Teede ja tänavate olem ja rahastamine

Pealkiri sai päris ilus, kuid rahastamise osa ei ole praegu korralikult läbi töötatud - Tallinna kohta võib miskit linna eelarvest leida, samuti ka Maanteeameti kohta, kuid ülejäänud KOV valduste osas on see päris raske. Seetõttu alustan sellest, mille kohta inffi kergem leida oli.

Riigiteede kohta on statistiline info päris hea. Teeregistrist saab leida nii teede pikkused, katendi tüübi, pindalad ja liiklussagedused. Kohalike teede kohta võib leida vaid üldpikkused, mingit muud infot on raske leida, kulutuste kohta on mingi info aastast 2008. Era- ja metsateede info on järgnevast jaotusest välja jäetud – kuigi metsateede osas on ilmselt ühtteist võimalik RMK osa kohta leida, siis ülejäänu on tume maa ja sellega pole mõtet üldpilti rikkuda.

Rahakasutusi peegeldab seega alljärgnev tabel, mis pärineb 2008 aasta kohta avaldatud statistikainfost ning Maanteeameti aastaraamatust, numbrid seega miljonites eurodes..

	Kokku	Teehoid			Investeeringud
			remont	hooldus
Linnatänavad	97,3	37,7	12,3	25,4	59,6
sh Tallinn	50,9	23,3	6,6	16,7	27,6
Teised KOVd		14,3	7,0	7,3	28,9
Riigiteed	180,6	124,2	86,5	37,7	56,4

Tabelist saab teha huvitavaid järeldusi. Tundub, et Tallinnal olid hoolduskulud üsna suured võrreldes remondikuludega. Siia mahub kindlasti ka talisoolamine millest tuleks eraldi ja põhjalikumalt rääkida.

Vaatasin ka linna 2012 eelarvet, sealt tuli alljärgnev jaotus:
- teerajatiste korrashoid - 5,2 miljonit
- teerajatiste puhastamine - 11,7 miljonit
- tänavavalgustus - 6,7 miljonit
- sademevee puhastus - 4,8 miljonit
- MUPO - 3,1 miljonit
- Ülemiste sõlm - 35,5 miljonit (sh välisfinantseerimine 25,4)
- välisrahastuseta teede ehitus ja kapremont - 10,1 miljonit (sh riigieelarve toetus 1,9 miljonit)-
Ehk siis, teede rahastamine 5,2+11,7+35,5+10,1=62,5 miljonit mida on natuke (22,8%) rohkem kui 2008. Nõus et Ülemiste võtab sellest lõviosa ja kõik muu kannatab. Kuid välisrahastus on 41% sellest.

Võrdluseks siis riigiteed 2012:
- maanteede hooldus - 44,3 miljonit
- maanteede remont - 67,1 miljonit
- investeeringud - 109,6 miljonit.
Ehk siis, kokku teedesse 221 miljonit. Mida on samuti natuke (22,4%) rohkem kui 2008. Siit välisrahastuse osa 66,8 miljonit ehk vaid 30%.

Summaarne läbisõit peaks olema Eestis kokku 8,12 miljardit kilomeetrit millest Tallinnas 1,78 ja riigimaanteedel 4,55 miljardit. Allikas: TTÜ uurimistöö Maanteeametile 2011 aasta kohta.

Vaadates teedevõrgu pikkust, selgub et kui Eestis kokku on 58425 km teid ja tänavaid, siis sellest on riigiteid 28%, Tallinna teed-tänavad moodustavad pikkuselt alla 2%. Kuid võttes aluseks summaarse läbisõidu, mis peaks kajastama seda kuivõrd teed kuluvad, siis liigub riigiteedel 56% ja Tallinnas 22%. Ükski katend ei ole igavene, asfaldi koosseisus olev bituumen vananeb ja tee laguneb lõpuks ka väikese liikluse all. Nii et kui mõelda raha jaotusele, siis tõenäoliselt on tegemist kahe komponendiga – pikkus ehk katendi pindala mis peaks peegeldama katendi vananemist ning läbisõit, mis kirjeldab otseselt kulumist.

Riigimaanteede taandamisel pindalale saame põhimaanteede pindalaks 16,8 miljonit ruutmeetrit, tugimaanteedel 20,2 miljonit ja kõrvalmaanteedel 82,2 miljonit ruutmeetrit. See teeb kokku siis 119,2 miljonit ruutmeetrit. Tõele au andes, on osa sellest siiski ka kruusateid, mille hooldus ja remont on oluliselt odavamad. Aga ka see on võimalik välja arvutada ning usun et keegi seda ka teinud on. Kui poleks, järelikult istub see keegi valel toolil.  

Tallinna teedevõrgu pikkuse ja pindalade kohta olen linnalt saanud alljärgneva info: sõiduteid 1014 km ehk 10,81 miljonit ruutmeetrit ja kõnniteid 930 km ehk 2,51 miljonit ruutmeetrit. Ilmselt tuleks võrdluse huvides kõnnitee ruutmeetrid teede pindalale kaasa arvata, pikkusele mitte. Seega kokku 13,3 miljonit ruutmeetrit.

Seega tuleks asjad kokku võtta umbes selliselt (välja on jäetud era- ja metsateed):

	Pikkus	Pindala	Läbisõit	Investeeringud
	40 tuhat km	250 miljonit m2	8,1 miljardit km	320 miljonit €
Riigiteed	16468 – 41%	119,2 – 48%	4,55 – 56%	180,6 – 56%
KOV teed	18612 – 46%	Ca 100 – 40%	0,57 – 7%	43,2 – 13%
Linnatänavad	4947 – 12%	Ca 30 – 12%	2,99  - 37%	97,3 – 30%
sh Tallinn	1014 – 2,5%	13,3 – 5%	1,78 – 22%	50,9 – 16%

Seega, vähemalt selle ühe aasta kohta kui TTV ja MuPo puudusid kuluartiklites, saab joriseda rohkem selle üle, et raha anti riigikassast vähe, mitte niivõrd selle üle et teed oleksid ilma jäänud. Laiendades sama järeldust ka aktsiisimaksu sihtotstarbelise kasutuse teemale - väide, et EL on toetanud Eesti infrastruktuuri arendamist, on savijalgadel, sest EL toetus on võimaldanud valitsusel teedele seaduses ettenähtud vahendeid kasutada teistel eesmärkidel. Aktsiisimaksust laekuv raha peaks siiski jõudma teedesse ja sellele lisanduks EL raha. Siis saaksime ausalt väita, et EL on aidanud. Praegu aitab EL vaid valitsust, mitte teede sektorit ega infrastruktuuri. Sama arendus siis ka linna suhtes. Et valitsusel puudub selge juhis selle kohta, kuidas arvestada KOV teedele ettenähtud vahendeid, antakse vähem kui vaja ning viidatakse, et linn peab oma eelarvevahenditega ise hakkama saama. Siit tulenevalt tundub maad võtma pigem arvamine, et linn on teadlikult teedesse vähem investeerinud – mida auklikum seda parem. Võttes aluseks AINULT läbisõidu, peaks Tallinn investeerima 16% asemel 22% kogu Eesti teedeinvesteeringutest. Tegelikkuses tuleb investeerida teehooldusse ka ääremaadel, kus läbisõidud on väiksemad ning see peaks olema regionaalpoliitika. Selgelt väljendatud ka veel.