Maanteehundi arvamised

TTÜs kaitsti seekord vaid kolm teedeala magistritööd. Andres Piibeleht uuris liiklusohutust ja inspekteeris ohutust pikemal maanteelõigul T57 Mudiste-Suure-Jaani-Vändra, juhendas Tiit Metsvahi. Lisaks konkreetse objektiga seonduvale võrreldi üldist liiklusohutuse taset ja analüüsiti ka kehtivaid reglemente liiklusohutuse hindamise protsessis. Üks kunstlik takistus on küll määrusega tehtud - et inspekteerimisel avastatut saaks kõrvaldada vaid hooldustööde raames. Paraku on hoolduse ulatus selleks liiga väike ja tavaliselt on siiski veidi enamat tarvis teha. Ning ka see, et vaid audiitoritele on nõuded sätestatud kvalifikatsiooni kohta, inspekteerida võib igaüks. Tubli töö ja hindeks ka 5. Rauno Rüütel tegi Balti jaama maa-aluse terminali eskiisi, samuti Metsvahi juhendamisel. Maa alla sooviti viia autoliiklus Balti jaama esisel alal ja koos sellega siis ka bussiterminal - et jalakäija ei peaks tunnelisse ronima ja sel teel saaks ka jaamaesisest foorist lahti (autod 180 meetrit tunneli

Vaieldakse veel, kumb on parem - naastrehv või lamell. Et vaidlus ainult emotsionaalsele pinnale ei jääks, tuleks midagi uurida. Täna siiski ainult muljetan ja ei uuri. St võiks uurida, kuid keegi võiks sellist uurimist tellida. Kindlasti on maailmas pidevalt üht koma teist huvipakkuvat ja kõiki ämbreid ei pea ise läbi kolistama. Sõitja vaatevinklist - kui teehooldus on korralik, käib lamell küll. Kuid eriti kuppelmaastikul ja nõrgema hooldustasemega pole lamelliga miskit teha. Seega on mõlemad vajalikud. Samuti sõitja vaatevinkel kuid pigem isiklikul kogemusel tuginev - tundub, et kuigi naastuga saab talvel kiiremini liigelda siis libeduse tekkel hoiatab lamell varem, naastul on üleminek juhitavalt juhitamatuks kelguks kiire. Ehk siis juba tagumikutunde järgi kipun lamelli eelistama. Loomulikult mängib siin kaasa ka asjaolu et mu tavapärastel teedel hooldus suhtkoht adekvaatne on. Müügimehe vinklist - võiks lamell olla, sest korralik lamell on kallim ja kestab vähem kui korralik na