Postitused

Kuvatud on kuupäeva 2007 postitused

Joobes juhid

10-16 detsembri kampaania tulemused - nii alko kui narko kontrolliga. Kahjuks ei Eesti ega ka Läti siin reas ei ole. Tabel SL vihje alusel rootsi lehest. Huvitav on märkida, et skandinaaviamaad on kõige madalamate joobenäitajatega. Ehk siis palju kontrollitud ja valikuta. Moldaavia ja Iirimaa kohta on aga küsimus - Iiri ei näidanud üldse kui palju siis kokku kontrolliti, Moldaavias aga olid pooled täis. Üllatus tegelikult ka Saksamaa - poleks uskunud et protsent nii kõrge on. neg alko pos alko neg narko pos narko BELGIA 7818 179 2 4 2,29% SVEITS 4743 240 845 43 4,82% KÜPROS 2695 142 5,01% TŠEHHI 10829 79 103 3 0,74% SAKSA 85543 10647 1684 299 11,15% TAANI 13519 61 0,45% HISPAANIA 186560 1939 1,03% PRANTSUSMAA 108692 2187 402 117 2,07% SOOME 38411 139 24 4 0,3

Maamaksust

Teema paraku veidi pikem, mitte ainult maksust. Maaomand on tegelikult kasutusõigus . Sest maa pole kellegi poolt tehtud et ta mingilgi moel saaks täielises isiklikus omandis olla. Seega on õigustatud ka selle omandi maksustamine. Maamaksul on kaks eesmärki . Ühelt poolt, hoiab maksustamine omandipiirid korras. Selleks piisaks kui rakendada kas ühikumaksu või pindalamaksu - st fikseeritud summa mis katab registripidamise kulud (räägitakse ka sellest, et maakatastri pidamise kulud kaetaks maamaksust - vaidleksin sellele kohe vastu, sest sel juhul peaks maamaksu oluliselt tõstma, maaregister ei ole ammugi enam ainult maa jaoks oluline vaid üks riigi põhiregistritest - seetõttu peab riik ka olulise osa sellega seotud kuludest katma). Teiselt poolt, peaks maks suunama ressurssi efektiivsemale kasutusele. Maa maks on seega seotud maa hinnaga . Maa hind on kapitaliseeritud maa rent. Maa rent aga tulu, mida maa kasutamisest saada võimalik on, loomulikult lubatud piires. Sõltub seega näitek

Poliiteelistused

Tegin siis isikutesti. Nii et liberaalsotsialist. Progressive - scored 78 Equality, 71 Liberty, and 50 Stability. Your commitment to both liberty and equality makes you a blend of the Liberal and the Socialist . For you liberty and equality are two parts of the same condition. Everyone has to be free to pursue their own way-of-life but in order for that to happen everyone must start with a similar basic standard of living. You value liberty particularly in cultural and personal life. You also value government intervention to promote equity in economic life while still supporting private enterprise. If this is too bland for you then try the Radical on for size. Link: The Political Objectives Test written by Originaluddite on OkCupid Free Online Dating , home of the The Dating Persona Test

Truup

Kujutis
Tartu maantee Kosest veidi edasi ootab tee ääres järgmist ohvrit truubiots. Eelmisest on jäänud punast värvi betoonis ja hunnik plastitükke laiali. Teeots, millel see truup istub, ei vii kusagile - st teed ongi mingi paarkümmend meetrit. Üks selline ots ilmselt ka Põlevkivi pealikule saatuslikuks sai, tõsi küll, teisel teel. Missugused need truubiotsad siis olema peaksid? Leedus sai nähtud selliseid, millel see betoonist otsalüli oligi juba kaldu paigutatud. Ja edasi võiks vaadata (tänud pildi eest sellele, kelle kogust asi pärit), mis juhtuda võib, kui auto sellise Eestis nii levinud truubikonstruktsiooniga kohtub. Trup on ju vene keeles laip. Antud juhul kolm laipa.

