Reidi tee ehk järjejutu teine osa.
Reidi tee funktsioon ja vajadus rahvusvahelises teedevõrgus (2 osa)
Esimeses osas kirjeldasime maanteede liigitust ja näitasime, et meie 2+2 ristlõikega teed ei ole siiski veel kiirteed. TEN-T võrku kuuluvad statuudi järgi maanteed, mis ühendavad sadamaid riigi piiripunktidega. Tallinna kontekstis on seega tegemist riigiteega nr 1 (Tallinn-Narva, E20), nr 2 (Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa. E263), 4 (Tallinn-Pärnu-Ikla, E67), 8 (Tallinn-Paldiski) ja 11 (Tallinna ringtee, E265). Regulatsioonis on esitatud väga üldistatud kaart, mille alusel ei saa kinnitada, et Tallinn-Paldiski maantee Tallinn-Keila lõik kuuluks TEN-T võrku, Keila-Paldiski lõik on seda igal juhul, E265 koosseisus.
Transpordi arengukava 2014-2020 rakenduskava 2014-2017 lisa 1 (üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise põhimõtted) näitab TEN-T võrku kuuluvaid teid ja tänavaid ka Tallinna linnas.
KAART 1. VÄLJAVÕTE TRANSPORDI ARENGUKAVA RAKENDUSPLAANI LISAST
Kaardilt on näha, et võrku on loetud Tallinn-Paldiski maantee kuni Haabersti sõlmeni, Tallinn-Pärnu maantee linna piirini, Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee Ülemiste sõlmeni ning Tallinn-Narva maantee Smuuli ristmikuni, lisaks Smuuli-Vana-Narva-Russalka ja projekteeritav Reidi tee.
Loetelu tekitab terve rea küsimusi:
- Miks on loetelus Keila-Haabersti lõik, kui sellel lõigul puudub rahvusvaheline liiklus – põhjendus saab olla rehepaplik, Haabersti sõlme ehituse finantseerimiseks – kuid see eeldaks ka ühendust Haabersti sõlme ja sadamate vahel, vähemalt planeeringuna;
- Miks on loetelus Jüri-Ülemiste lõik, kui ühendus Ülemistest sadamani on raskeveokitele keelatud – siin on tegemist analoogilise lähenemisega Haabersti juhtumiga. Üksiku tupiklõigu lisamine TEN-T skeemi ei ole õigustatud – kui see tõesti vajalik on, tuleks need nimetatud tupiklõigud ka linnatänavatega omavahel ühendada;
- Miks Pärnu maantee suund lõpeb linna piiril? Analoogilise lähenemise korral tuleks see ühendada Järveni. Seejuures on loogiline, et transiitliiklust ei tooda Liivalaiani, seda takistab Pärnu maantee viadukt (Hendriksoni küür). Võib mõista et Vabaduse puiestee koormus ei võimalda raskeliiklust lubada, kuid sel juhul on ka Kanama-Topi ühendus liigne;
- Üldise ühendusena on aktsepteeritav ju ka Tammsaare-Järvevana suund, seda enam, et sel magistraalil raskesõidukite liiklus ei ole piiratud. Tõsi, korrektse lähenemisega tuleks seda suunda ka skeemidel pikendada näiteks Smuuli-Sõjamäe ristmikuni – see on sisuliselt sisemine ring Tallinna ringteele.
- Eeldades, et Haabersti sõlm on oluline lüli rahvusvahelises transpordis, võib seda seostada Pärnu maantee ühendusega Juuliku-Tabasalu tee kaudu lõigus Harku-Topi või koguni Ringtee ühendusega lõigus Harku-Juuliku – see põhjendaks ka Kanama-Topi lõigu.
Reidi tee all mõistame ühendusteed Pirita tee, Vana-Narva maantee ja Ahtri tee vahel. Varasemates arengudokumentides on seda nimetatud Põhjaväilaks.
