Teeomaniku vastutus

Meil on teede projekteerimisnormid maanteede jaoks ja linnatänavate standard asulateede-tänavate jaoks. Mõlemas on mitut sorti regulatsioonid, kuid üks on ühine. Olemas on lähtetasemed hea, rahuldav ja erandlik. Erandliku järgi ei tohiks korraga olla rohkem kui üks parameeter ning selle erandliku taseme kasutamisel tuleb teekasutajat hoiatada ohtude eest. Kuid mis juhtub kui mõni parameeter ei anna ka erandlikku välja?
Eks siis on oluliselt suurenenud riskid - nii riskid selles osas, et selle konkreetse parameetri mittevastavus kas aitab kaasa või otseselt põhjustab liiklusõnnetuse.
Kui tsiviilehituses oleme mõistnud, milline on ühe või teise osapoole roll ja vastutus - kui maja kukub kokku, vastutavad nii projekteerijad, ehitajad, järelevalvajad kui tellija esindajad ja ka tellijad ise. Kõik on kindlustatud ning otsesed kahjud hüvitab kindlustus. Kui selgub, et mingi osapool on oma kohustused täitmata jätnud, võib kindlustusfirma kahju sellelt osapoolelt sisse nõuda. Selge et siin on kohtusüsteemil oma roll, kuid kindlustusfirma positsioon kohtus on üksjagu tugevam kui üksikisikul.
Tuleks niikaugele jõuda, et ka liikluses omandaks reaalse väärtuse liiklusohutuse audit ja projektide ekspertiisid. Et tellijal ei oleks lihtsalt võimalik audiitori märkusele vastata - pole oluline, või et, pole võimalik.
Saan aru, et sel viisil ei ole võimalik iga objekti puhul vastutust tänase teeomaniku kukile veeretada ning eriti linnades on meil veel väga palju selliseid kohti, mis mingitele normidele ei vasta. Kuid kindlasti on võimalik vastutust selgeks teha siis, kui tegemist on uusehitisega. Või ka rekonstrueerimisega. Tuleb vaid selgeks teha, milline normi redaktsioon kehtis sel hetkel, kui valikud tehti. Eelprojekt, tehniline või tööprojekt. Ehitajal on kohustus ehitada projekti järgi. Projekteerijal on kohustus lähteülesande alusel kuid normidele vastavat projekteerida. Ja tellijal ei ole enam õigust öelda et see meile ei meeldi, seda me ei tee. Ning eksperdil ja audiitoril on kohustus leida üles need kohad, mis ei ole ohutud ja normile ei vasta. Mõlemal juhul on asjatundjad tellitud tellija poolt ning nende ülesanne on tellijat aidata selgitada, kus mida ei tohiks või tuleks teha. Et oleks ohutu. Ilmselt peab ka selles ahelas olema selge vastutuse liin. Mõistan et tulemuseks saame teatud juhtumil JOKK skeemi. Kui firmale kukub selga liialt suur kohtuasi siis firma lõpetab eksistentsi. Aga vastutavad ka konkreetsed isikud, allkirjaõiguslikud persoonid. Sellepärast ongi tegemist liiklusohutuse audiitoritega kui isikutega, seda õigust ei anta firmale. Vastutus tähendab kohustusi. Ja korralik töö väärib korralikku tasu. Kui tellija on seisukohal et tal ei ole eksperte appi vaja, järelikult ta on enda otsuses sedavõrd kindel et võib seda ka kohtusse kaitsma minna. Kui aga normide eiramine on selgelt tõestatav, siis on ju väga lihtne. Kindlustuse nõude katab teeomanik.
Linnatänavate standard on praegu kommentaarimisringis. MKM loodab 2016 alustada uue projekteerimisnormi kokkupanekuga mis sisaldaks korraga nii linna kui maa. Ilmselt on aeg mõlemal juhul arvestada kohe ka vastutusega. Kui veel ei ole arvestatud. Sest vaid nii saame me ka ohutuses edasi.

