Talvepastlad bussidel ja raskeveokitel

Väikesõidukitel on rehvimustri nõudeks 1,6 mm ja sõiduautodel talvel 3 millimeetrit (MS rehvid).
Sama reglement on siis ka kuni 3,5-tonnistele väiksematele veokitele. Eraldi on öeldud et kui teljel on paarisrattad, siis neil ei pea talvepastlaid olema. Samuti on eraldi väited rahvusvahelistele reisidele - st väljamaalane kes siit läbisõidul on, võib sõita millega tahab.
Kuid bussid ja raskeveokid? Ainult mustrinõudest ei piisa.
Tundub, et on vaja tekitada kindlustuse poolest reeglid. Saksamaal on nii, et kui avarii on, siis loetakse et kindlustus ei kehti kui sul pole ilmastikule sobivaid pastlaid all old. Samuti on keelatud sõiduautodel liikuda lumel ja jääl suvepasteldega.
Kuid veokate ja busside kohta miskit ei ole.

Peale Padaoru on Eestis veel selliseid kahtlasi kohti. Samas on selge, et transiit on tähtis haru ja me ei saa läbisõitvatele võõramaalastele kehtestada mingeid erireegleid.
Lahendusvariandid?
- kindlustus - kui rekka kääri sõidab ja kui tal pastlamustrit vähem kui 3 millimeetrit (mis tglt on stx vähe suurele jurakale) - sellise põhjustatud kõik kulud peaks sõidukiomanik kinni plekkima. Sealhulgas ka kaudsed kulud, nagu praegu Padaoru seisakud.
- politseikontroll põhiteedel, talvise ilmaga peab kontrollima rehvimustrit ja suunama parklasse sellised kel mustrit pole
- teehooldus - kahtlase ilmaga, kuid Padaoru case oli ju ette teada, peaks kahtlastes kohtades olema valvetraktor - K700 või koguni lint. Ehk lühikese hoiatuse raskepuksiir valves. Selliste asjade kulud peaks katma raskesõidukimaksuga.
Teada on, et lumeketid võiks kohati päästa, samas riigid kes lubavad kette, piiravad ketikasutuse ainult sellise lumega ilmale et kett ei ulatu asfaldini. Meil tehakse tavaliselt tee asfaldini paljaks hoolduses. Seega on keti kasutus tegelikult võimalik ainult juba moodustunud jamast väljavedamiseks.
Selge, et juhul kui kette kasutatakse, kulub asfalt ka väga kiiresti. Võimalik et Padaorus tuleks ülekatet teha üle aasta..

Kommentaarid

Raul wips Vibo ütles …
Kui on valida, kas istuda Padaorus kraavis vôi kuskil parklas, siis viimane oleks ilmselt mõistlikum. Suvepastaldega rekkad ja bussid tuleb lihtsalt sellise ilmaga rajalt maha võtta, enne kui nad seda ise teevad. Selline tuisk ei kesta üle kahe päeva.
Ain Kendra ütles …
Rootsis olla arutusel raskete masinate talvepastelde nõue. Meil kuuldavasti pole - igaüks ise teab millega sõidab, naelad küll on keelatud nii siin kui seal.
Kui seda pastlanõuet ka rakendada, siis ilmselt kukuvad väljamaalased euroreeglite alusel erandisse. Aga sellisteks juhtudeks peabki olema kindlustus. Juhtub siuksega miskit, maksab ka auto omanik nii et silm sinine. Et odavam on talvekad alla ajada. Veoka üks talvepastel pidi nii 7-8 kilo eeki maksma?
Ain Kendra ütles …
Padaoru lähedal mõni talunik saaks valverežiimi eest kena nutsu, Maanteeinfo teate peale veerandtunni jooksul kohale lennata ja rasketraktoriga kääritõmmand rekka eest. Või siis hoopis täiega kraavi, küll kevadel koristame.
kt ütles …
Jäätunud või kinnisõidetud lumega teid tuleks karestada. Samuti tuleks vahete-vahel ajada nende hooldel peale terassahad, et tee ära siluda.
kt ütles …
Kui teel jääd karestada freesimsiega, siis see siluks tõenäoliselt ka jäite ebatasasusi.
Ain Kendra ütles …
Karestamiseks on ka miski eritehnika olemas. Vist terasharja laadne. Eks seegi freesimine ole.
Aga põhiline tundub siiski see et õigel ajal ära pühkida. Siis kui veel kinni külmund pole.
kt ütles …
Täna üritasin oma hoovi madalamaks lasta hööveldada, terasest fronaaalkopaga laadur nägi kurja vaeva ja sai kätte vaid kinnisõidetud lumekihi, jää selle all on sama kõva või kõvem, kui asfalt. Nii, et kui asi on juba jääs, ei ole enam harjaga midagi teha, tuleb täis masinajõuga toorutseda või freesida nagu ennist ütlesin. Kusjuures kõlaka järgi soomlased pidavad asfaldil päris usinalt freese kasutama, näiteks siis, kui teel on alles vaevumärgatavad roopad. Asi see meilgi siis ristmikud karedaks teha. Soolamisest hakkab saama tõeline "siiber". Pikk jutt, sitt jutt, talvel kas siis lukaku lund õigeaegselt, kui ära munati, ajagu freesid peale või tehku tõesti kõigile naastrehvid kohustuslikuks, kuid lõpetagu juba see kuradi soolamine ära, mis autod ja ka teekatte totaalselt persse keerab.
kt ütles …
Ahjaa, täna nägin seda, et Saue liiklussõlmes oli liiva puistatud- kas teemehed on lollid eurokeelud lõpuks pikalt saatnud?
Ain Kendra ütles …
Liival pole eurokeeldu, lihtsalt kaks pointi:
- temperatuuridel alla miinus kümne saab soolamisega vähe tulemust - see mis lahti sulab, jäätub kohe ära ja tulemus on libedam;
- külmema korral ei sulagi miskit ja see sool lendab otse teekraavi
Nii et ei jäägi muud üle kui tuleb peenikest graniitkillustikku või koguni liiva kasutada.
Ain Kendra ütles …
Talihoolduse reglemendist (https://www.riigiteataja.ee/akt/756881)
- tee äärde tähispostid ehk markiirid (kui neid pole, siis ei saa korralikult tee äärele pihta)
- lund ei tohi lükata kõnniteele kui selle tagajärjel jääb jalakäijale alla 1,1 meetrine riba
- 0 - -5 = kloriidide lahused
- -5 - -12 = niisutatud kloriidid
- -12 - -18 = ainult CaCl2
- -18 - ?? = ainult puistematerjal

Populaarsed postitused sellest blogist

Kandevõime mõõtmine

Jälle uued teedeinsenerid

Kas dreenkiht on muldkeha või katendi osa