KAART 2. REIDI TEE ASUKOHT
Tallinna üldplaneeringus (mis kehtib aastast 2001) tutvustatakse Põhjaväila, millest idapoolse osa moodustab planeeritav Reidi tee. Üldplaneeringu järgi tuleks Russalka ristmik lahendada eritasandilise liiklussõlmega.
KAART 3. VÄLJAVÕTE TALLINNA ÜLDPLANEERINGUST (2001)
Vastu on võetud ka linnaosa teemaplaneering „Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering“ mis määratleb kavandatava tee koridori:
KAART 4. VÄLJAVÕTE PALJASSAARE-RUSSALKA VAHELISE RANNA-ALA ÜLDPLANEERINGUST
Planeeringu seletuskirjast:
Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringu tähtsaim tee on planeeritav magistraaltänav, mis ühendab Paljassaare poolsaart Russalka ristmikuga. Selle tänava abil ühendatakse tööstuslik Kopli linnaosa, enamus Tallinna sadamaid, Lasnamäe ja Pirita linnaosa omavahel ilma kesklinna läbimata. Tallinna üldplaneeringu alusel (skeemid 37 ja 38) on sellele tänavale planeeritud ohtlike ja raskete veoste marsruudid ning kaubasadamate teenindamine. Trassi kõige enamkoormatud osaks on Põhjaväil, mis võtab endale olulise osa Lasnamäe ja Pirita suunal sõitjate liiklusest (bussid ja sõiduautod) ning jaotab seda edasi teistele Tallinna magistraaltänavatele. Põhjaväila rajamise tulemusena peaks vähenema Narva maantee liikluskoormus ja seetõttu osutub võimalikuks rajada sinna ühissõidukite rajad. Kalamaja möödasõidu kaudu on võimalik raskeliiklust suunata Pelgulinna möödasõiduteele, võimaldades neil suunduda Pärnu maanteele ja Keila – Paldiski suunale ilma kesklinna läbimata.
Planeeringuga nähakse ette Russalka ristmiku lahendamine neljaharulise mittetäieliku eritasandilise, nihutatud harudega foorjuhitava ristmikuna. Põhjaväil (ehk siis, Reidi tee) tuleb lahendada läbivalt kuuerajalisena laia eraldusribaga mis võimaldab eraldusriba arvelt lahendada vasakpöörderajad. Eelnevalt võiks siis järeldada, et Ahtri tänav ei paikne kesklinnas, sest planeering lubab Reidi tee kasutajal Koplisse jõuda kesklinna läbimata. Enamgi veel, seoses TEN-T trassidega, nähakse ette Kalamaja möödasõidu ja Pelgulinna möödasõidutee kaudu Vanasadama raskeliikluse suundumine Pärnu maanteele ilma kesklinna läbimata. Põhjaväilale suunatakse ümber ohtlikud veosed ning muu sadamatesse suunduv raskeliiklus. Pärast rahvusvahelise Via Baltica osaks oleva Põhjaväila väljaehitamist väheneb oluliselt liiklus näiteks Narva maanteel.
Põhjaväila nimetusest on loobutud seetõttu, et väila nimetus eeldaks kõrgetasemelist linna kiirteed, kus puiestee rajamine on välistatud. K-Projekti esitatud projektist aga nähtub, et eritasandilisena saame heal juhul lahendada ainult jalakäijate ülepääsu magistraalist.
Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering on veel töös, kuid seal ei käsitleta Põhjaväila planeeringus lubatud Pelgulinna möödasõiduteed – on vaid märgis “säilitatav teekoridor”. Seega, suure tõenäosusega meie silmad seda ei näe, et sadama liiklus Haabersti sõlme läbima hakkaks. Paraku peaks selline plaan olema Haabersti sõlme eurofinantseerimise eelduseks.
Asjad saavad veel imelikuma valguse, kui vaadata Gonsiori tänava arenduskavasid millega suunatakse osa tänaseid Gonsiori kasutajaid ka Narva maanteele ning edasi Reidi teele – oluline osa Gonsiori kaudu linna sisenevast liiklusest pöörab Liivalaia suunale, nende teekond seega pikeneb. Lisaks, soovitakse Peatänava projektiga oluliselt piirata liiklust Narva maantee – Jõe/Pronksi ristmikust kuni Vabaduse väljakuni. Ka see seltskond liitub Pronksi-Liivalaia liiklusega ja seega kavandatakse oluliselt lisada liiklust Jõe-Pronksi ühenduslõigule mis juba täna on üle koormatud.
