Postitused

Kuvatud on kuupäeva 2008 postitused

Haldusreform

Uuest aastast on lätlastel oma samm tehtud. Kardinaalne. Soomegi tegutseb. Aastavahetusest kaob 67 valda. Järgi jääb 348 (valdade arv on olnud üle 600). Kokku 5,33 miljonit elanikku. Omavalitsus 15000 elaniku kohta. Läti reformi põhimõtted - vallas vähemalt 4000 elanikku, vallakeskuses vähemalt 2000. Vallakeskuses kool ja vallakeskus igast valla punktist kuni poole tunni autosõidu tee kaugusel. Reformi tulemusel Lätis alles 9 linna ja 109 maaomavalitsust. Kahanemine umbes viiekordne. Lätis 2,26 miljonit elanikku. Omavalitsus seega 19000 elaniku kohta. Meil on 1,34 miljonit elanikku. Kardinaalset lahendust et alles jätta mingi 5-6 linna ja vallad ühendada maakonnatasandile (15), tõenäoliselt veel ei tule. Mõni maakond kujuneks selleks liiga suureks. Oletades näiteks 20000 elaniku kohta omavalitsuse, saaksime umbes 7 linna ja 60 valda.

KST

Kolleeg tutvustas teedeehitusmaterjali KST - millega täpsemalt tegu on, eks mõelge ise välja. Igatahes see on selge, et esmapilgul pole selget mitte midagi.

Katselendur

Päris kreisi katselendur . Tasub vaadata. Ma pole sellist enne kohanud. Vennal pidid ikka terasest närvid olema et katapuldihooba ei haaranud.

Seekord poliitikast ja riigikogujatest

Palun ennetavalt vabandust et käesolevas arhiveerin mõned Loodusaja listis ilmunud kirjutised, nende autoritega eelnevalt konsulteerimata. Siiski tundub mulle, et teemad on olulised ja lugupeetud professori järeldused põhjapanevad sedavõrd et huvitavad ka neid netihoolikuid, kes Loodusajale ligi ei pääse. Mati Masing, 27.11.2008 11:58 - Küsimus Eesti riigi asjas: Riigikogu kui ajakirjanike klubi? ::::::::::::::::::::::::::::::::: Tere! Novembris 2005 oli mul põgus kirjavahetus Rohelise Erakonna teemal. Toona vastasin küsijale, et mul pole võimalik sel etapil asjas osaleda. Möödunud on pea kolm aastat. Nüüd oleks mul võimalus tegeleda pisut ka riigiasjadega, anda oma panus vajalikus lõigus -- et unne suikund riik äratada üles! Aga kuidas seda teha? Aeg-ajalt olen vaadanud Riigikogu infotundi. Üsna unine värk, tuleb tunnistada! Seal esitatakse ministritele küsimusi, umbes nagu CNN reklaamib: ."_We ask tough questions_". "No ja siis?", küsib vaatleja. Selline te

Kaubanduskeskused tagasi keskusse

Uus artikkel Iltalehti veergudelt - ministeerium koondaks kaubanduskeskused tagasi linnakeskmesse . Soomes planeeritakse uute kaubandus-äripindade rajamist üle 5 miljoni ruutmeetri põrandapinnaga - see vastab kolmandikule praegusest jaekaubanduspinnast. 2020 planeeritud vajadustega võrreldes on tegemist juba kaks korda vajadustest suurema pinnaga. Keskkonnakeskuste uuringu alusel on praegu töös ca 200 erinevat kaubanduskeskuse planeeringuhanget, neist viiendik on igasuguste valla- ja maakonnaplaneeringute vastased. Eriti selgelt on erisused näha suurte keskustega. Keskkonnaministri hinnangul ei ole maakasutuse otsused valla enda teha. Riik peab sekkuma. Põhjus ka selles et suurte kaubanduskeskuste ajaline ja ruumiline mõju on sedavõrd suured et ulatuvad kaugele konkreetse valla piirest. Kaubandussektori spetside hinnangul üks suuremaid probleeme on selles, et linnakeskuse tiheda asustuse juures ei ole võimalik kaupluse reklaame piisavalt avatuna demonstreerida, seetõttu soovivad kaupm