Regio kaart soovitab liikuda vastassuunavööndis

Kujutis
Delfis on hea leiutis, Regio kaart. Seal tuleks valida reisi alg- ja lõpp-punktid ning need vastavalt lipukestega tähistada. Valisin siis alguse Tallinnasse, lõpu Kupule. Väike küla Kuusalu vallas, Kuusalust veidi põhjasuunas. Ning üllatus-üllatus. Süsteem suunab su juba Jõelähtmel vastassuunavööndisse ja edasi Kuusalus vastu liiklussuunda kuni ringteeni. Edasi on ehk korras. Aga nagu seda maantee alt läbi liikuvat teeosa ei tuntagi. Siin siis näha ka see kuskohas vastassuunda tuleks siirduda ja ka see, mismoodi ringini jõuda.

Tartu maantee - kus, miks, millal jne

Järva Teataja alusel: Majandusministeeriumis valminud Tallinna – Tartu maantee uuendusplaani järgi peaks Kose – Mäo neljarajalise tee ehitus kestma aastatel 2010 – 2012, raha kulub 1,5 miljardit krooni. Aruvalla – Kose lõigu uuendus on plaanitud aastatele 2009–2010 ja kuludeks 700 miljonit krooni. Vaida – Aruvalla lõigu uuendusele kulub sel ja järgmisel aastal kokku 540 miljonit krooni. Mäo möödasõit ehitatakse valmis tuleval ja ületuleval aastal, selleks kulub 420 miljonit krooni. Tallinna – Tartu maantee uuendusele kilomeetritel 5,5 – 20 ehk Tallinna külje all kulub koos Peetri ristmiku uuendusega aastatel 2008 – 2010 330 miljonit krooni. Maantee uuenduseks tarvilike maade ostuks plaanib riik kulutada 60 miljonit krooni. Ostud tehakse aastatel 2008 – 2013. Tee–ehituse projekteerimistöödeks samal ajal kulub 120 miljonit krooni. Vaatame veel, millistest lõikudest ja millal veel räägitud on. Miskit on konkretiseeritud ka Mäo ja Tartu vahel peale Põltsamaa silla, mitmeid ümbersõ

Automarke ja mudeleid ja muud naljakat

Kujutis
Subaru = Arbuus Transporter = ??? Kiiruse piirang - palju parem efektiivsem kui märgid Autoraadio teatab, et aretatud on uus seatõug. Eesti riik on seadnud ambitsioonikad eesmärgid kiiruseületajatega võitlemiseks. Aga paraku on unustatud vahendite valimisel, et see kiiruseületaja on oletatavasti ainult risk võimalikuks liiklusõnnetuseks. Protsesside kiirendamiseks seega juurutatakse uut tüüpi kiirusekontrollikaameraid, mis ühendavad kaasaegse tehno loogiaga kuritöö ja karistuse. Kaugem eesmärk pidavat olema tänavatel-teedel laibastatute arvu kahandamine. Nagu alati ei ole tutvutud POGSE meetodiga ja on asutud kiiruga ravima probleemi ehk siis eemaldama kiirustajaid, mõtlemata põhjuse ja ettevõtmise eesmärgi üle.

Tallinna liiklusskeemidest

Olev on välja toonud jälle ühe vandenõuteooria . Komm sai ka sinna, kuid aretaks edasi ka omasoodu: Magistraalteede võrk on puudulik. Vaja oleks praegu forsseerida magistraalide võrgule, et viia transiitliiklus kesklinnast välja. Kui magistraalid on lahendatud, siis võib hakata piirama muud liiklust. Loomulikult tuleb ühistransporti arendada ja edendada, ses mõttes kiirtrammiliin igati hea ja vajalik. Samas tuleks püüda otsida lahendusi ka linnalähiste kipspõldude elanikele, see annaks olulise efekti sõiduautoliikluse kahandamisele kesklinnas. Marsa on esimene samm, kuid kui marsade täiteaste või liiklustihedus tõuseb, tuleks asendada päris bussidega. Järvevana üksi ei aita. Põhjaväil on ka igal juhul vajalik. Ilmselt reisisadam on ja jääb kesklinna. Sellega koos kaubavedude rekkad millel kesklinna asja poleks, kuid mis tuleks lihtsalt, selgelt ja kiirelt sealt välja aidata. Samas tuleks mõelda sellele, et rekkad mis sadamaga seonduvad, ei vajaks linnas peatust - ehk siis kuskil so

Kinnisvargad ja kinnisvaraturg.

