Tallinn-Riia rong

Täna sõidab buss seda maad nelja ja poole tunniga. Rongiga suudetakse Tallinnast Valka jõuda viie tunniga, sealt edasi veel kolm ja pool tundi.
Paremal juhul kraabitakse Valga otsa aeg kolme tunnini kuid Läti jupp jääb ette.
Et rongi eelistataks, on kaks võimalust
- rong on kiirem - st tegelikult nelja tunniga. See ei ole võimalik Tartu kaudu.
- rong on mugavam - sel juhul mõelda pigem öise rongi peale. Start umbes üksteist õhtul Riias kuskil seitsme kaheksa vahel. Töise inimese jaoks peaks klappima.

Kommentaarid

Raul wips Vibo ütles …
Mitu korda oled elu jooksul Riias käinud, kas oled startinud Tallinnast, Tartust või Uugametsast ja mitu korda võiks seda rongi veel vaja minna? Seda võiks küsida iga eestlase käest ja siis räägiks kiirusest, mugavusest ja maksejõust kah.
10. mai 2011, kell 20:01
Ain Kendra ütles …
Päris palju olen käind. Nii rongi kui bussiga. 1979 töötasin pika suve Riias, vahepeal käisin ka kodus nii üle nädala. Nii üle Tartu öise rongiga sõitnud kui ka Pärnu kaudu päevasega.
Aga tõsi on ka see et viimase 5 aasta jooksul olen sinna vaid paar korda sattund.
10. mai 2011, kell 22:01
Ain Kendra ütles …
Startind olen paraku ainult Tallinnast. Esimest korda kui mäletan sai käidud vist 1968 suvel. Jelgava ja Riia loomaaed. Kuid see pold rongiga. Keskkooli ja TPI-aegu sai päris palju rongiga käidud - Riia, Pihkva, Novgorod, Leningrad, Moskva.
Aga Riia otsa jaoks eelistasin ise küll rohkem bussi. Kiirem. Rong oli odavam, ka öine rong.
10. mai 2011, kell 22:05
Ain Kendra ütles …
Mitu korda võiks seda rongi veel vaja minna?
a) kui pensionini elan ja pension piisavalt suur siis kolaks vist veel seal
b) kui balti koostöö tiheneb ja meil ka töiselt riiga asja on
c) läbisõidul kui öise rongiga kuskile kaugemale jõuaks kui pelgalt riiga
d) kui island jälle tolmutab ja lennukid ei lenda ning kuskile lõuna poole vaja minna - või tagasi tulla.
Liiga palju 'kui'sid et numbrit öelda
15. mai 2011, kell 12:30
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Jälle uued teedeinsenerid

 Koroona-aegu on ülekuulamistel vaid komisjon, ilma pealtkuulajateta. Seekord lühidalt ja teemadest: 1. Gerhard Markus Trumm - Massivahetuse alternatiivsed meetodid Tallinna Lennujaama K-perrooni näitel (Kristjan Lill). Aluspinnase stabiliseerimine kujuneb mõistlikumaks kui massivahetus ja enamvähem sama heaks geosünteetide kasutusega. 4. 2. Martin Eelmaa - Bituumenmakadamist katendikihtide kasutamine Eesti teedel (Andrus Aavik). Poole kallim kui kruusatee pindamine, kuid mõistlik tolmuvaba lahendus väiksema liiklusega teedele. 5. 3. Jaan Viljas - FWD mõõtmistulemuste alusel katendi kandevõime arvutusmetoodika täiustamine (Andrus Aavik). Tulemused taandatakse võrreldavale ajale, kasutatakse lisaks senistele kuuteguritele ka päevategureid. Meie tingimustele sobib paremini KUAB seade kui Tehnokeskuse seni kasutatav Dynatest. Mõõtmisi ei tuleks teha enne juunikuud, kõik mõõtmised tuleks kanda Teeregistrisse. 5. 4. Jörgen Vanamõisa - raudbetoonkonstruktsioonide kestvuse hindamine toimivusp
Lisateave

Kas dreenkiht on muldkeha või katendi osa

Tee konstruktsioonikihid, nende liigitus ja nõuded Alusdokumendid: 1)       TT – konkreetse objekti puhul väljastatud Tellija Tingimused 2)       Maanteede projekteerimis normid (1999; viimane redaktsioon RT I, 08.07.2011) 3)       Teehoiutööde tehnoloogianõuded (MKM määrus 132; https://www.riigiteataja.ee/akt/756881 ) 4)       Linnatänavad , EVS 843:2003 5)       Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhis 2005-2 6)       Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis 2010-1 7)       Pinnaste tihendamise ja kontrolli juhised 2006-41 8)       Muldkeha remondi projekteerimise juhis 2006-27 9)       Geosünteetide kasutamise juhis 2006-26 1)    Elastsete teekatendite projekteerimise juhend 2001-52 (puudub TT loetelust) Analüüsides eeltoodud dokumente, on tekkinud juriidiline kahtlus – kuigi projekteerimisnormid on 1999 aastast,  on Riigi Teatajas märge 'jõustunud 11.07.2011'. Kas see peaks tähendama vahepeal kehtestatud juhendite õigustühisust? Tõenäo
Lisateave

Kandevõime mõõtmine

Probleem – mida me saame mõõta ja millega? NB! täiendasin oluliselt 03.03.2012 Teehoiutööde tehnoloogianõuete §23 . Muldkeha pinnase tihendamist kontrollitakse vastavalt projektis esitatud nõuetele. Juhul kui projektis nõuded puuduvad, peab pinnase tihendamist kontrollima ristlõike kolmes punktis, muldkehal kõrgusega kuni 3 m iga 100 m tagant ja muldkehal kõrgusega üle 3 m iga 50 m tagant. Liivpinnasest muldkeha tihendustegur peab vastama lisas 2 toodud nõuetele.  Muudest pinnastest ehitatud muldkeha kihil kontrollitakse tihendamist elastsusmooduli mõõtmise teel kas INSPECTOR või LOADMAN seadmega. Elastsusmoodul muldkeha pinnal ei tohi olla väiksem projektis esitatud nõuetest . Küsimus seega, milliseid nõudeid saab projektis ehitada muldkehale, milline ehitatakse mitte liivpinnasest? Millised on siis need pinnased, mis ei ole liivpinnased kuid mida kasutatakse ehituses, eriti teedeehituses? Reeglina peaksid liivpinnased olema muldkeha aktiivtsoonis ehk siis 1,5 meetri ulatuses
Lisateave