Järjekordne lend teedeinsenere - seekord ainult viis

Andrei Bogdanov - Paldiski maantee ja Juuliku-Tabasalu tee eritasandilise sõlme eskiis. Töö oli hea, kuid jorisemiseks siiski põhjust oli, tõsi, valdavalt keeleliselt. Võrreldi kolme varianti (sild silmusringidega; tõstetud jaotusringiga mis eeldab kaht silda ning tõstetud peateega mis samuti kahe sillaga), aluseks oli Kelprojektase töö mida siis õnnestus paremaks teha. Juhendaja (Tiit Metsvahi) oli kriitilisem (3), retsensent kiitis (5), esinemisega kokku tuli 4. Siinjuures jäin eriarvamusele, sest kõik ülejäänud olid paremad aga ka nende osas oleks tahtnud eristada. Sellise hindamise juures kuivab skaala liiga kokku.
Madis Järvpõld - raudbetoonsildade uuring, karboniseerumise mõju betooni püsivusele. Võrdluses oldi ka linnasillad. Tulemus oli neutraalne - tuleks veel uurida. Jorisemise põhjused seondusid mittejärjekindla viitamisega ja kasutatud taustandmete uuendamata jätmisega. Sellegipoolest hindasid kõik viiega (juhendasid Sander Sein ja Eneli Liismaa).
Andre Mägi - aluskihi materjalide stabiliseerimine teel või seguris - tehnoloogiad, majanduslik ja tehniline võrdlus. Töö meeldis ja teema valdamisest oli näha ka isiklik kogemus (konkreetsus, enesekindlus), probleemiks on teeregistri andmete ebapiisavus just aluskihi parameetrite osas. Asfaldi paksused on registris kenasti kirjas, aluse tüüp ka aga mitte kihipaksus. Huvitavad seosed teeseisundi andmete ja aluse tehnoloogia vahel, kuid jällegi, näiteks bituumenstabiliseerimise korral segas näiteks roopasügavuse analüüsi aspekt, et roobast vahepeal remonditud oli. Ning veel, uus tehnoloogia, mobiilne segur, mis võimaldab stabiliseeritud segu asfaldilaoturiga paigaldada - sellega pääseb paremini igale poole ligi kui liikursegistiga, samuti peaks kvaliteet parem olema. Väljamaiste allikate järgi nii see on, kuid Eestis asja veel kasutatud pole. Juhendaja (Andrus Aavik) hindas tööd viiega, kuid retsensent oli kriitilisem (3) aga komisjon jäi rahule (5).
Andres Raev - ITS lahendused talvises teehoius (juhendasid Andrus Aavik ja Märt Puust). Töö väga hea (selle ringi parim), teema põhjalik valdamine, mängus juba põlvkondade kogemused sest sai kasutada ka isa kogemusi teehooldustöödest. Uued tehnoloogiad libeduse tuvastamiseks ja ennetamiseks, ilmaennustused lähevad täpsemaks - varsti suudetakse libedust prognoosida 24 tundi ette (loomulikult mitte absoluutse täpsusega). Koostöö Waze platvormiga võimaldab ka tavaliiklejal ITS edenemisest kasu saada. Andurid ja teeilmajaamad peaksid paiknema pigem kohtades, kus hooldespetsid libeduse riski suuremaks hindavad, mitte selle järgi kus parasjagu 220 volti lähedalt saada on. Juhendajad hindasid 4 ja 5, retsensent 4 ja komisjon 5.
Tauri Tamkivi - Tallinna reguleerimata ülekäiguradade liiklusohutuse muutumine 10 aastaga (juhendas Tiit Metsvahi). Võrreldi Stratumi 2006 uuringus käsitletud ülekäigukohti, mis vahepeal tehtud on ja mida mitte. Päris hea ohtlikkuse hindamise süsteem milles suurima mõjuga on ületatava tee laius. Jällegi toodi välja torupiiretega seonduv ning esitati lahendusi, mis vastaksid normidele-nõuetele. Kõige suurem kriitika läks aga ajutistele ohutussaartele mis betoonpoolkeradele paigaldatud märkidest koosnevad. Need ei tõsta ohutust sest saar on liiga kitsas. Parimaks ehk efektiivsemaks saab fooriga ülekäiku lugeda. Tõestuseks kenasti konkreetsed numbrid viimase nelja aasta andmetest. Kahjuks piirduski töö vaid loetletud radadega - viimase aja meediakajastustes on põhilised just õnnetused ülekäiguradadel millest jääb mulje, et mujal on teeületamine ohutum. Paraku ei ole seda teooriat tõestavaid või ümberlükkavaid andmeid eriti kuskilt leida. Lahenduseks pakuti liiklusohutuse auditeerimist ja hindamist, kuid et audiitori otsus tellijale kohustuslik ei ole, siis sellest "soojast õhust" võib ainult natuke kasu olla, kuid mu meelest lahenduseks saab ikka olla alles see, kui tee omanik ohtliku lahenduse tellimise eest kohtupinki tiritakse. Hinded kõik viied.
Isiklik hinnang oleks siiski ses loetelus olnud 3-4-5-5-4. Aga mis seal ikka, seekord siis sedapidi.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Jälle uued teedeinsenerid

Kandevõime mõõtmine

Kas dreenkiht on muldkeha või katendi osa