Seekord ei räägiks kinnisvarastest . Kinni nad just ei lähe, kuid pankrot kujuneb ringkonnas tavaliseks. Ellu jäävad vaid suuremad. Sellised arendajad, kes objekti riskilaenudega soetavad, planeeringuala krundid enne maha müüvad, kui tehnovõrkude ehitamise hinnadki veel teadmata (saadud raha uuesti investeerivad ehk siis laiaks elavad), ja seejärel järgmise planeeringuala müügist (enne veel kui planeering kinnitatud) eelmise ala tehnovõrke ehitada püüavad – need peaksid muidugi kaduma. Suured riskimängurid (et mitte öelda aferistid) kolivad soojale maale (Bulgaaria, Rumeenia, Aadria mere rannik ja ka Ukraina-Gruusia-Moldaavia), kus reglemendid pole veel paika loksund ja sogases vees kalapüük võimalik. Selge, et tänaseks on kinnisvaraturg jahtumas. Kuid tegelikult lastakse vaid mullist õhku veidi välja ja ralli jätkub. Jätkub juba selle pärast, et Eestis on elamispinda inimese kohta liialt vähe, kui võrrelda teiste sama laiuskraadi riikidega (OK, Venemaaga ei ole siin miskit võr

Liiklusohutusest Baltimaades

Osalesin hiljuti Vilniuses kõlava nimega seminaril – Baltic Regional Seminar on Road Safety Engineering. Maanteeametite esindajad tutvustasid oma olukorda ja tulemusi. Kui Leedu kurtis põhiliselt liigset kiirust ja lootis tulemusi saada automaatkaamerate laiaulatusliku kasutuselevõtuga, siis Lätil olid ette näidata EL parimad tulemused koos Tšehhiga viimastest aastatest – põhiliselt veapunktisüsteemi rakendamise tagajärg. Eesti seevastu kiitis just vastuvõetud liiklusohutusprogrammi, kuid jäi hätta konkreetsete meetmete kirjeldamisega (ja ka küsimustele vastamisega). Statistika näitab viimaste aastate osas järsku õnnetuste tõusu, mis ettekandja poolt lahti seletamata jäi. Tundub sedasi, et põhjuseid mitu – ühelt poolt noorte juhtide ehk laulva revolutsiooni põlvkonna lisandumine liiklusse, teisalt politsei altkäemaksuskandaalide tagajärjel kaadriprobleemid mis liiklusjärelvalvele kehvalt mõjunud on. Ehk veel miskit. Üldse kumas läbi kõigi Balti ettekandjate (maanteeametite) soov lahe

Ülemiste ja Ämari

Parts kinnitab, et Ämari võiks kujuneda militaar-tsiviillennuväljaks. Laaneots kurdab, et kui Ämari kujuneks NATO lennuväljaks, vihastaks see Venemaad. Eri tasandi arengukavad leiavad, et tuleks ette valmistada Ämari militaar-tsiviilkasutus. Kuigi nt lennunduse arengukavas on selge vihje vaid avariiolukorras kasutusele. 1. Ülemiste on Tallinnale liialt lähedal, müra häirib linnaelanikke. Ülemiste pindalalisest piiratusest tulenevalt on jaama läbilaskevõime kasvul piirid ees. Kuid juhul, kui reisijatena arvestada vaid eestimaalasi ja ei lisandu odavlennufirmad, võib juhtuda, et reisijate arv ei kasvagi jaama tehniliste piirideni välja, eriti kui lahendatakse trammiühendus kesklinnaga. 2. Viimaste uudiste valguses on Ryanair tulemas. See lööb hinnad alla ja paneb eestimaalased rohkem reisima. Ja sel teel läeb reisijate arv kiiresti piirideni. Siis aga, peaks Lennujaam esmalt loobuma nendest lülidest, mis takistavad reisijateenindust. Seega tuleks loobuda nii väikelennukite teenindamise

Liiklusõnnetused, erinevad statistilised allikad ja andmete võrdlus.

