Tallinn on Lasnamäe trammiga hiljaks jäänud

K-erakonna linnapeakandidaat võttis sõna, et Lasnamäe trammi ei tule vaid peab trammi vedama Haaberstisse. Sedapuhku arvavad kõik erakonnad et trammi on vaja, kuid igaüks leiab oma suuna, kuhu. Mumeelest ei ole asi üldse sedapidi poliitotsusena või veel hullem, valimislubadusena lahendatav. Miks hullem, sest valimislubadused maksavad ainult kuni koalitsioonilepingu allkirjastamiseni, kui sedagi.
Esitati minulegi mitu küsimust - mille järgi trammivajadust otsustada, ja kuju seda vaja oleks. Püüdsin midagi vastata (vaata kuskilt 1:39 pealt). Kuid teema on oluliselt pikem kui viieminutise klipiga kajastada jõuab.
Lasna kanalisse oli mõeldud kiirtramm. Kiir - tähendanuks vähem peatusi ja suuremat kiirust ning kesklinna osas maa-alust lahendust nagu metroo. Ühistranspordi efektiivsust saab hinnata punktist A punkti B liikumise aja järgi või siis kõigi ÜT-kasutajate lähte- ja sihtkoha vahel veedetud aja järgi. NB! see sisaldab ka peatusesse kulgemise ja transpordivahendi ootamise aega.
Kiirtrammi lahendus eeldas tegelikult seda, et inimesed jalutavad trammipeatusse, mikrorajooni sisse busse ei pidand tulema. Jalgsikäiguaeg kompenseeriti trammi kiirusega. Kuna tramme ei tuld, siis pandi bussid ja lihviti suuremad nurgad tänavavõrgus veidi ümaramaks et need bussid sinna siiski mahuksid, kuhu neid algselt mõeldud polnud.
Kui nüüd püüda seda trammi siiski kanalis käivitada, siis on meil korraga mitu muret:
- et inime on laisavõitu, harjunud ukse-esise bussiliiniga, siis ei kiputa trammile ümber kolima
- koos ümberistumistega ja arvestades aeglast liini, kujuneb lõplik ühendusaeg ehk ajakulu kokkuvõttes ikkagi suuremaks kui pelgalt tänase bussiliinindusega.
Seega - trammi perspektiiv võib ju olemas olla, kuid kas Laagna kanalis, on väga kaheldav. Ja kiirtrammina, seda enam kaheldav. Sest kiirus saab kohe otsa kui kanalist välja jõuad.
Nii et selles suhtes on Taavi Aasal koguni õigus.
Väidame nüüd, et Lasnamäe probleemid lahendame Gonsiori ühistransporditeega (1+1 reserveeritud bussidele), millele lisaks üks muutsuunaline sõidurada (hommikul linna, õhtul tagasi). See lahendus toob omakorda kaasa rea muresid.
Esiteks, kolm rada küll, kuid bussi sagedus on suur hommikul ja õhtul, päevane ÜT-sagedus ei anna piisavat põhjust ÜT jaoks rada reserveerida ja seega on tegu põhiosal ajast tänavaruumi raiskamisega.
Teiseks, arvestame nüüd ka Peatänavaga, mida lubatud on - lõigus Vabaduse-Hobujaama kohekohe ning Reidi tee valmimisel siis ka Uus-Sadama ristmikuni. Mis tähendab, et Reidi teest loodetakse lahendust nii tänase Narva maantee liikluse (Russalka-Pronksi/Ahtri) kui ka Gonsiori kasutajate liigutamiseks. Paraku on Ahtri-Pronksi lõik sest Liivalaia koridorist juba täna umbes. Isegi parimal juhul ei ole võimalik Narva maantee foori reguleerimisega selle liini läbilaskevõimet piisavalt tõsta sest Narva maantee läbivliiklusena ÜT säilib ja sellele on oma tsüklid vajalikud.
Asjaolu, et Reidi tee mitte liikluse lahendamiseks vajalik vaid ainult Sadama ala arenduste võimaldamiseks (et saaks arendusobjektid valmis ehitada ja maha müüa, sest ilma juurdepääsuteedeta on hind oluliselt madalam), ei tekita spetsialistide ringis enam kahtlust. Pealegi on sadam ise lubanud et raskeveokid viiakse siiski Muugale. Mitte kohe aga mingi viie aasta jooksul. On see vaid tühi lubadus, näitab aeg.