Järve lennuväli

Pärnu maantee - kas 50 km/h piirkiirus on õigustatud 4+4 realisel lõigul Järvevana ja Viljandi maantee vahelisel alal? 1. UURINGUD - on uuritud madalama kiirusrežiimi mõju linnapiirkonnas - reeglina järeldused on üheselt kiiruspiirangute poolt. Kiirusrežiimi määramisel on oma roll ka tee projekteerijatel. Järve lennuvälja puhul on võimalused jäänud kasutamata. Varhelyi 1996 - projektkiiruse suur mõju tegelikule valitud kiirusele (täiesti õige, antud juhul võib kontrollida millisele projektkiirusele vastab antud tee plaani ja pikiprofiili lahendus - kõhutunne ütleb, et maanteenormi 120 km/h võiks sobida - kui ei oleks jalakäijaid ja tagasipöördevõimalust). Elvik ja Vaa 2004 - kiiruspiirangud sätestatakse kolme põhimõtte alusel, a) kohandades piirangut tegelike kiirustega; b) varieerides kiirusega tee põhiparameetrite valikul ja c) minimeerides kiiruspiiranguga ühiskonna kulusid (teehooldus, õnnetused, keskkond ja autode kasutuskulud). Reaalselt kasutatakse nimetatud kolme põhim

Mis on autouputuse allikas?

Helsingin Sanomat andmetel (intervjuu Soome regionaalministri Jan Vapaavuori'ga Metropoli-üritusel): Pealinna piirkonna äärealadel sõidetakse autodega pea neli korda elaniku kohta rohkem võrreldes teiste linnapiirkondadega. Selline on Keskkonnaministeeriumi, Liiklusministeeriumi ja Teevalitsuse uue uuringu tulemus. Autoliiklust tekitavad kõige enam kaubanduskeskused ja vaba aja keskused, kuhu siirduvad tuhanded külastajad päevas. Liiklustehniliselt tuleks suured tõmbepunktid paigutada nii, et nendesse oleks hea ühistranspordiühendus. Kaubanduskeskused peaksid olema paigutatud elamispiirkondadesse, kust elanikel on jalgsi- või jalgrattatee ostusid tegema, kinnitas Vapaavuori. Natuke lisainfot - Vapaavuori pressikas . Viidatakse et liiklus tuleb valdavalt linna piiri tagant, kus tiheneb asustus külades - ja ilmselt on sarnane ilming kui meil siin, selle vahega et kipspõllundus ei ole siiski nii vabalt möllama lastud kui Tallinna lähialadel. Ka töölesõidukaugused on seal suuremad.

Lennuvälja müra teemad

Soomlastel huvitav ettepanek Vantaa linnalt - Lennujaam võiks hakata maksma mürakompensatsiooni. Iltalehti artikkel on küll soomekeelne, kuid püüan siia maakeelseks redigeerida lühemaks kah. Vantaa ettepanek: Lennuamet maksaks kompensatsiooni lennukite müra eest, 27.8.2008 12:40 Lennufirma Finavia (Helsinki Vantaa lennujaama omanik) taotleb uut keskkonnaluba lennujaamale. Vantaa linna keskkonnakomisjon nõuab loa andmise eelduseks näiteks müratõrje suurendamist. Komisjon soovitab seadusandlust täpsustada ja käsitleda lennukimüra võrdsena saastamisega. Tänane seadus on selles osas ebatäpne, üldpõhimõte saastaja maksab, on fikseeritud, kuid jäetud määratlemata lennukimüra kuulumine sarnase saastamise alla. Oslo juhtum Oslo lennujaam kaotas kohtus kinnistuomanikele ning maksab kompensatsioone kinnisvaraomanikele Norra naabrisuhete seaduse baasil. Paljudes Euroopa maades on kehtestatud kavad lennumüravööndis olevate elamute helikindluse parandamiseks ja need kavad finantseerib lennujaam

Talsinki tunnel

Kujutis
Raudteetunneli plaanid on uuesti üleval. Unustame nüüd ära et see tunneli maapealse osa trass on osaliselt juba täis ehitatud. Kuid hind - umbes miljard eurot kui tunnelis hakkaks liikuma ainult kaubaveokoosseisud. Siia hulka siis näiteks igasugu konteinerite vedu mis moodustab olulise osa Talsinki laevaliikluse koormast. Ühelt poolt võiks loota et tulemuseks väheneb sadamaga seonduv rekkaliiklus. Samas tõuseb seeläbi kohe ka laevapileti hind. Ja võimalik et tuleb laevu jälle vahetama hakata, selliste vastu mis rohkem reisijaid ja vähem autosid veavad. Tunnel läeks oluliselt kallimaks juhul kui seal ka reisiliiklus tekiks - põhjus tõenäoliselt turvameetmetes. Tõsiselt võiks võtta ka seda varianti et autoga sõita platvormile ja poole tunni pärast Helsingis platvormilt maha.