Huvi pärast sai võrreldud MNT andmeid LKF omadega ja avastasin kümnekordse vahe. Spetsialistid on seda erisust ka kinnitanud. Millest asi tingitud on? Kus kivi all kala peidus on? 1. MNT on andmed koguni geoinfosüsteemi viinud, Maa-ameti saidil Maanteeameti rakenduses koguni nähtavad. Kuid - paraku vaid see osa, mille suhtes on andmed suhteliselt usaldusväärsed. Seega ainult need õnnetused, millistega politsei tegelend on ja ka sealt vaid need, kus inimesed viga või koguni hukka saand . Ehk siis, MNT arvates on liiklusõnnetus vaid selline konflikt, mille tulemusena on inimesed viga saanud. Teadaolevalt on MNT ka LKF-ga suhelnud ja püüdnud katvat süsteemi luua, kuid lähteandmete kvaliteedi tõttu sellest loobunud. 2. LKF andmed on seni vaid alfanumeerilises andmebaasis ja sealgi vajavad tegelikuks mõistmiseks olulist filtreerimist. Nimelt ei ole õnnetuse asukoht pahatihti kuigi täpselt fikseeritud, ning selleski puudub näiteks teede nimetuse osas süsteem. Rääkimata sellest, et pole fi

Ämari Lennubaas – Lääne-Harju logistikakeskus

Kujutis
Lennubaas on rajatud 1945-1952, järgnevad 40 aastat kasutati militaarlennuväljana, SU-24 taktikaliste hävitajate baasina. Praeguseks on Eesti Õhuvägi baasi valdamas, õppelendudele lisanduvad NATO transportlennud, kuid nende sagedus on suhteliselt väike. Lennurada on 2,5 km pikk ja 60 m lai ning see võimaldab vastu võtta praktiliselt kogu vajalikku lennukiparki. Praegu on lõppfaasis detailplaneering, mille alusel viiakse Lennubaas vastavusse NATO nõuetega ja tulevikus võib oodata esialgu NATO hävitajate eskaadri roteerumist (praegu pesitsetakse Leedus, kuid ka Lätis toimuvad sarnased arendustööd) ja hiljem ehk ka Eesti oma militaarlennukeid. Militaar- ja tsiviilkasutus ühise lennuraja eri servades on maailmas piisavalt tavaline. Kui veel mõne aasta eest võis kuulda kategoorilisi arvamusi tsiviil- ja militaarkasutuse ühildamisest, siis enam see nii pole. Ilmselt on tegemist olulise vahendite kokkuhoiuga kogu tehnilise kompleksi nõutud tehnilisele tasemele viimises ja käigushoidmises

Ülemiste

- Näitajad Lennujaama territoorium 210 hektarit. Stardirada 3070 meetrit, 2560 meetrit ruleerimisrada, reisiterminal, kaks kaubaterminali. - Probleemid Ülemiste paikneb äärmiselt lähedal kesklinnale. Seetõttu on probleemideks ennekõike lennuoperatsioonidega (start, maandumine) kaasnev müra ja reostuserisk Tallinna joogiveele võimaliku õnnetuse korral. Lennujaam puhastab või juhib Tallinna kanalisatsioonisüsteemi oma territooriumilt koguneva reovee, sealhulgas ka jäätumisvastaste lisandite ja naftatoodetega võimaliku reostumise osas. Väidetavalt eraldab lennuk stardil aga saastet võrreldavalt 20,000 sõiduautoga. Ülemiste järve reostust on mõõdetud regulaarselt, reostustaseme tõusu on täheldatud vaid külmade talvede järgses sulamisprotsessis, kui saastunud lumi sulades järvevette lisandub. Sel teel lisanduvad vette ohtlikud raskemetallid nagu kaadmium ja nikkel, mille päritolu võib olulisel määral olla seotud lennundusega. Samas on joogive