Kommentaarid

Raul wips Vibo ütles …
Tuleb aru saada ühest asjast. Normid on vanad sel hetkel, kui nad kehtestatakse. Pelgalt normide järgi projekteerimine ei taga ohutust. Liikluskeskkond on oluliselt keerulisem, kui hoone konstruktsioon selles mõttes, et hoone konstruktsioonidele mõjuvate jõudude kombinatsioonid saab suhteliselt usaldusväärselt määrata ja konstruktsioonid vastavalt dimensioneerida. Liikluskeskkonnas on jõudude vahekord paljuski määramatu ja ka ebavõrdne. Lisaks on liikluses osalevate liiklusvahendite ja liikumismeetodite virr-varr muutumas järjest vaheldusrikkamaks, kuid normid neist asjadest vaikivad. Kuidas normeerida teed autonoomsele sõidukile?
Projekti ekspertiis ja liiklusohutuse audit on kaks erinevat distsipliini ja neid ei tohiks mingil juhul ka ühe teenusena hankida. Audit ei ole normivastavuse kontroll, vaid riskianalüüs, mille eesmärk olenevalt staadiumist on kas tuvastada võimalused riskide eemaldamiseks (planeering, eelprojekt) või leevendamiseks (tööprojekt, liiklusele avamine).
Huvitav on ka see, et meil on ju statistilises mõttes liikluse olukord palju parem, kui 10 või 20 aastat tagasi. Enamus teedest ja tänavatest on täpselt samasugused, heal juhul on paigaldatud uuemaid märke ja tähisposte, aga keskkond on ikka sama. Projektide mõju olukorra parandamisse on ilmselt marginaalne (kas on keegi seda uurinud?).
Sellegipoolest peab omanik vastutama ja eriti uue keskkonna loomisel. Ma ei paneks selles osas rõhku normidele, kus on kirjas täpselt parameetrid, mida siis peaks maha lugema. Pigem on see ettekääne vastutusest vabanemiseks. Standardid on muidugi teatud määral vajalikud, kuid palju olulisemad on ohutu tee kavandamise printsiibid. Ja erapooletud riskianalüüsid (auditid), mille osas omanik peab võtma selge seisukoha. Juhul, kui omanik otsustab riski ignoreerida, siis on see alus nõude tekkimiseks.
Ain Kendra ütles …
Kui kohtusse läks Solarise juhtum, praegu arutatakse Maximat Riias, siis on mu meelest küsimus kindlustusfirmade poolel. Et juhul, kui tegemist on uuemate objektidega (valminud projekteerimisnormide ja standardite kehtivusajal) siis tuleks vähimagi kahtluse korral kontrollida vastavust normidele ja kui on teada, et konkreetsele alale (projekt või ehitus) on tehtud ka audit, tutvuda ka sellega. Kindlasti on alati tegemist erinevate asjaolude kokkulangemisega, õnnetus ei juhtu peaaegu kunagi ainult ühe faktori tõttu. Seetõttu ei saa ka kindlalt väita et normide järgimine või audiitori soovituse arvestamine oleks konkreetse juhtumi ära hoidnud, kindlasti aga kahandanud riskiastet ehk tõenäosust juhtumiseks. Küll on tegemist jagatud vastutusega - sest autojuhti saab tänaste reeglite järgi ALATI süüdistada oludele mittevastava kiiruse valikus.
Ain Kendra ütles …
Liiklusohutuse audiitorid - täna saab audiitoriks projekteerija, kel on nädalane kursus läbi tehtud. Kuid mis on selle kursuse sisu? Lihtsalt leitav Riigi Teatajast. Aga mis ta peaks olema ehk siis võiks olla? Tasub vaadata mujale. Näiteks Inglismaale või Hollandisse. Tänud, Raul, linkide eest. Inglismaa - http://www.tmsconsultancy.co.uk/training/road-safety-audit-training/ - esimene koolitus 10 päeva ja siis igal aastal kaks päeva juurde.
Ja Holland - http://delftroadsafetycourse.org/index.php/programme-road-safety-course-2015.html
Kui me tahame ka kusagile jõuda, siis tuleks ühelt poolt, neid auditeid rohkem tellida ja teiselt poolt, ka audiitorite taset tõsta. See taseme tõstmine on võimalik kas väljamaal koolitumas käimisega mis pole sugugi odav, või siis sealtmaise koolitaja kasutamisega. Ja koolituse sisu peaks olema ka pigem UK poole vaadatult, mitte pelgalt seadusetähe ümberjutustamisel tuginev.
siim ütles …
ei noh need kaks piparkoogimehikest on endiselt ikka oma Piparkoogimaal ja ei ole jõudnud ikka kohale. Nüüd tahavad audiitorile veel vastutust kah veel, mille eest? ja UK / Hollandiga võrdlemisel oleks võinud nende kavadess veidi sisse ennem vaadata kui reklaamida, neil ei ole Hollandis mingeid projekteerimise ega teedealaseid teadmise enne vaja, kui kursustele tullakse ja siis hakatakse ka õppima teeohutuskava koostamist. Ei maksaks ikkanii väga lahmida, ise tahate veel olla audiitor kõrgeimal tasemel ...

Populaarsed postitused sellest blogist

Jälle uued teedeinsenerid

Kandevõime mõõtmine

Kas dreenkiht on muldkeha või katendi osa