Eksam ja tulemused

Alustame põhilisest - 10 küsimust, 21 katsetajat ja keskmine tulemus 79,7%. Kahel tudengil tuleks teisele ringile tulla, kui aga keegi soovib tulemust parandada on seegi võimalik. Üks üliõpilane sai 100%, kusjuures teedeehitus ei ole ta põhiala.
Ülesannetega on veidi raskem lugu, 21 katsetajast 6 sooritasid vajalikul tasemel, kuid kui soovitakse ka selles osas tulemust parandada, pole probleemi. Ehk siis, esimesel katsel kokkuvõtteks üks viis, neli nelja, kolm ja kaks ning vähemalt ülejäänud tulevad ilmselt uuele ringile.
Küsimuste valik enam ei muutu (enne eksamit lisandus ports linnatänavaküsimusi). Ülesannete sisu võib muutuda kuid põhimõte jääb samaks. Esimesed kolm käsitlevad pinnaseid ja vett, viimased kaks geomeetriat ja on seotud normitekstist vajaliku kättesaamise ning tõlgendamisega. Detailsed vahetulemused on ... teadagi kus.

Teine katse, soovijad said tulemust parandada. Kokku on küsimustele vastanud 25 üliõpilast, keskmine tulemus 83,7%. Ühel tudengil tuleb uuesti tulla. Ülesannete osa paranes - 22 on proovinud, keskmine viiest ülesandest 2,86 punkti ning võib öelda, et 8 on hästi hakkama saanud, 5 on veel kriitilise piiri ületanud (seega 13 puhul on positiivne tulemus kindel). 9 ei ole latti ületanud ning 3 pole veel ülesandeid teinud. Reeglite järgi tuleb mõlemal poolel saada üle 50% punktidest, seega kokkuvõttes 16 võiks lugeda eksami sooritatuks (kolm viit, neli nelja ning seni veel kuus nulli) ning vähemalt 9 peaksid veel üritama (3 puhul on küll miinimumpunktid koos kuid ülesannetes pole latist üle saadud). Samas tuleb täheldada, et mitte kõik loengutel kuulanud tudengid pole veel eksamit üritanud.

16.01 seisuga on 27 üritajast 26 saanud märgi maha ja siiski sooviksin 7 tudengiga veel kohtuda (kel tabelis punast värvi ülesannete juures näha on). Mälu järgi ütleks, et paar nägu loengutest pole veel eksamini jõudnud. Hetke keskmine hinne 3,21 on mumeelest täitsa normaalne juba.

Maxima stoorist võis järeldada et insenerid usaldavad liialt arvutuste tulemusi. Täheldan sama ka insenerihakatiste juures - kui ülesandes küsitakse kui sügavale tuleb paigutada dreenid et veetaset alandada 2 meetrit, siis miskipärast ollakse rahul vastusega mis on alla kahe meetri. Antud juhul arvutati käsitsi (kalkulaatoriga), seega otseselt arvutit süüdistada ei saa. Kuid küsimus on vist rohkem loogikapuuduses. Ah jaa, konkreetsel juhtumil ka selles, et valemid toimivad Exceli keskkonnas, kasutades kalkulaatorit tuleb veenduda et tangensi argument on radiaanides (vb kalkulaatori jaoks tuleb see teisendada kraadidesse). Üllatav et nii väikesed asjad mõjuvad. Aga nii ka elus...

Mõistan, et mõnes mõttes on tegemist loteriiga. Aga nii on mujalgi elus. Sellegipoolest, nüüd jätkame individuaalselt - mis tähendab, et soovijad leiavad mu üles kas telefoni, meili või FB vahendusel.

Viimane võimalus teisipäeval 18:30 Rambolli kontoris.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Jälle uued teedeinsenerid

Kas dreenkiht on muldkeha või katendi osa

Kandevõime mõõtmine