Mis on trammiliini vajalikkuse põhjendus? Reisijate arv tipptunnil - kui see on üle 10,000 hinge tunnis, on tramm tõenäoliselt õigustatud. Trammiliin peaks olema kesklinna läbiv, mitte vaid kesklinnast ühele poole liikuv - seega ei peaks kesklinnas mõtlema ümberpööramisele. Mõeldes natuke kaugemale, mitte pelgalt tänast olukorda, ja arvestades ka seda, kuskohast läbimurded on võimalikud, võib arutleda järgmiste suundade kohta:
- Olemasolev Lasnamäe liin. Lennujaama suund igati okei, sellest peab edasi vaatama ja mitte ainult Mõigule vaid tõesti ka Jürini. Vahepeal on veel suht asustamata või hõredalt asustatud alasid - arenguvõimalus. Ning Jüri suunal on potentsiaali nii sinna tööle kui ka sealt linna tööle sõiduks. Seega tramm ei liiguks vaid ühes suunas reisijaid vedades. Tehnilised raskused on Mõigu-Peetri vahelt läbimurdes. Aga võimatut siin midagi ei ole, kasvõi sel tasemel et ettejäävad majavaldused ostetaks üles.
Võiks ju kaaluda ka Peterburi tee koridoris liini pikendamist ja sellisel juhul saaks trammi viia näiteks Mustakivi teeni, kus suured kaubanduskompleksid lähestikku. Ja töökohad suure tee ääres ka.
- Kadrioru liini pikendus Viimsini. Mõte hea, kuid ainus nõrk lüli selles, et Russalka ja Pirita Selveri vahel on tükk tühja maad, kus peatustes rahvast liikuma napiks.
- Haabersti. On küll mõtteid heietatud ka sellest, et liin võiks üles Tabasallu käia, kuid pangaservast on raske üles ronida. (Selleks on küll lahendusi, nagu hambulised roopad ja hammasrattad.) Õismäe ise aga piisavalt kompaktne, kuid et Õismäe elanik seda kasutama hakkaks, peaks tramm Õismäe ringile sisse sõitma ehk just seda ringi läbima. Kas Haabersti sõlmes täna trammiga arvestatud on, kahtlen aga pole kindel. Kustkaudu Haabersti liin linna sisse viia? Põhimõtteliselt kaks võimalust. Üks, Tondi kaudu. Eeldab Tondi liini pikendamist ja Mustamäe läbimist. Jällegi võimalik. Näiteks, Tondi tänavalt Rahumäe suunas (Tondi-Linnu tee ristmiku piirkonnas on küll üks muinsuskaitsealune paekiviehitis aga see ei tohiks progressi seisma panna) ja edasi kuskilt Keskuse kandist, Sõpruse-Akadeemia ja Õismäe taha välja. Või siis, pikendades Tondilt raudtee kõrval Järve keskuseni ja siis Järve keskuse juurest üle raudtee. Koos Viljandi mnt Tervise tänava ühendusega (mis peaks oluliselt leevendama Järvevana-Tammsaare-Pärnumnt sõlme koormust). Ning edasi eelkirjeldatud liini.
Ja teine võimalus, liikuda piki Paldiski maanteed ja trollipargi piirkonnas tunnelisse, vanalinna alt läbi ja roniks välja Reidi teel (maapealseid lahendusi on kavandatud, muuhulgas ka Telliskivi tänavat kasutades - kuid tänases olukorras Telliskivi selts seda läbi ei laseks). Sealtkaudu saaks liini edasi viia juba Viimsini. Kohe läheb kaitsmisele ka üks magistritöö milles nimetatud tunnelit, tõsi küll, vaid autoliikluse aspektist, käsitletakse. Aga selle laiendamine nii et ka tramm sisse mahuks, pole probleem. Kesklinna alla saaks ka maa-aluseid peatusi paigutada. Selge et selline investeering pole naljaasi - kuid võrreldes Talsinki tunneliga siiski oluliselt väiksem.
Nii et Haabersti liini mõttes on lahendus ka Mustamäe jaoks. Kas koos või eraldi. Sest kui Haabersti lahenduks Paldiski maantee trassil, on Tondi liini pikendamine ikka mõeldav.

