Visioonid või nägemused
Käisin koolis. Keelt teritamas. Seletati, et visioon on võõrsõna. Eestimaine võiks olla nägemus. Aga samas, nägemuse olemus viitab hallutsinatsioonidele.
Töökohaotsingutel küsitakse, milline on teie visioon?
Televisioon?
See selleks, tegelikult tahtsin hoopis rääkida pikemaajalistest prognoosidest.
Kuulsin, et hakatakse toetama põllumaadel madalakasvuliste metsakultuuride kasvatamist. Madalakasvulisteks loetakse siis leppa, haaba, hübriidhaaba ja muud sellist haokultuuri - eesmärgiks just 15-aastase raieringiga hakkepuitu toota. Kuid keegi pole sellele mõelnud et kui praegu selline kultuur põllule lasta, kuidas pärast maad tagasi põlluks teha.
Enamgi veel, pole mõeldud ka sellele et siuke metsakasvatus sobiks ehk paremini nigelatele põldudele. Aga lubatakse praegu kõigile, ka kõige parematele põldudele (et ehk maaomanikul ka mõistust on, otsustab ise mida teha).
Tegelikult taandub asi laiemale pinnale. On euroliidu toetusskeem, palun, kasutage - aint et DDPP skeemiga. Mõtlemiseks pole aega. Ja tahtmist. Euro-onukeste põhieesmärk on lihtne ja selge - vähendada ületootmist. Ja selle nimel on iga samm, mis põllu pinda kahandab, teretulnud. Kas ka siin?
Huvitav küll aga poliitikas on sama probleem. Eesti põhiseadust on analüüsitud veel enne vastuvõtmist ja leitud, et on olulised asjad puudu.
Tasuks lugeda kolme linki:
http://paber.maaleht.ee/?old_rubriik=6828&old_art=30173&old_num=831
http://paber.maaleht.ee/?old_rubriik=7381&old_art=35984&old_num=856
http://www.maakodu.ee/index.php?page=Aasta&grupp=artikkel&artikkel=12046
Märksõnad: Pirgu Arenduskeskus, Ülo Vooglaid, Andrus Ristkok
Töökohaotsingutel küsitakse, milline on teie visioon?
Televisioon?
See selleks, tegelikult tahtsin hoopis rääkida pikemaajalistest prognoosidest.
Kuulsin, et hakatakse toetama põllumaadel madalakasvuliste metsakultuuride kasvatamist. Madalakasvulisteks loetakse siis leppa, haaba, hübriidhaaba ja muud sellist haokultuuri - eesmärgiks just 15-aastase raieringiga hakkepuitu toota. Kuid keegi pole sellele mõelnud et kui praegu selline kultuur põllule lasta, kuidas pärast maad tagasi põlluks teha.
Enamgi veel, pole mõeldud ka sellele et siuke metsakasvatus sobiks ehk paremini nigelatele põldudele. Aga lubatakse praegu kõigile, ka kõige parematele põldudele (et ehk maaomanikul ka mõistust on, otsustab ise mida teha).
Tegelikult taandub asi laiemale pinnale. On euroliidu toetusskeem, palun, kasutage - aint et DDPP skeemiga. Mõtlemiseks pole aega. Ja tahtmist. Euro-onukeste põhieesmärk on lihtne ja selge - vähendada ületootmist. Ja selle nimel on iga samm, mis põllu pinda kahandab, teretulnud. Kas ka siin?
Huvitav küll aga poliitikas on sama probleem. Eesti põhiseadust on analüüsitud veel enne vastuvõtmist ja leitud, et on olulised asjad puudu.
Tasuks lugeda kolme linki:
http://paber.maaleht.ee/?old_rubriik=6828&old_art=30173&old_num=831
http://paber.maaleht.ee/?old_rubriik=7381&old_art=35984&old_num=856
http://www.maakodu.ee/index.php?page=Aasta&grupp=artikkel&artikkel=12046
Märksõnad: Pirgu Arenduskeskus, Ülo Vooglaid, Andrus Ristkok
Kommentaarid