Mis on autouputuse allikas?

Helsingin Sanomat andmetel (intervjuu Soome regionaalministri Jan Vapaavuori'ga Metropoli-üritusel):

Pealinna piirkonna äärealadel sõidetakse autodega pea neli korda elaniku kohta rohkem võrreldes teiste linnapiirkondadega. Selline on Keskkonnaministeeriumi, Liiklusministeeriumi ja Teevalitsuse uue uuringu tulemus.

Autoliiklust tekitavad kõige enam kaubanduskeskused ja vaba aja keskused, kuhu siirduvad tuhanded külastajad päevas.
Liiklustehniliselt tuleks suured tõmbepunktid paigutada nii, et nendesse oleks hea ühistranspordiühendus. Kaubanduskeskused peaksid olema paigutatud elamispiirkondadesse, kust elanikel on jalgsi- või jalgrattatee ostusid tegema, kinnitas Vapaavuori.

Natuke lisainfot - Vapaavuori pressikas. Viidatakse et liiklus tuleb valdavalt linna piiri tagant, kus tiheneb asustus külades - ja ilmselt on sarnane ilming kui meil siin, selle vahega et kipspõllundus ei ole siiski nii vabalt möllama lastud kui Tallinna lähialadel. Ka töölesõidukaugused on seal suuremad. Linnakeskusest eemal paiknevatesse kaubanduskeskustesse sõidetakse 80% juhtudel oma autoga.
Mis veel huvi pakub - et metropolipiirkonnana käsitletakse kogu igapäevase pendelrände piirkonda, st kogu seda ala, mille piirides rahvas pealinnas tööl käib.

Ja nüüd siis räägime sellest, mis meil Tallinnas ja selle piiri taga toimub.
Vaatame korraks Tallinna põhimagistraale. Hakkame mere äärest peale:
Paldiski maantee - Haabersti ringi piirkond. Hunnikus koos Rimi (endine Citymarket), Prisma, Saku Suurhall ja Premia jäähall. Lisaks veel ehitusmaterjalipood ja autokauplused. Liiklusprobleeme jagub. Haabersti ring üle koormatud. Ilmselt on selle kasutajate hulgas palju neid, kes piirduks kodulähedase kauplusega. Osa Mustamäe rahvastki. Õismäest rääkimata. Huvitav oleks teada.

Pärnu maantee - Maksimarket. Jalakäijatele õudus kuubis. Kuidas üle tee pääseda, kuidas bussilt poodi minna. Ja ega autojuhtki väga rõõmus pole kui linnapiirilt välja saab, tuleb uuesti foori taha seisma jääda. Foor rahvusvahelisel maanteel. Ja mitte linnas. Karta on et asi hullemaks läheb sest kavas on veel suurem kompleks sinnasamasse kõrvale istutada. Ehk siis - ühe vea tegime, teeme kohe teise järgi?

Viljandi maantee - seni suhteliselt kitsas maantee ja esialgu piirduvad jamad Järve Selveriga mis pole kõige õudsem. Mõnevõrra lahendab seal olukorda tugevalt üledimensioneeritud lai teelõik ning vastavalt suur ristmik - kuid lähiajal on siingi eritasandilist lahendust vaja. Aga ennustaks et kui praegu projekteeritav T15 ehk Rapla-Türi tee laiaks ning kiireks tehakse, on kohe kaubastajad kukil ning üritavad oma kauplust senise rohelise vööndi metsa paigutada. Jälle foorid terendamas loodavale magistraalile sest praegu kui projekteeritakse, ei tule keegi projekteerijale rääkima et kuule ma tahan sinna uut kauplust (ei mitte kauplust vaid ikka hüpersupervabaajakeskust koos spaade ja lõbustusmajadega) teha.

Tartu maantee - Ülemiste ristmik ja superhüper-Rimi. No kas ei võinud siis esmalt ristmikku eritasandiliseks teha ja alles siis kaubanduskeskust? Nojah, Sikupilli on ühel pool raudteed ja Rimi teisel pool. Aga see on alles algus. Vaadake näiteks kui mitu bensukat on piirkonnas? Paar pisikest ja neli Statoili oma. Neli sama firma bensukat vääga lähestikku. Oleks et sellega asi ühele poole saaks. Kuuldavasti kavandab Selver vahetult linna piirile Mõiku uut kauplust. Ja järgmist foori. Otse kiirteele vahetult enne linna piiri. Aga ma usun et sellest konkreetsest plaanist räägime veel.

