Maanteehundi arvamised

1. Kaivo Jürgenson (juh. Aavik) - puuetega inimeste olukord liikluses - 5 vajalik on puuetega inimeste organisatsiooniga projektide kooskõlastamine varases faasis, kuid see saab olla võimalik vaid siis, kui tellija selle kohustuse hanke lähtetingimustesse sisse kirjutab, ka vastava ministrimääruse kuna see pole üldkohustuslik asi. Ning küsimus ei ole tegelikult ainult (kütte)puudega inimestes, sest neid võimalusi mis puudelistele luuakse, kasutavad ka teised, näiteks lapsevankriga liikumisel või ajutise puude korral (murtud kondid). 2. Martin Terase (juh. Kendra) - savipinnaste stabiliseerimine - 4 Enviroseal LBS, põlevkivituha ja lubja võrdluses jäi kaotajaks LBS, kuid tõenäoliselt on tegu ka mittekohase kulunormiga. LBS osas on vajalik laiendada uuritavate materjalide ringi (erineva plastsusega savid, liivsavid ja ka savisisaldusega kruusad - kõik mis leidub tee-ehituses kasvupinnase all ja mis vett sellisena ei talu. Uurimismeetod osutus heaks - proovikehade tegemine ja nende kat

Täna kaitsesid oma magistritööd vaid kaks teedeinseneri. Sildade osas Markus Matteus (juh: S.Sein), teemaks sildade toimivuse hindamine ja arenguvõimalused Eestis. Kaitses hindele väga hea. Sildade seisundit hindab Maanteeamet BMS (Bridge Management System) järgi, kuid magistrant tõestas, et BMS ei näita tulemusi väga adekvaatselt. Konkreetselt uuriti Valingu viadukti, mille kohta BMS näitas seisundi-indeksi väärtuseks 86 - selle järgi pole veel remondivajadust, piisab hooldusest. Tegelikkuses oli seis aga kurb - sillatala armatuur roostes ja paljas. Lisaks ka teisi vähem tõsiseid probleeme, mis kokkuvõttes tõstavad kahtluse, kas see sild üle elektriraudtee ootab ära plaanilise uue tee mis peaks sinnani jõudma aastaks 2022 või juhtub enne midagi hullemat. Väidetavalt on ka koormust piiratud, kuid uurides selgus vaid kiiruspiirang. Teine töö oli suurepärane, Aleksander Lember (juh: A.Aavik) käsitles teedeehitust ohtlikul militaaralal. Tegemist on juba kogenud teedeinseneriga, mida peeg