Nii saamegi terve rea argumente, mis töötavad praegu esitatud projektlahendusest väiksema kasuks ja kui tõesti laiem tee on põhjendatud, siis mitte sadama ega kesklinnast möödapääsu vajadustega, vaid just Reidi tee äärsete arendajate erahuvidega. Ettevõtmisel oleks aga selge iva juhul, kui planeerida vanalinna alla tunnel – mille üks ots võiks olla Ahtri – Mere puiestee ristmiku lähedal ja teine ulatuda Paldiski maanteele Sõle ristmiku lähialal. Tõsisem investeering võrreldes Ülemiste tunneliga kuid just selline lahendus võiks anda tõelise efekti Tallinna kikilipsu-probleemi lahendamiseks. Ning seetõttu leian, et Reidi tee projektis tuleb reserveerida kogu koridor vastavalt planeeringule, välja võiks tõesti ehitada kitsama ristlõike mida vajadusel saab laiendada.
Esimeses osas kirjeldasime maanteede liigitust ja näitasime, et meie 2+2 ristlõikega teed ei ole siiski veel kiirteed. TEN-T võrku kuuluvad statuudi järgi maanteed, mis ühendavad sadamaid riigi piiripunktidega. Tallinna kontekstis on seega tegemist riigiteega nr 1 (Tallinn-Narva, E20), nr 2 (Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa. E263), 4 (Tallinn-Pärnu-Ikla, E67), 8 (Tallinn-Paldiski) ja 11 (Tallinna ringtee, E265). Regulatsioonis on esitatud väga üldistatud kaart, mille alusel ei saa kinnitada, et Tallinn-Paldiski maantee Tallinn-Keila lõik kuuluks TEN-T võrku, Keila-Paldiski lõik on seda igal juhul, E265 koosseisus.
Transpordi arengukava 2014-2020 rakenduskava 2014-2017 lisa 1 (üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise põhimõtted) näitab TEN-T võrku kuuluvaid teid ja tänavaid ka Tallinna linnas.
KAART 1. VÄLJAVÕTE TRANSPORDI ARENGUKAVA RAKENDUSPLAANI LISAST
Kaardilt on näha, et võrku on loetud Tallinn-Paldiski maantee kuni Haabersti sõlmeni, Tallinn-Pärnu maantee linna piirini, Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee Ülemiste sõlmeni ning Tallinn-Narva maantee Smuuli ristmikuni, lisaks Smuuli-Vana-Narva-Russalka ja projekteeritav Reidi tee.
Loetelu tekitab terve rea küsimusi:
- Miks on loetelus Keila-Haabersti lõik, kui sellel lõigul puudub rahvusvaheline liiklus – põhjendus saab olla rehepaplik, Haabersti sõlme ehituse finantseerimiseks – kuid see eeldaks ka ühendust Haabersti sõlme ja sadamate vahel, vähemalt planeeringuna;
- Miks on loetelus Jüri-Ülemiste lõik, kui ühendus Ülemistest sadamani on raskeveokitele keelatud – siin on tegemist analoogilise lähenemisega Haabersti juhtumiga. Üksiku tupiklõigu lisamine TEN-T skeemi ei ole õigustatud – kui see tõesti vajalik on, tuleks need nimetatud tupiklõigud ka linnatänavatega omavahel ühendada;
- Miks Pärnu maantee suund lõpeb linna piiril? Analoogilise lähenemise korral tuleks see ühendada Järveni. Seejuures on loogiline, et transiitliiklust ei tooda Liivalaiani, seda takistab Pärnu maantee viadukt (Hendriksoni küür). Võib mõista et Vabaduse puiestee koormus ei võimalda raskeliiklust lubada, kuid sel juhul on ka Kanama-Topi ühendus liigne;
- Üldise ühendusena on aktsepteeritav ju ka Tammsaare-Järvevana suund, seda enam, et sel magistraalil raskesõidukite liiklus ei ole piiratud. Tõsi, korrektse lähenemisega tuleks seda suunda ka skeemidel pikendada näiteks Smuuli-Sõjamäe ristmikuni – see on sisuliselt sisemine ring Tallinna ringteele.