Ämari

Täna on lennujaam Ülemistes. Kuid ilmselt ei jää see sinna igavesti. Ehk siis mis puhul peaks lennujaam kolima hakkama: kui lennujaam ei mahu enam ära - st siis peaks vähemalt osa funktsioonidest kolima. Kus on see piir - täna teenindab jaam 1,7 miljonit reisijat aastas, juhtkonna arvates on lagi kuskil 5-6 vahel, eksperdid pakuvad ligikaudu poole väiksemat taset. Ja põhjuseks ilmselt see, et tipptunnil ollakse füüsilise koormatuse piiril ja lennujaama juhtkonna meelest võiks tegu olla permanentse tipptunniga. kui lennujaama aluse maa hind ületab lennujaama kolimise kulud. Küsimus, kui kallis on lennujaama käes olev maa - eks sõltub sellest, millist maakasutust seal planeerida. Kortermajad? Mõeldav. Ega seal enam muid mürisevaid või saastavaid objekte eriti palju polegi. kui lennukite müra ületab kellegi mõjuvõimsa isiku või ... grupi valuläve (norme nad ei ületa, vähemalt praeguseid, vähemalt regulaarliiklusega) Ja mis kolimisse puutub, siis Vasalemma vallas Ämari lennubaas on nagu tõ

14401 Avariigrupp

No kos sa mistad - on ju politsei avariigrupi töö ülevõtmine, endiste politseinike poolt pealegi. Olks, see on vajalik. Vbla isegi nii et selle avariigrupi töötasu plekib ka kindlustus kinni. Kuid siis peaks nagu tagama ka selle et kõik nende poolt fikseeritud matsud kohe ka andmebaasidesse sisse läevad - et MNT statistikas ka kajastuksid jne.

Ummik

Tulin Peterburi maanteed mööda linna poole, vahetult enne Tartu maantee risti korralik ummik - teisest reast on suuremat sorti kallur soovind esimesse keerata kuid vajund külge väiksemale sõiduautole. Põhjus lihtne - veoauto peeglid ei näita kaassõitja ukse alla, samuti ei näe juht paremal paiknevat autot, mille ninaots ulatab vaid meetri jagu tema ninast ettepoole. Seega on tegemist suhteliselt suure pimeda nurgaga. Ja kui juht ka oma manöövrit pikemalt planeerind on (milles veidi kahtlen), siis sõiduauto võis ka vahele süstida. Probleem on tõsine, kuna samast kohast oli varem võimalik vasakule keerata ja hiljem Järvevanasse paremale, kahest reast, praegu on see võimalus vaid parempoolsest reast - siis veoki juht ilmselt lasi vanast harjumusest teises reas ja kui avastas et sealt aint Tartu poole saab, jäigi ümberreastumisega hiljaks. Kuid olulisem asja juures on see seik, et kohal oli ka politsei operatiivauto, vilkurid töös. Ning sõiduauto vigastused olid väikesed - politsei esmane