Peterburi tee - Maksimarket Smuuli tee risti piirkonnas, mis on jällegi paigutatud linnast väljuva tee äärde. Tõsi küll ka Lasnamäe piirkonnas on kauplusi. Kuid suurte poodide tõmme on ka selge. Eriti tihe kaubandus areneb praegu Mustakivi tänava äärde. Kuid see on õnneks Peterburi teest veidi kõrval. Järjest kõik suured ketid esindatud.
Ehk siis mida me näeme? Kui vähegi võimalik, ronivad kõik ketid kõrvuti. Ei mingit optimeerimisvõimalust et valin lähema poe. Tuleb ikka minna sinna, kus valik suurem sest kõik lähemad poed on kokku kolinud ja tillemad (endised keldripoed ja ka vahepealsed) on sunnitud oma uksed sulgema. Konkurents on karm vabal turul.

Sai nüüd kõik? Ei. Ka Pirita tee Selver sobib ju ritta.

Miks ma kogu selle rea niiviisi välja tõin? Väga lihtne põhjus. Siit edasi püüaksin kirjeldada liiklusprobleeme ja nende põhjuseid ning tegelikult otsida ka lahendusvõimalusi.

Vähemalt tundub mulle et soomlaste uuringus on jumet.
---------------------------------------------------------
Teine lisainfo - olgu kui allikas on fikseeritud, mis sellest siis tuleneb.
Nurmijärvi kunnas (vald) ühe elaniku kohta tekib õhusaastet kolm korda rohkem kui Helsingi linna elaniku kohta.
Mis on ka loogiline, kui autosõitja kilomeetreid koguneb hajaasustusest Helsingi linna tööle sõitmiseks oluliselt rohkem. Väidaksin muidugi olles ise ka Nurmijärves nädalakese veetnud, et elukvaliteet on parem kui Helsingis. Kuid ilmselt ongi see lõiv mis maksta tuleb. Ainult - küsimus tekkib - kui hr Vanhanen peab sellist elustiili nagu Helsingi lähivaldades on, heaks tulevikumudeliks - siis on see tulevik keskkonna suhtes üsna tume.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Soomes pole ka lihtne, sest Helsinki lähiümbrus pole kogu Soome ja mujal paraku ühistranspordiga hõisata pole. Isegi pealinna ümbruses on ühistransport - eeskätt bussiliiklus - jätkuvalt "optimeerimise" käes kokku kuivamas. Vapaavuori ideed võivad head olla, aga paraku ei ole lihtne leida asjale lahendust - isegi mitte Soomes. Hetkelgi ollakse hädas ja üritatakse otsida bussijuhte kust aga vähegi saaks.

Tee-ehitusliku poole pealt on see Tallinna ümbruses toimuv aga tõesti õudus kuubis - eriti kui Tartu maanteele tõesti mingeid foore peaks juurde tekkima. Helsinki ümbruse ringteed on juba just nimelt fooride tõttu TÄIESTI ummistumas ja palavikuliselt otsitakse lahendusi antud olukorrale - Espoos Leppävaara lähedal Kehä I peal ehitatakse juba uut liiklussõlme, mis pole sugugi kerge ülesanne, sest antud paiga ümbrus on kõike muud kui tühermaa.

Erakordselt rumal on ISE tekitada sarnast probleemi, et pärast täis ehitatud ja ummikutes vaevlevas paigas keset maanteed seda lahendada üritama hakata - ja äkki veel "eesti moodi" ehk siis tehes sinna maanteele vähemalt pooleks aastaks täiesti läbitamatu kuumaastiku (kus G-mersu või Defender isegi jalakäija kiirusel liikudes ähvardaks algosakesteks pudeneda) jne. Ja mis kõige huvitavam - kes selle kõik kinni plekib? Maksumaksja? Ilmselt kõige lihtsam, sest isegi küsima ei pea. Ja kes vastutab? No selle asja heakskiitja ilmselt loodab sellele, et asja teostamise ajaks on juba õnnestunud teise sooja koha peale liikuda...
Ain Kendra ütles …
Oht on selles, et asja mitte heakskiitja võidakse tööst vabastada kuna seab põhjendamatuid takistusi eraettevõtlusele. Ja niiviisi leidub teine, kes tooli nimel jamad ikkagi heaks kiidab. Ning siis iseenda tekitatud raskusi vapralt ületama hakkab. Kõigi meie, maksumaksjate, raha eest.

Populaarsed postitused sellest blogist

Jälle uued teedeinsenerid

Kas dreenkiht on muldkeha või katendi osa

Kandevõime mõõtmine