Soome pole veel otsustanud 76 tonni (täiendatud)

Soomes ei olegi veel otsustatud suurendada raskeveokite lubatud täismassi 76 tonnini senise 60 asemel. Ehk siis, Suomen Tieyhdistys väidab et sellise otsuse tegemine peab käima koos olulise teehooldusraha suurenemisega. Kommentaaridest võib lugeda, et maksumaksjatelt korjatakse teede jaoks 2,5 miljardit kuid teedesse jõuab 1 miljard. Tuttav lugu ju. Teine sekundeerib et tegelikult on maksudest laekuv summa 7 miljardit.
Teeühenduse järgi on otsusest (60 asemel 76 tonni ja kõrguses lisaks 20 cm 4,4 meetrini) tulenevalt lisakulu riigiteedele teehoolduses 100 miljonit eurot aastas sest kohati on vaja tõsta sildu või süvistada silla-alust teed. Lisaks ka erateede toetus mida peaks veel 20 miljonit eurot aastas rohkem olema.

UUEM INFO.
Sillad vajavad remonti. Praegu on Soomes 144 kaalupiiranguga silda. Kui kaalupiirang tõstetakse 76 tonnini (otsus ootab Euroopa Komisjoni heakskiitu), siis on vaja koormust piirata 270 maantee- ja 80 linnasillal. Kokku 10 silda neist on põhivõrgus ja ülejäänud väiksema liiklusega teedel. Riik kavatseb remontida 100 silda (ülejäänud jäävadki nõrgemateks), kuid selleks napib raha. 20 aasta jooksul on tarvis üle 200 miljoni €.
Artikkel Turun Sanomates kirjeldab veidi detailsemalt.


Kommentaarid

genekas ütles …
Ega Soomes ka lihtne ei ole - koormatumate teede seis on aina kehvem. Kehä III on juba vaat et hullemas seisus kui Eesti kesksemad maanteed - auke kui selliseid on harva (mis on iseenesest oma ootamatuse poolest ohtlikum), kuid teed on roopaid täis ja ebatasased - lausa nii, et tihti tekib küsimus, kas auto rattad üldse on enam ümmargused.

Ei imesta üldse, et murelikke leidub just teede seisundile mõeldes, aga samas on asi ajendatud sellest, et oma transpordi konkurentsivõime on aina suuremaks probleemiks ajal, kus aina rohkem kaubavedusid tehakse piiritaguste sohvrite, autode ja kütusega - asi, millega pisemad Soome kodumaised transpordifirmad kulude tasemest tingituna mitte kuidagi konkureerida ei suuda. Ainus võimalik samm ongi see autorongide kogumassi kasvatamine.
27. jaanuar 2013, kell 15:28
Ain Kendra ütles …
Soome teed võivad sellise koormustõusu kuigivõrd ära kannatada, Eesti omad ilmselt mitte. Nagu külm sõda kus võitjaid pole. Kuid kaotajad on.
30. jaanuar 2013, kell 13:19
genekas ütles …
Sillad muutuvad nõrgaks kohaks...

http://www.kaleva.fi/uutiset/kotimaa/turun-sanomat-jattirekat-pois-sadoilta-silloilta/620136/
3. veebruar 2013, kell 03:36
Raul wips Vibo ütles …
Massipiirangute suurendamine ei saa kuidagimoodi lahendada tööhõive ja teisi sotsiaalseid probleeme. Odavad idaeuroopa ja aasia autojuhid on vallutanud skandinaavia ja kesk-euroopa maanteed. kuniks valitseb ebavõrdsus ja palka makstakse passi järgi, ei ole võimalik neid probleeme lahendada. see on sama, kui lahendada ummikuid ainult teede laiendamisega. mõtlemine tuleb pöörata vastupidiseks ja tegeleda põhjuste, mitte tagajärgedega.
6. veebruar 2013, kell 13:13
Raul wips Vibo ütles …
Austraalias uuritakse ka suurenevate massipiirangute mõju katendite lagunemisele. Värskelt avaldatud uuringu sissejuhatus algab sellise lausega:

"Anecdotal evidence indicates that the rate of pavement deterioration and agency maintenance costs increase with the increased axle mass of heavy vehicles."