Veel erilisi liiklusmärke

Kujutis
Liiklusmärk paikneb Viimsi poolsaarel. Raskevõitu lahti mõtestada - avaldus võib tähendada seda, et avalduse alusel võib taevasse minna?

Tallinna teed ja mis neil leida on

Kujutis
Mustakivi tee ja Laagna tee ristumine, sild. Vuugi seisund sant et mitte öelda hirmuäratav. Ja kui veel ei märganud, siis järgmine pilt peaks tuvastama et Songisepp on veel ühe sepa vuuki parandama saatnud. Aint et töö on pooleli jäänd.

Bussipeatus ja eriline liiklusmärk

Kujutis
Jaaniööl külastasin veidrat bussipeatust Kuusalu vallas. Huvitav, kuskohas bussiootaja seda bussi peaks ootama. Kas bussiga selles suunas võib sõita vaid hüppav indiviid? Ja veel, kolleeg wipsi eilane leid Harku vallast.

Kilde meilt ja mujalt

Alustuseks Tehnikaülikooli õppejõudude poolt öeldud laused: # Kena komme on panna mullatööde tehnomahtudele juurde 3% - see päästis sotsialismi ajal ja päästab ka nüüd. Tammsaare teel see ei aidanud, sest tegemata jäid geoloogilised uuringud (Vello Mespak) # Liival on sisehõõre ka vee sees. Vesiliivad ehk vajuvad liivad, kuhu kurjategijad upuvad ja head kuidagimoodi välja rabelavad, mis põhimõtteliselt pole võimalik (Vello Mespak) # Need, kes teedel toime ei tule võiksid pimesooli lõigata (Vello Mespak) # Süsivesikud on niigi küllastunud, miks nad peaksid veel kivimaterjaliga kurameerima (Vello Mespak) # Gilsonite - mis tast vaadata - mustad helbed ei sula peos ega suus (Vello Mespak) # Vedeldaja on seda parem lahusti, mida rohkem on tal sees aromaatseid ühendeid. Viimasel ajal neid eriti ei taheta kasutada. Nad pole otseselt kahjulikud, aga ravivedelikeks neid ka nimetada ei saa (Vello Mespak) # Kui me peas koordinaadistikku pöörame, ega siis asjad tegelikkuses kaasa ei lenda (Tõnu K

Demokraatia ja õigused (ning kohustused)

Loen tihti Soome kollaseid võrgulehti - iltalehti, hs, uusisuomi ja vahel ka muud. HS veergudel jäi silma Leena Hietaneni pamfleti teema kuid Uusisuomi veergudel on Iivi Anna Masso algatanud tänuväärseid teemasid ka sellest inspireerituna. Asjaolu, et viskasin tolle Hietase teema lingid ka tuttavatele, kelle kaudu teema ilmselt meie ajakirjanikele hambusse sai, on vist teisejärguline. Kuid mis huvi pakub, ehk mõningaid noppeid Uusisuomi blogisabast: - (dr Schmidt) - Iisrael on teadupärast ainus riik maailmas, kes kodakondsust annab vaid oma hõimu esindajatele - see on ju selge rassiline diskrimineerimine. - (tapio o neva) - riigi nimetusele tuleb läheneda matemaatiliselt, eituse eitus on jaatus jne - Korean People's Democratic Republic - vabariik ise on siis esimene aste, demokraatlik vabariik viitab et tegemist ei ole demokraatiaga - eituse eitus - ning rahva liide seal ees viitab siiski et on demokraatia. Teooria peab paika kui demokraatia mõistesse suhtuda negatiivsena. Kui sots

