juuni 2019 - uued teedeinsenerid
1. Kaivo Jürgenson (juh. Aavik) - puuetega inimeste olukord liikluses - 5
vajalik on puuetega inimeste organisatsiooniga projektide kooskõlastamine varases faasis, kuid see saab olla võimalik vaid siis, kui tellija selle kohustuse hanke lähtetingimustesse sisse kirjutab, ka vastava ministrimääruse kuna see pole üldkohustuslik asi. Ning küsimus ei ole tegelikult ainult (kütte)puudega inimestes, sest neid võimalusi mis puudelistele luuakse, kasutavad ka teised, näiteks lapsevankriga liikumisel või ajutise puude korral (murtud kondid).
2. Martin Terase (juh. Kendra) - savipinnaste stabiliseerimine - 4
Enviroseal LBS, põlevkivituha ja lubja võrdluses jäi kaotajaks LBS, kuid tõenäoliselt on tegu ka mittekohase kulunormiga. LBS osas on vajalik laiendada uuritavate materjalide ringi (erineva plastsusega savid, liivsavid ja ka savisisaldusega kruusad - kõik mis leidub tee-ehituses kasvupinnase all ja mis vett sellisena ei talu. Uurimismeetod osutus heaks - proovikehade tegemine ja nende katsetamine. Materjalide võrdluses kasutati LWD seadet Proctor-vormis
3. Timo Tsefels (juh. Kendra) - kruusa ja liiva laboratoorne võrdlus CBR ja LWD seadmetega - 5
RB karjääride materjalide võrdlus laboris, LWD kasutus Proctor-vormis liivadel loogiline, kruusadel tulemused hajuvad. LWD sobiks teatud juhtudel ka tiheduskontrolliks, kuid kas üldse on vaja tiheduskontrolli kui on kandevõime kontroll. Tiheduskontrolli näitaja väärtus tuleks korrigeerida, kuna Inspectori mõõterežiim on igal juhul liiga karm.
4. Andreas Printsmann (juh. Kaal) - Keila linna liiklusohutuse inspekteerimine - 3
Keila linna liiklusõnnetustest suurim osa on kaubanduskeskuste parklates.
5. Sigrid Sild (juh. Metsvahi) - Sõpruse pst bussi kiire raja kavand (Linnu-Vilde lõigus) - 5
Senise eraldusriba kasutuselevõtt võimaldaks sinna suunata kiirbussi, tegu on praegu vaid selle ühe probleemse lõigu analüüsiga mis sisaldab kolme suuremat ristmikku.
6. Triin Hallik (juh. Aavik) - stabiliseeritud kihtide proovide analüüs (2016-2018) - 4
Kindlalt on probleem et stabimaterjali proovide ja proovikehade laborianalüüsidel saadi nõuetele vastavaid tulemusi vaid 51% proovidelt, enamgi veel - protsent langeb pidevalt, aastanäitajas 76-54-35. Teelt puuritud proovikehade tulemused on selgelt paremad kui objektilt võetud materjalist laboris tehtud proovikehadest. Milles küsimus? Kas nõuded valed, tsement nigel, freespurus sisalduv bituumen vananenud - või veel mingid põhjused? Aga - jälgime mängu ja loodan et aasta lõpuks saab meil endil valmis järgmine uurimine mis võiks asendada laborikatsed kandevõimemõõtmistega.
7. Keit Kokk (juh. Metsvahi) - Gonsiori projekt ja alternatiivid - 4
Gonsiori pole ehk päris vale, kuid jätkata tuleks Raua ja Kunderi skeemidega - kahesuunaline liiklus 1+1 ristlõikes. Praegu on veel piisavalt probleemseid kohti, eriti hull on lugu fooride paigutuse ja nähtavusega (haljastus) ning ei saa päris õigeks pidada sellises skaalas loomkatseid.
