadim Tsõro – Narva logistika- ja tööstuspargi sõiduteede eskiislahendus – 4 - Kristjan Lill – bituumeni PG klassifitseerimise süsteemi võrdlus euronormiga – 5 - Andero Oksaar – Kose-Võõbu Lintsi sild - 3 - Mark Meikas – Põlevkivituha kasutusvõimalus OSAMAT näitel - 4 - Andrei Hrustaljov – Jälgimäe LI ja Juuliku LOA – 5 - Jaan Kostjukov – Vaida jalakäijate viadukti rekonstrueerimine – 4 - Tõnis Saarts – Punamäe kergliikluse silla alternatiivlahendus - 5 -