Linnade infrastruktuur korda

Teadus.ee levitab meilitsi oma regulaarset võrguväljaannet. Toimetaja Ennet käis Ameerika Teaduse Edendamise Assotsiatsiooni AAAS aastakongressil Bostonis, ja sealt siis kogus värskeid mõtteid. Mida oli võtnud komisjon säherdustest kuulsatest meestest nagu Ray Kurzweyl, Creig Venter ja Larry Page. Need ülesanded jaotati nelja alaliiki: jätkusuutlikkus, tervis, turvalisus, elurõõm. Ennet võtab lühidalt kokku 14 ülesannet ja ei jäta tõmbamata paralleele Eestigagi. Nende ülesannete seas, ime küll, leidub ka säherdune: “ Linnade infrastruktuur korda ”. Mis oleks tegelikult kõige lihtsamini saavutatav. Inseneride poolt, ma mõtlen. Mis eriti sümpaatne ja väärib märkimist: Ennet on kasutanud siin inglise “challenge” tõlkena “ülesannet”, mitte iiveldamapanevat sõna “väljakutse”. Vt ka: www.engineeringchallenges.org Kui viitsimist on, püüan mõttekesi ka sealt viidatud kohast maakeelde keerata..

Liiklusõnnetuste tulemustest

Pilte siit ja sealt - mitte just väga jubedaid. Audi RS6 on ohutu auto. Vene blogi lingis head pildid.
Ka Soomes lagunevad teed. Helsingin Sanomat kirjeldab asja selliselt: "Ei niitä teitä ole rakennettu niin kuin tänä päivänä pitäisi. Pohjois-Helsingissä on aikoinaan vanhoille lehmipoluille levitetty ensin tuhkaa ja myöhemmin asfalttia", rakennusmestari Tomi Brandt Helsingin rakennusvirastosta kertoo. "Ne tiet ovat hajoamassa ihan kokonaan". Kes keelt ei valda, sellele maakeeli: "Neid teid ei ole ehitatud nii nagu tänasel päeval tuleks. Põhja-Helsingis on algselt vanadele lehmaradadele laotatud esmalt tuhka ja hiljem asfalti", ütles ehitusmeister Tomi Brandt Helsingi ehitusametist. "Need teed on täielikult lagunemas". Mida räägivad meie linnaisad? Milliseid pilte tänavatelt leida on? Eks püüan ise ka jõudumööda valgustada - ka mu igapäevasel suure liiklusega töö-teel on sellised augud, mis hooletu sõitja sõidukile viga võiksid teha. Eilsetes uudistes leidus lugu kanalisatsioonikaevust, mis kesköise sõitja haiglasse viis (ja auto romula

SAABi stoori

Pildid leiduvad: siit Algus - 16:34 - kiire telefonikõne kolleegilt, äsjasoetatud kaamera kätte ja aknale. Kaader 33. Saab, 671AZV. Juht on korraks autost väljunud ja tagasi siirdunud, ehk siis lootuses veel tagurpidi välja liikuda. Pildilt näha, et autol vasaku esiratta kaldenurk totaalselt muudetud - mingi vedrustuse element purunenud. Rehvimuster selgelt näha - suvepastlad. 16:36 - 36 kaadrilt näha ka trajektoor, kuidas auto haljasalale jõudis. 16:35 - 39 - klaasid puhtaks ehk aitab 16:40 - 42 - autost välja, vaatame millega hakkama saime. autouksel näha kleepsid - ES Tuning, CSG Autohooldus 16:41 - 47 - uuesti autosse tagasi. 100048 jälle välja 16:43 - 49 - väljapääsu ei paista, vaja viimast võtta talvemõnudest. Pagana auto, ei oska mõnu tunda. Säh sulle lumepalliga. 16:44 - 50 - veel üks pall. PARIM PILT ESIALGU. 54 - krt, ratas on viltu. jalaga sellele, ehk saab otseks. 56 - pagan, ei liigu hästi 57 - sõbrannad saabusid BMW roolis. 417MFY kaks kaunist brünetti, valge ja punase j

Valglinnastumise lõpp?

Samm-sammult liigub teave sellest, et viimase kümne aasta jooksul on keskklass linnalähialadelt linna tagasi suundumas. Kipspõllundust nimetatakse McMansioniks - mõisahoonete suuruses kuid kehvalt ehitatud majad mis nüüd vajavad suuremaid remonte. Lapsed kodust läind ja vanadel selleks raha pole. Et kogu liikumine ainult autodega, pole ehitatud kõnniteesidki. Aga inimesed hakkavad enam hindama jalgsitee kaugusel asuvat teenindust, koole ja kauplusi. Praegune kehvade laenudega seotud panganduskriis Jänkistanis forsseerib protsesse enamgi. Eks näis, kuidas meie kipspõllundus edeneb - suveks paistab mis seis on.