See oli siis fantaasia vabal teemal. Aga tegelikult tuleks asi esmalt teadjate ja oskajate konsiiliumi poolt läbi arutada ja variandid paberile panna. Üks suur trammiprojekt on tehtud, kuid selle tulemusi oli vaja vaid uute trammide kättesaamiseks ja kõik muu sealt projektist on kalevi alla pandud. Kuuldavasti ei kannatanud ka selle projekti tasuvusarvutused korralikumat kriitikat. Nagu ka mitmel muul juhul, kus arvutused on eelduseks toetusrahade taotlemisel - ehk siis, kui soovitav lõpptulemus on tellija poolt ette antud. Nagu ka FailBalticu projektis.

Aga nüüd tagasi algusse. Selliseid unistusi ei tuleks lubada ühelgi poliitilisel kooslusel. Sest kogu ruumilise arengu aluseks peaks olema üldplaneering. Tallinna ÜP on kehtestatud 2001 ja tänane juhtkond ei soovi uut ÜP-d teha. On vaid linnaosade planeeringud aga need on tehtud üldiselt siiski vaid linnaosa enda huvisid silmas pidades, mitte kõrgema vaatega kogu linna käsitlevalt. Ja üldplaneeringu raames ka transpordi teemaplaneering, mis sätestaks teed, liiklussõlmed aga ka ühistranspordi arengusuunad ruumiliselt. Koos kogu komplekti rakendusplaani ja järjekordadega. Mitte nii et avame kommikarbi ja võtame selle kommi mis parasjagu magus tundub. Sest sellisel viisil me ei saa pilti kokku, puzzle tükid ei haaku ja osa tükke on puudu, mis kogu süsteemi funktsioneerimiseks vajalikud on. Kui me puzzlet kokku paneme, hakkame ikka kuskilt peale ja paneme neid järjest. Mitte nii et kuskile suvalisse kohta keskele miskit ja siis kuskile teise kohta. Ikka järjest nii et asjad haakuvad, kohe ja mitte kauges määramatus tulevikus.

Iga investeering eeldab ka tasuvusanalüüsi. Mitte ühte Exceli tabelit, kus ühel lehel on valijad ja teisel lubadused. Analüüs omakorda tugineb modelleerimisel. Mis omakorda peab arvestama realistlike alusandmetega ja mitte sisaldama soovunelmaid, stiilis - kui me väga tahame, siis inimesed hakkavadki trammiga sõitma ja müüvad autod maha. Selleks tuleb midagi konkreetset teha ja pakkuda paremat teenust kui täna autoga võimalik on. Jah ma saan aru, et tänane LV stiil ongi pigem selles et teha autoliiklejal elu võimalikult ebamugavaks ja keeruliseks, et ta siis on sunnitud ÜT-seiklejaks hakkama.

Alustuseks aga küsiks, kes linnaisadest tegelikult igapäevaselt ühistransporti kasutab?