8. Rait Kopti (juh. Kendra) - geosünteetide mõju katendikihtide ehitusaegsele kandevõimele - 5
LWD seadme mõju-ulatus vähemalt 60 cm, liiv ja kild geotekstiilil kahandavad kuni 30% mõõdetavat kandevõimet, sama probleem ka geovõrkudega. Võrdlus ka Inspectoriga, mõju ulatus isegi suurem kuna Inspectori pinge talla all mõõtmise ajal on suurem. See kadu on tõenäoliselt ajutine, materjal settib koormuse all paika ja omandab isegi parema kandevõime, kuid ehitusaegses kvaliteedikontrollis tuleb seda arvestada. Tõenäoliselt tuleb geokangaid kasutada mitte killu ja liiva vahel, vaid ainult liiva ja loodusliku savisisaldusega pinnase eristamiseks. Geovõrkudega seonduv vajab detailsemat uuringut erinevate võrkude ja erinevate killustikega, kuid ka siin on täpselt sama lugu - kui võrgu peal on alla 25 cm killustikku, ei saa vähemalt dünaamilise seadmega normis nõutud kandevõimet kätte.
9. Kristo-Martin Kermes (juh. Metsvahi) - Jüri tankla lähiümbruse liikluse kavandamine - 4
Maanteeameti vajadus tankla juurdepääsude ümbertegemiseks pluss Rae valla soov arenduspiirkonna liikluslahenduseks võimaldab neid koos lahendada.
10. Andre Säre (juh. Kendra) - ringristmike kavandamise alustest - 3
Ülevaade eelistest ja puudustest ning lahendustest ja eriveoste vedajatega arvestamise võimalustest.
11. Roman Raaliste (juh. Metsvahi) - Kohtla-Järve Pärna tänava liiklusohutuse analüüs ja eskiis - 5
Kindel esitus, piisavalt põhjalik töö.
12. Mihkel Kask (juh. Kendra) - Eestis toimunud mootorrattaõnnetused ja MR-sõbralik taristu - 5
Mootorrataste arv on kasvuteel, tõuseb ilmselt ca 1,5 korda enne stabiliseerumist (Rootsi ja Soome tasemele suhtes sõiduautodesse), hobisõiduk ja õnnetused pigem kõrvalmaanteedel ja KOV-teedel (tänavatel), kuhu investeeringuid on raske suunata. Siiski, ehituse/hooldusega saab ühtteist parandada - libedad kaevuluugid ja kattemarkeeringud, puistematerjal (liiv/kruus/kild) kurvides/pööretel teele sattunud seetõttu et peenrad pole kindlustatud.
13. Rasmus Renter (juh. Kendra) - liiva ja killustiku segude elastsusmoodul - 3
vibraatormeetodil Proctori vormis materjali tihendamine ja kandevõime mõõtmine LWD seadmega - ilmselt tuleb minna killustiku pingejagunemise aluste kallale ja täpsustada arvutusvalemeid
14. Rainer Vaidla (juh. Aavik/Sillamäe) - CFB ja DeSOx põlevkivituhkade sobilikkus stabialuste ehitamiseks - 4
CFB sobib teatud tingimustel, DeSOx ei sobi kindlasti, mõlemal juhul on vaja esmalt garanteerida tuha kui toote stabiilsus.
15. Henry Kõomägi (juh. Aavik) - tee-ehitustööde korraldus - 4
projekteerija ei peaks hoone betoonpõranda alla ette nägema 170 MPa Inspectoriga nagu asfaltkatte all, kui selleks puudub erivajadus
16. Kristjan Kaskla (juh. Idnurm) - Emajõe raudteesilla pealisehituse eelprojekt - 5
põhjalik töö, diskussioon
17. Margus Zavatski (juh. Aavik) - Nõmme keskuse ristmiku töö- ja liikluskorralduse projekt - 4
raske olukord, kus normikohaseid lahendusi kasutada ei ole võimalik. Liikluskorralduse mõju linnale märgatav, Kadaka tee koormus suureneb ehituse ajaks tuntavalt.