Teenindustasemest

Kehtivad normid: - seaduse tase - Riigi Teatajas, viimati uuendatud 13.05.2004 - teenindustase määratletud HCM-85 alusel - soovitusliku juhendi tase (muudatusettepanekud) - 30.08.2005 - teenindustase määratletud HCM-2000 alusel Juhindume siis viimasest ehk soovituslikust juhisest. Enamus liiklusrajatisi projekteeritakse teenindustasemele D. Linnas ja selle lähialal lubatakse ka E. Küsimus olemasoleva maantee teenindustaseme määramisel. Siin mängivad kaasa ka tegelikud liikluspiirangud - piiratud kiirus ja möödasõidukeelualad. Enamgi veel, möödasõidu keelualadena tuleb arvestada nii neid alasid, kus möödumine on keelatud liikluskorraldusvahenditega, vaid ka neid alasid, kus nähtavus ei ole piisav ohutuks möödasõiduks. Teenindustaseme määrab praktikas enamjaolt möödasõiduvõimalus ehk ooteaeg liiklusvoos, sest normatiivides etteantud keskmise kiiruse nõue on sedavõrd lahja, et praktikas see ei piira vähemalt põhimaanteede osas, põhimaanteede trassid on reeglina sedavõrd heade näitajat

Mikrosimulatsioon

Päris huvitavaid linke, millega saab simuleerida liiklust ja vaadata 'mis juhtub kui' parameetreid muuta. Microsimulation of road traffic Jalakäijad ja valgusfoor (vaata veidi allapoole) Visuaalne simulaator

Teemärgistus ehitustööde ajal

Soomes on Helsinkin Sanomat kõneaineks toonud teekattemärgistuse tööde ajal. Kes keelt valdab, on targem lingist vaadata. Kuid olulisemast siiski. 1) kuigi kohati lisatakse kollased ajutised jooned, ei kustutata endiseid valgeid. Eesti tingimustes arvan, et valdavalt on need endised valged juba varem ära sõidetud ja see probleem pole ehk nii terav. 2) Kontroll on tellija ja ehitaja käes. Siis Soomes nagu linna- või teedevalitsus ja ehitaja. Ilmselt ka ehitusjärelvalve, kes tegelikult tellijat esindab. Meil teadaolevalt on järelvalvel õigus teha ettekirjutus ja tellija võib selle ettekirjutuse täitmatajätmisel töö tegijat ehk ehitajat trahvida. Soomes konstanteeritakse, et teekasutajal on raske arvata, milline firma antud konkreetsel lõigul näiteks ajutise liikluskorralduse eest vastutav on, kus joriseda? Eks siingi nii ole. Ainult et niipalju, kui ise kohand, võiksin oletada et vähemalt järelvalve kontaktid on ilusti tee ääres loetavad ja sama järelvalveorganisatsioon tegeleb kogu obj

Kiiruspiirang asustatud punktides saastab.

Inglismaal tehti uuringud, mis näitavad, et kiiruspiirangu langetamine tõstab CO2 saastet. AA president King väidab, et kiiruspiirangu langetamine 30 mph tasemelt 20 mph-le tõstab CO2 saastet 10%. Miil peaks olema 1,6 km? Ehk täpsustame? Igatahes viide tundub olema enamvähem 50-lt (48) 30-le (32) toomises? Ehk siis - mõtleme veel?

Must jää

Youtube ei kuulu mu lemmiksaitide hulka, kuid erikpuura soovitab huvitava klipi . Sealt aga edasi... Kõige ohtlikumad on sillad ja viaduktid . Ja kiirtee mahasõiduramp , sest see ilmselt ei ole nii tiheda liiklusega? Ka Venemaalt on vaatatavat - kuidas miilits õnnetuspaigale saabudes jalul ei püsi. Ilmselt leidub neid veelgi. Aga - kas on võimalik musta jääd ära hoida? Millised on eriti ohtlikud kohad ja situatsioonid? Uuriks veidi...