Kommentaarid

Raul wips Vibo ütles …
/--
Kui nüüd püüda seda trammi siiski kanalis käivitada, siis on meil korraga mitu muret:
- et inime on laisavõitu, harjunud ukse-esise bussiliiniga, siis ei kiputa trammile ümber kolima
- koos ümberistumistega ja arvestades aeglast liini, kujuneb lõplik ühendusaeg ehk ajakulu kokkuvõttes ikkagi suuremaks kui pelgalt tänase bussiliinindusega.
--/

Oponeeriksin siinkohal. Unustad ära jalgrattarenessansi. Jalgrattaga sõidetakse täna rongile, miks mitte ka kiirtrammile? Kui tramm käima panna, siis ei ole ka mõtet bussidega dubleerida linna sõitu, tramm peab asendama neid pikalt loksuvaid liine, mis tiirutavad kvartalites ja siis sõidavad kesklinna. Seega, kui ei ole valikut, siis sõidad trammiga. Suurte busside asemel võib panna liikuma iseliikuvad minibussid, mida just katsetama hakatakse.

Kõik ülejäänud probleemid, mida sa kirjeldad, lahendaks monorelss. Kuna Lasnamäel ei ole täna trammi, siis me ei pea kinni hoidma trammi ideest. Võime vabalt vaadata alternatiive. Monorelss mahuks ka Gonsiori tänavale. Lasnamäel võiks monorelss keerata ka kanalist välja ja teha mõned haagid. Tegelikult oleks olnud kaval ka lennujaama vedada monorelss, mitte tramm, mida nüüd aetaks sinkadi-vonkadi urust läbi ja ilmselt jõuab jala kiiremini kesklinna kui selle trammiga, mille rajamise ja trasseeringu üle on täielikult puudunud igasugune arutelu. Huvitav, et selle puzzletükiga ei jäädud hiljaks? Ja kuidas see selles 2001 aasta üldplaneeringus defineeritud ongi?

Monorelsi vastu räägib see, et see oleks täiendav transporditüüp ja infra, mis vajab haldust ja hooldust. Ühte liiki rööbastranspordi majandamine on lihtsam.
Ain Kendra ütles …
Super - tramm lennujaama oli defineeritud tolles prantsuse projektis - miskit näha sellelt lingilt: http://www.tallinn.ee/est/Projekti
Kuid ses mõttes, et monorelss - asjas on uba ja suurem kui Tartu trammis.
Raul wips Vibo ütles …
Teostatavusuuring ei ole planeering. See 2008 aasta töö vaatas tõesti suuremat pilti, kahjuks ainult linnasiseselt ehk ignoreerides Rae valda. Lennujaama ühendus on seal joonistatud otse, mitte Magasini ringiga supermarketite tagant.
Ain Kendra ütles …
Niiehknaa - ei peaks poliitikud lubama asju mida planeeringus pole. Pigem peaks planeeringu ükskord ära tegema. Kuid see eeldab kokkuleppeid muuhulgas erinevate ametite vahel. NB! linna ametite, isegi mitte ametkondade. Kuigi ka seda. Aga linna ametite vastuolude tõttu ei ole meil täna teede teemaplaneeringut. Ning kogu süsteem taandub vaid linnaosa sisemise planeerimise taha, millel puudub igasugune rahaline kate. Kate oleks ülelinnalisel võimalik kuid pole alust.
Ain Kendra ütles …
Just samas reas kirjutab praegu ka David Vseviov. http://arvamus.postimees.ee/3927159/david-vseviov-kuidas-seljatada-populismi
Jubejuss ütles …
Hea lugemine, aga ma siiski õiendan ära selle, asja sisu osas küll ebaolulise, asja, mis teisal lobisedes juba ära ka märkisin ;)
Ehk, et Tellsiskivi selts seda liini põhja ei laseks, oleme kunagi tänavale isegi ühe võimaliku liini tõmmanud. Ka vast poole tänava ulatuses ei peaks muud kohalikud elanikud väga pahandama, kuna maja taga sõitev kaubarong on elanikud juba nii ühe kui teise segava faktoriga ära harjutanud. Ainult, et kui allee kallale minnakse, siis tekiks jama.

Populaarsed postitused sellest blogist

Jälle uued teedeinsenerid

Kandevõime mõõtmine

Kas dreenkiht on muldkeha või katendi osa