Maanteehundi arvamised

Reidi tee funktsioon ja vajadus rahvusvahelises teedevõrgus (2 osa) Esimeses osas kirjeldasime maanteede liigitust ja näitasime, et meie 2+2 ristlõikega teed ei ole siiski veel kiirteed. TEN-T võrku kuuluvad statuudi järgi maanteed, mis ühendavad sadamaid riigi piiripunktidega. Tallinna kontekstis on seega tegemist riigiteega nr 1 (Tallinn-Narva, E20), nr 2 (Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa. E263), 4 (Tallinn-Pärnu-Ikla, E67), 8 (Tallinn-Paldiski) ja 11 (Tallinna ringtee, E265). Regulatsioonis on esitatud väga üldistatud kaart, mille alusel ei saa kinnitada, et Tallinn-Paldiski maantee Tallinn-Keila lõik kuuluks TEN-T võrku, Keila-Paldiski lõik on seda igal juhul, E265 koosseisus. Transpordi arengukava 2014-2020 rakenduskava 2014-2017 lisa 1 (üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise põhimõtted) näitab TEN-T võrku kuuluvaid teid ja tänavaid ka Tallinna linnas.  KAART 1. VÄLJAVÕTE TRANSPORDI ARENGUKAVA RAKENDUSPLAANI LISAST  Kaardilt on näha, et võrku on loetud Tallinn-Paldiski maante

Tallinna ja ka Eesti suuremad teedeehitusobjektid seonduvad Euroopa Liiduga. Ülemiste sõlm on valmis, projekteeritakse Russalka sõlme Reidi teega ja Haabersti sõlme. Markus Toon kaitses magistritööks Reidi tee ja Russalka ristmiku eskiislahenduse (töö sisaldab ka põhjalikku liiklussüsteemi analüüsi), Reidi tee projekt on pälvinud avalikkuse tähelepanu ja paljuski ka vastuseisu. Reidi tee oli planeeringutes osa Põhjaväilast, kuid tänaseks on väila pikendamine Kopli suunal küsitav maakasutuse muutuse tõttu (tööstuse kahanemine). Russalka projekti laiemaks ülesandeks oli Tallinna ida-lääne suunalise ühenduse ja sadama ühenduse parandamine – kui sadama osas täidab projekt oma ülesande, siis kikilipsukujulise linna teedevõrgu skeemis liigub ummik tänasest Russalka sõlmest hoopis kesklinna ja vanalinna külje alla. Sisuliselt võib Russalka projekti võrrelda nööbiga, kus pintsakuks on laiemalt võttes Eesti teedevõrk rahvusvahelises kontekstis, siis käsitleks teemat põhjalikumalt. Eesti on E

Üllatav et midagi vahepeal kirjutanud ei ole. Et eelmine kirjutis ongi eelmisest lõpetajate ringist. Kuid siiski - ühtteist on FB-s arendatud, Raul on käivitanud liiklusohutuse teemal uue portaali ja sinnagi kaasa räägitud. TTÜ teedeehituse ja geodeesia eriala teede- ja sillaehituse spetsialiseerumise lõputööde kaitsmine. Mõnest teemast räägin lühemalt kuid osa teemasid puudutavad isiklikult ning seetõttu tulemus (ehk siis järgnev jutt) tunduda kallutatult. Siis pigem isiklik emotsioon. 07.06 ja 08.06.2016 Esimene päev: 1.       Margus Evart – 5. Asfaltsegude deformatsiooni- ja kulumiskindluse laboratoorselt valmistatud proovikehade ning asfaltkattest võetud puurkehade katsetulemuste analüüs (Juhendas Silver Siht). Laboriproovikehade näitajad on oluliselt paremad kui puurkehadel, tulemused sõltuvad ka tegelikust kihipaksusest. Vaja on ühest kokkulepet, kas kasutada üht või teist. Pigem tuleks juhinduda puurkehadest, kuid seejuures tuleb arvestada ka kihipaksusega, deformat