Naelad kummist

Rootsi plaanib naastrehvidele maksu kehtestada. 5,3 eurot ühe rehvi kohta ostuhinnale lisaks. Ehk siis ca 80 eeku ühe rehvi eest. Rootsi uuringute järgi ei ole surmaga lõppenud õnnetuste süüdlaste arvestuses näha olulist lamellrehvide ülekaalu naastrehvide suhtes. Saksas on naastud keelatud, Norras on linnu, kus naastude kasutamise eest tuleb lisa maksta.

GPS, Geotagging

Otsin sellist telefoni, mis sisaldab fotokat ja GPS-i ning suudab salvestada foto tegemise koha koordinaadid. Leidsin variandi - Asus P526. Müügil ka Eestis, hinnaks 6490. Ei ole küll odav, kuid... tehnilisest jutust: - 110*58*15,4 mm - 115g; Windows Mobile 6 Professional (with Java Mobile Edition - J2ME) - 2,6" TFT 240*320 pix; GPS - SiRF Star III chipset (GPSTek) ja mis kõige olulisem! - there is a 2 Mega Pixel camera for photos you could even geotag (tag with a GPS address) in case you forget where you made them. - ja lisaks veel - ASUS Remote Presenter - allows to control PPT presentations stored on an notebook or PC via a Bluetooth connection. Presentation slide footnotes can be read from P526 LCD screen while presenting. Üldtehnilised andmed - aku - 1300 mAh, 150h standby, 4 hr talking; EDGE-GPRS-GSM 850-900-1800-1900 prose on küll lahja - TI OMAP 850 (200Mhz); mälu 128 MB Flash + 64 MB SDRAM + microSD ühendus USB 1.1, Bluetooth 1.2 - vähemalt USB võiks küll 2.0 olla. Link

Tartu ja lennundus

paljud on olnud arvamisel, et Raadi untsulaskmisega on tehtud suur viga. Osa eksperte jääb siiski eriarvamisele, kuna betoonplaatidest konstruktsioon oleks vaja olnud välja vahetada ja näiteks viimasel ajal on toimunud rida õnnetusi just ebaühtlaste betoonplaatide tõttu – Kasahstanis lõhkus lennuk sellise raja tõttu teliku Tartu Lennujaam pilvedes – lootus, et Tartu-Tallinna raudteeühendus paarikümne aasta jooksul paraneb sedavõrd, et Tartu saaks omale võtta odavlennufirmade Eesti osaluse. Lootus raudteeühendusele – RailBaltica 1 faas keskendub praegu Tartu-Valga lõigule, eesmärgiks tagada 120 km/h tehniline kiirus. Maksimaalprogrammiks loodetakse 160 km/h tehnilise kiiruse saavutamist Tallinn-Tartu trassil, kuid arvestades siiski vahepealseid jaamu (Jõgeva, Tapa) ja muid kitsendavaid faktoreid, on maksimaalne keskmine kiirus milleni rongiga sellel trassil jõuda – 120. See aga tähendaks, et kiireim rong võiks vahemaa läbida 1,5 tunniga. Paraku on see veel liiga palju et tõmmata Talli
Äripäev arutab automaksust . Eestis iga neljas auto on üle 2 liitrise mootoriga, enamikus vanades Euroopa riikide vaid iga kümnes. Meelis Laub: saastemaksu kehtestamise aluseks võiks võtta auto võimsuse, mootorimahu, kaalu, sõiduki maksumuse, CO2 eritamise või kütusetarbimise. Maksustada kõik sõidukid diferentseerides maksumäära. Strandberg: automaks proportsionaalseks saastamisega. Nädalavahetusel ehk mõmiseks sel teemal edasi. Inglise automaksu uurides jäi silma alljärgnev: Keskealised sõiduautod (reg enne 2001 märtsi) - mootor alla 1,55L - aastamaks 115naela; suurem mootor - 180naela Uued autod (reg peale 2001 märtsi) M1 klassis - CO saaste järgi - bens,diisel / alternatiivküte (gaas, etanool etc) - alla 100 g CO/100 km - maksuvaba; 101-120 - 35L/15L; 121-150 - 115L/95L; 151-165 - 140L/120L; 166-185 - 165L/145L; 186+ - 205L/190L; 225+ (reg peale 23.03.2006) - 300L/285L kergkaubikud alla 3.5T - 175L; Euro4 normijärgsed - 115L invaliidisõidukid, põllumajandustransport ja vanasõiduki