- Eeldades, et Haabersti sõlm on oluline lüli rahvusvahelises transpordis, võib seda seostada Pärnu maantee ühendusega Juuliku-Tabasalu tee kaudu lõigus Harku-Topi või koguni Ringtee ühendusega lõigus Harku-Juuliku – see põhjendaks ka Kanama-Topi lõigu.
Reidi tee all mõistame ühendusteed Pirita tee, Vana-Narva maantee ja Ahtri tee vahel. Varasemates arengudokumentides on seda nimetatud Põhjaväilaks.
Tallinna üldplaneeringus (mis kehtib aastast 2001) tutvustatakse Põhjaväila, millest idapoolse osa moodustab planeeritav Reidi tee. Üldplaneeringu järgi tuleks Russalka ristmik lahendada eritasandilise liiklussõlmega.
Vastu on võetud ka linnaosa teemaplaneering „Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering“ mis määratleb kavandatava tee koridori:
KAART 4. VÄLJAVÕTE PALJASSAARE-RUSSALKA VAHELISE RANNA-ALA ÜLDPLANEERINGUST
Planeeringu seletuskirjast:
Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringu tähtsaim tee on planeeritav magistraaltänav, mis ühendab Paljassaare poolsaart Russalka ristmikuga. Selle tänava abil ühendatakse tööstuslik Kopli linnaosa, enamus Tallinna sadamaid, Lasnamäe ja Pirita linnaosa omavahel ilma kesklinna läbimata. Tallinna üldplaneeringu alusel (skeemid 37 ja 38) on sellele tänavale planeeritud ohtlike ja raskete veoste marsruudid ning kaubasadamate teenindamine. Trassi kõige enamkoormatud osaks on Põhjaväil, mis võtab endale olulise osa Lasnamäe ja Pirita suunal sõitjate liiklusest (bussid ja sõiduautod) ning jaotab seda edasi teistele Tallinna magistraaltänavatele. Põhjaväila rajamise tulemusena peaks vähenema Narva maantee liikluskoormus ja seetõttu osutub võimalikuks rajada sinna ühissõidukite rajad. Kalamaja möödasõidu kaudu on võimalik raskeliiklust suunata Pelgulinna möödasõiduteele, võimaldades neil suunduda Pärnu maanteele ja Keila – Paldiski suunale ilma kesklinna läbimata.
Planeeringuga nähakse ette Russalka ristmiku lahendamine neljaharulise mittetäieliku eritasandilise, nihutatud harudega foorjuhitava ristmikuna. Põhjaväil (ehk siis, Reidi tee) tuleb lahendada läbivalt kuuerajalisena laia eraldusribaga mis võimaldab eraldusriba arvelt lahendada vasakpöörderajad. Eelnevalt võiks siis järeldada, et Ahtri tänav ei paikne kesklinnas, sest planeering lubab Reidi tee kasutajal Koplisse jõuda kesklinna läbimata. Enamgi veel, seoses TEN-T trassidega, nähakse ette Kalamaja möödasõidu ja Pelgulinna möödasõidutee kaudu Vanasadama raskeliikluse suundumine Pärnu maanteele ilma kesklinna läbimata. Põhjaväilale suunatakse ümber ohtlikud veosed ning muu sadamatesse suunduv raskeliiklus. Pärast rahvusvahelise Via Baltica osaks oleva Põhjaväila väljaehitamist väheneb oluliselt liiklus näiteks Narva maanteel.
Põhjaväila nimetusest on loobutud seetõttu, et väila nimetus eeldaks kõrgetasemelist linna kiirteed, kus puiestee rajamine on välistatud. K-Projekti esitatud projektist aga nähtub, et eritasandilisena saame heal juhul lahendada ainult jalakäijate ülepääsu magistraalist.
Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering on veel töös, kuid seal ei käsitleta Põhjaväila planeeringus lubatud Pelgulinna möödasõiduteed – on vaid märgis “säilitatav teekoridor”. Seega, suure tõenäosusega meie silmad seda ei näe, et sadama liiklus Haabersti sõlme läbima hakkaks. Paraku peaks selline plaan olema Haabersti sõlme eurofinantseerimise eelduseks.
Kellele on Reidi teed vaja ja millist me vajame?
Praegu arutatava projekti valguses tundub, et nii viited kesklinna liikluskoormuse kahandamisest kui Pelgulinna möödasõiduteest võib lugeda ainult heade mõtete kategooriasse, millel puudub seos reaalsusega. Tõepoolest, on seda teed tarvis sadamaga seotud raskeliiklusele. Kuid enamgi veel on seda tarvis uue, Reidi tee ja Narva maantee vahelise ala tulevastele arendustele. Kas selle lõbu peame aga maksumaksjatena kinni maksma – vahet pole kas Euroopa Liidu abirahadega, Eesti või koguni Tallinna linna rahadega, kui suurima kasu saavad need arendajad. Nii planeeritud järjekordse suure kaubanduskeskuse kui elamu- ja ärimaa arendajad?Asjad saavad veel imelikuma valguse, kui vaadata Gonsiori tänava arenduskavasid millega suunatakse osa tänaseid Gonsiori kasutajaid ka Narva maanteele ning edasi Reidi teele – oluline osa Gonsiori kaudu linna sisenevast liiklusest pöörab Liivalaia suunale, nende teekond seega pikeneb. Lisaks, soovitakse Peatänava projektiga oluliselt piirata liiklust Narva maantee – Jõe/Pronksi ristmikust kuni Vabaduse väljakuni. Ka see seltskond liitub Pronksi-Liivalaia liiklusega ja seega kavandatakse oluliselt lisada liiklust Jõe-Pronksi ühenduslõigule mis juba täna on üle koormatud.
Kas raskeveosed peavad kulgema Vanasadamast?
Helsingis on üleval tõsised diskussioonid ja eesmärgiks on samuti linnas liiklust kahandada. Soovitakse maksimaalselt ära kasutada Vuosaari sadamat – sellele analoogselt on ju meil olemas Muuga. Isegi otseliinid kaubavedudeks on olemas, Muuga ja Vuosaari vahel. Nagu ka Vanasadama ja Vuosaari vahel. Selge et selliseid otsuseid ei rakendata üleöö, ka laevafirmad on teinud olulisi investeeringuid ja väidetavalt on odav reisijapilet võimalik tänu raskeveokitele – kuid tõenäoliselt tuleb varem või hiljem veokid siiski Muuga-Vuosaari liinile suunata, seda koostöös soomlastega. Ning fakt on ka see, et nii sõiduautod kui reisibussid jäävad Vanasadama kaudu kulgema, kuid nendest suundub Reidi teele üsna väike osa.Nii saamegi terve rea argumente, mis töötavad praegu esitatud projektlahendusest väiksema kasuks ja kui tõesti laiem tee on põhjendatud, siis mitte sadama ega kesklinnast möödapääsu vajadustega, vaid just Reidi tee äärsete arendajate erahuvidega. Ettevõtmisel oleks aga selge iva juhul, kui planeerida vanalinna alla tunnel – mille üks ots võiks olla Ahtri – Mere puiestee ristmiku lähedal ja teine ulatuda Paldiski maanteele Sõle ristmiku lähialal. Tõsisem investeering võrreldes Ülemiste tunneliga kuid just selline lahendus võiks anda tõelise efekti Tallinna kikilipsu-probleemi lahendamiseks. Ning seetõttu leian, et Reidi tee projektis tuleb reserveerida kogu koridor vastavalt planeeringule, välja võiks tõesti ehitada kitsama ristlõike mida vajadusel saab laiendada.
Kommentaarid