Narva järjekorrad

Täna sai Narvas käidud. Küll teistel põhjustel, kuid mis silma hakkas: 1) veoautode järjekord maanteeääres - enamvähem täpselt 7 kilomeetrit. Delfi järgi on see nädala jagu. Ehk siis vene toll laseb päevas läbi ühe kilomeetri autosid. Linnapoolses otsas on näha paar välipeldikut kuid see on ka kõik. Küsimus, kelle rida see on? Ei, mitte ainult peldikud vaid kogu orgunn jne. Sarnased jamad on muide ka Soome Vene piiril, Vaalimaa piiripunktis vist. Soome poolel on raudtee aktiivsem, ilmselt suudetakse oluline osa veoseid raudteele suunata - korra nädalas käib juba praegu spetsiaalne autode veoks tehtud kaubarong. Kas meie kogu tulevikulootus seisneb uues sillas? See ju veel küsitav ja kindlasti võtab vähemalt 5 aastat koos projekteerimisega. Või on projekt olemas? Siis vähemalt 2-3 aastat. Lugesin just EL rahadega plaanitavatest pilootprojektidest, mis ilmselt selliste veoautojuhtidele suunatud parklate tegemisele mõeldud. Kuid - kelle rida? 2) Narvas endas on küll viitasid välja pandud,

Järvevana raudteeületuskoht

Viimasel ajal on ridamisi kaherattalisi motoriseeritud liiklusvahendeid külje maha saanud Järvevana raudteeületuskohas. Hullemini vihmaga, kuiva ilmaga veidi kergemalt. Jalgratastele on tehtud norm ületuskoht, kus nad raudteega risti üle liiguvad. Kuidas peaks olema lood aga mootorsõidukitega? Lahendusvariandid: - analoogiline rada lisaks kõrvale mootorsõidukite jaoks nagu jalgratastele tehtud on - lisada uus automaatika ülesõidukohale, mis tekitaks rööbaste peale katted. Need katted peaks olema risti sõiduteega, seega üksjagu pikemad. Kujutaks miskit sellist, et tõkkepuudega vastandfaasis ja piisaks et kaetakse esimene rida. Katted kergitatakse siis nagu tõkkepuu kombel üles, kui tõkkepuu alla läeb - et rong normaalselt rööpaid kasutada saaks. Kuid kui tõkkepuu üles läeb, siis lastakse katted tee peale. Tjah, ega see lihtne polegi. Aga et rööpad viltu sõidutee suhtes, peaks ülestõstetud kate jääma rongiteest juba kõrvale. Peaks asja korralikult üle mõõtma et kas õnnestuks lihtsam lah

Erilised liiklusmärgid ja muud avalikud vead

Kujutis
Ehk siis siia koguks kirjapärleid, mis teede ääres kohatud. Või neid, mida teised kohanud on. Ah jaa, tegelikult ka neid pärleid, mis kauplustes ette jäävad. Alustuseks jälle link - http://www.postimees.ee/020907/esileht/siseuudised/280462.php põhjuseks liiklusmärgi lisatahvel JALRATTURID. Tglt ka ise mõni aeg varem kohand Tallinna vanalinnas, Laial tänaval, peatumise keelumärki mille all ilutses lisatahvel viitega SAADKONNA autodele. Teadaolevalt pesitses selles majas Itaalia saadik (mitte küll saatkond, vaid saadiku isiklikud eluruumid). Võibolla seepärast ei ole tegu Saatkonna autodega vaid Saadiku omaga ja seetõttu ka tüma tee-kasutus. Aga kokku võtaks küll sedasi, et kas need kodanikud, kes märke vorbivad, koolis käind polegi? Või on ka siin klient nii kuningas et mõistust tellimuse täitmisel keelatud kasutada? Leedus, Vilniuse vanalinnas jäi silma parkimise märk ja selle lisatahvel - küsimus, kes või mis on kõnniteel? Esimene vastus võiks olla UFO. Selle märgi juurde tuleks lisad

Kiiruspiirang teeremonditöödel

http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=244259 - juhtum, kus teetööde tõttu seisvate autode rodu oli sedavõrd pikk, et ulatus pikalt kiiruspiirangu alast välja. Küsimus siis et kas teetööde kiiruspiirang tuleks vedada veel pikemale alale? Piirangu ülesanne on hoiatada teel ettetulevast takistusest. Kui hoiatus tuleb aga alles siis, kui oluline osa takistusest ehk siis takistuse tagajärg möödas - pole nagu asi enam adekvaatne.