Järgmine lend teede- ja sillainsenere

Eile ja täna kaitsesid oma magistritöid järjekordsed noored insenerid.
Võtaks lühidalt kokku nii teemad kui hinded ja mõningased muljed:

  • Mirjo Koit - Permisküla teraskaarsild - 3
  • Kristjan Kängsepp - teedeehitus kvaliteedinõuetelt tee toimivusnõuetele - 4
  • Rauno Troost / Kaspar Vitsur - puidust ja betoonist komposiitkonstruktsiooni nihketüüblite täiustamine (eksperimentaalne uuring) - 5
  • Marti Rosenberg - Suur-Sõjamäe tänava rekonstrueerimise ehituskorraldus - 5
  • Heljus Saks - eriveoste lubade praktika - 5
  • Edgar Berman - Järve ühistransporditerminal - 5
  • Robert Oppar - sillamudeli arendus terassildade võistluseks DECO 2015 - 5
  • Tõnis Liigmann - Nõukogudeaegsete raudbetoontalasildade laiendamine ja kandevõime - 5
  • Jaanus Kivimäe - tasasuse muutus Eesti riigimaanteedel 2004-2014 - 3
  • Mihkel Sinisalu / Lauri Perv - Vaida jalakäijate sild - 4
  • Madis Albert - Majaka tänava liiklusohutuse inspekteerimine - 4
  • Siim Remmelgas - tolm kruusateedel - 4
  • Karmen Kütt - maaradari kasutus - 5
  • Jaan Luhaorg - sõidukite kaalumisest Eestis - 5
  • Gert Vatsel - šlakikillustik ja šlakiliiv - 4
  • Aleksandr Olõkainen - katendikonstruktsiooni tööressurss etapiviisilisel ehitusel - 5
  • Aleksei Jerjomenko - Kose-Võõbu 2+1 - 3
Lisaks anti Teedeklastrile / Asfaldiliidule kolm parimat tööd, millest nad valivad ühe premeerimiseks (500€). Eeltoodust Karmen Kütt ja Tõnis Liigmann, talvisest kaitsmisringist juures Kristjan Lill.

Isiklikust muljest - kolm viimast olid mu enda juhendada, nii Gert kui Alex on teinud väga tubli töö. Laiemalt vaadates, natuke kahju et Luhaoru töös ei eristatud super-single rehve sest töö põhines Maardu sadama tee kaalupunkti andmetel, mis on täna ainuke kus see eristamine võimalik. 21% raskesõidukitest on ülekoormatud, kõige hullem on seis 3+3 (3-teljene veduk, 3-teljene poolhaagis) kus 80% ülekoormatud sõidukeid ja siit tulenevalt selle grupi siirdetegur peaaegu 9. Meil seni loetakse keskmist autorongi võrdseks 2 10-tonnise teljega ja 6-teljelist 4,8 teljega. Kusjuures selles rehkenduses pole veel super-single rehvi erisust arvestatud. 5-teljelised on enamlevinud (2+3) ja nende siirdeteguriks tuli 3,5 kui tänane juhend lubab kasutada 2,05. Valgevene normides loetakse 5- ja enamateljelised võrdseks 7 normteljega. Millest järeldus, et raskesõidukite siirdetegurid on tõsiselt alahinnatud just autorongide osas (teistes olid erisused oluliselt väiksemad ja kohati ka teistpidised - kaalumisel selgus väiksem number kui projekteerimises kasutatav).
Meeldis Marti Rosenbergi töö (praktik, kuigi mõningased vastuolud reeglitega), samuti Tõnis Liigmanni uuring - väga põhjalik lähenemine vanadele sildadele ja praktiliselt kasulikud järeldused - neid sildu on võimalik suhteliselt lihtsalt tugevdada vastavaks 52 või koguni 60-tonnisele koormusele (metsavedu), kuid mitte tasemele mida uutelt sildadelt nõutakse. Rauno ja Kaspari töö oli praktiline ja huvitav, kuigi mitte otseselt minu valdkonnas. Roberti tööst on kasu kui järgnevatel aastatel ka DECO võistlusel osaletakse. Nii mitmegi töö kaitsmisel tekkis spetsialistide vaheline diskussioon kus magistrikandidaadid suutsid komisjoniga (mis seekord oli koguni 9-liikmeline) pea võrdsel tasemel arutleda.
Positiivseks pean seda, et otseselt või kaudselt katenditega seonduvaid teemasid oli rohkem kui kunagi varem. Ja paljudes töödes vaadati ka kaugemale - millega tuleks sügavamalt tegeleda.
Vaadates aga kogu tervikut veidi laiemalt, tundub et ühelt poolt, oleks vaja uuringutes rohkem rahvusvahelist aspekti sisse tuua kuid teiselt poolt on palju praktilisi konkreetse tee või silla projekte, mille puhul ei ole välisallikate sissetoomine sugugi lihtne või kohati koguni otstarbekas.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Jälle uued teedeinsenerid

Kas dreenkiht on muldkeha või katendi osa

Kandevõime mõõtmine