https://www.onlinepublications.austroads.com.au/items/AP-T216-13

Uuringut tehakse põhjalikult ja pikaajaliselt, välja on valitud katselõigud.
7. veebruar 2013, kell 07:38
Ain Kendra ütles …
Austraalia tegeleb just teljekoormuse suurendamisega sest neil vist senini 8-tonnine telg old. Uurimiseks valitud just need lõigud, kus lagunemise põhjuseks mitte palju autosid vaid just raskem telg.
9. veebruar 2013, kell 01:35
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Kandevõime mõõtmine

Probleem – mida me saame mõõta ja millega? NB! täiendasin oluliselt 03.03.2012 Teehoiutööde tehnoloogianõuete §23 . Muldkeha pinnase tihendamist kontrollitakse vastavalt projektis esitatud nõuetele. Juhul kui projektis nõuded puuduvad, peab pinnase tihendamist kontrollima ristlõike kolmes punktis, muldkehal kõrgusega kuni 3 m iga 100 m tagant ja muldkehal kõrgusega üle 3 m iga 50 m tagant. Liivpinnasest muldkeha tihendustegur peab vastama lisas 2 toodud nõuetele.  Muudest pinnastest ehitatud muldkeha kihil kontrollitakse tihendamist elastsusmooduli mõõtmise teel kas INSPECTOR või LOADMAN seadmega. Elastsusmoodul muldkeha pinnal ei tohi olla väiksem projektis esitatud nõuetest . Küsimus seega, milliseid nõudeid saab projektis ehitada muldkehale, milline ehitatakse mitte liivpinnasest? Millised on siis need pinnased, mis ei ole liivpinnased kuid mida kasutatakse ehituses, eriti teedeehituses? Reeglina peaksid liivpinnased olema muldkeha aktiivtsoonis ehk siis 1,5 meetri ulatu...
Lisateave

Jälle uued teedeinsenerid

 Koroona-aegu on ülekuulamistel vaid komisjon, ilma pealtkuulajateta. Seekord lühidalt ja teemadest: 1. Gerhard Markus Trumm - Massivahetuse alternatiivsed meetodid Tallinna Lennujaama K-perrooni näitel (Kristjan Lill). Aluspinnase stabiliseerimine kujuneb mõistlikumaks kui massivahetus ja enamvähem sama heaks geosünteetide kasutusega. 4. 2. Martin Eelmaa - Bituumenmakadamist katendikihtide kasutamine Eesti teedel (Andrus Aavik). Poole kallim kui kruusatee pindamine, kuid mõistlik tolmuvaba lahendus väiksema liiklusega teedele. 5. 3. Jaan Viljas - FWD mõõtmistulemuste alusel katendi kandevõime arvutusmetoodika täiustamine (Andrus Aavik). Tulemused taandatakse võrreldavale ajale, kasutatakse lisaks senistele kuuteguritele ka päevategureid. Meie tingimustele sobib paremini KUAB seade kui Tehnokeskuse seni kasutatav Dynatest. Mõõtmisi ei tuleks teha enne juunikuud, kõik mõõtmised tuleks kanda Teeregistrisse. 5. 4. Jörgen Vanamõisa - raudbetoonkonstruktsioonide kestvuse hindamine toimi...
Lisateave

Kas dreenkiht on muldkeha või katendi osa

Tee konstruktsioonikihid, nende liigitus ja nõuded Alusdokumendid: 1)       TT – konkreetse objekti puhul väljastatud Tellija Tingimused 2)       Maanteede projekteerimis normid (1999; viimane redaktsioon RT I, 08.07.2011) 3)       Teehoiutööde tehnoloogianõuded (MKM määrus 132; https://www.riigiteataja.ee/akt/756881 ) 4)       Linnatänavad , EVS 843:2003 5)       Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhis 2005-2 6)       Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis 2010-1 7)       Pinnaste tihendamise ja kontrolli juhised 2006-41 8)       Muldkeha remondi projekteerimise juhis 2006-27 9)       Geosünteetide kasutamise juhis 2006-26 1)    Elastsete teekatendite projekteerimise juhend 2001-52 (puudub TT loetelust) Analüüside...
Lisateave