18. Kerttu Volk (juh. Idnurm) - Sillamudeli arendus terassildade võistluseks BRICO - 5
tubli töö kuigi võistluses jäädi 4. kohale
19. Vallo Lokko (juh. Aavik) - asfalteerimise tehnoloogiad Eestis, garantiitööde maksumus - 3
Palju annab teha uue tehnoloogia kasutuselevõtuga (asfaldi eelsegur, õiged veokastid - aga ka tööde planeerimisega)
Huvitav ääremärkus ehk - neist 19-st on varasemalt teedeinseneri kutse (TKTK) kas 6 või isegi 7 taseme jagu, olemas 13-l ning vaid 6 on inseneriõppe täistsükli läbinud TTÜs. Ning teine ääremärkus - ma pole kunagi varem kohanud nii töökuulutusi täis teadetetahvlit koolis. Seega, uutele inseneridele on tööd küll ja küll.
vajalik on puuetega inimeste organisatsiooniga projektide kooskõlastamine varases faasis, kuid see saab olla võimalik vaid siis, kui tellija selle kohustuse hanke lähtetingimustesse sisse kirjutab, ka vastava ministrimääruse kuna see pole üldkohustuslik asi. Ning küsimus ei ole tegelikult ainult (kütte)puudega inimestes, sest neid võimalusi mis puudelistele luuakse, kasutavad ka teised, näiteks lapsevankriga liikumisel või ajutise puude korral (murtud kondid).
2. Martin Terase (juh. Kendra) - savipinnaste stabiliseerimine - 4
Enviroseal LBS, põlevkivituha ja lubja võrdluses jäi kaotajaks LBS, kuid tõenäoliselt on tegu ka mittekohase kulunormiga. LBS osas on vajalik laiendada uuritavate materjalide ringi (erineva plastsusega savid, liivsavid ja ka savisisaldusega kruusad - kõik mis leidub tee-ehituses kasvupinnase all ja mis vett sellisena ei talu. Uurimismeetod osutus heaks - proovikehade tegemine ja nende katsetamine. Materjalide võrdluses kasutati LWD seadet Proctor-vormis
3. Timo Tsefels (juh. Kendra) - kruusa ja liiva laboratoorne võrdlus CBR ja LWD seadmetega - 5
RB karjääride materjalide võrdlus laboris, LWD kasutus Proctor-vormis liivadel loogiline, kruusadel tulemused hajuvad. LWD sobiks teatud juhtudel ka tiheduskontrolliks, kuid kas üldse on vaja tiheduskontrolli kui on kandevõime kontroll. Tiheduskontrolli näitaja väärtus tuleks korrigeerida, kuna Inspectori mõõterežiim on igal juhul liiga karm.
4. Andreas Printsmann (juh. Kaal) - Keila linna liiklusohutuse inspekteerimine - 3
Keila linna liiklusõnnetustest suurim osa on kaubanduskeskuste parklates.
5. Sigrid Sild (juh. Metsvahi) - Sõpruse pst bussi kiire raja kavand (Linnu-Vilde lõigus) - 5
Senise eraldusriba kasutuselevõtt võimaldaks sinna suunata kiirbussi, tegu on praegu vaid selle ühe probleemse lõigu analüüsiga mis sisaldab kolme suuremat ristmikku.
6. Triin Hallik (juh. Aavik) - stabiliseeritud kihtide proovide analüüs (2016-2018) - 4
Kindlalt on probleem et stabimaterjali proovide ja proovikehade laborianalüüsidel saadi nõuetele vastavaid tulemusi vaid 51% proovidelt, enamgi veel - protsent langeb pidevalt, aastanäitajas 76-54-35. Teelt puuritud proovikehade tulemused on selgelt paremad kui objektilt võetud materjalist laboris tehtud proovikehadest. Milles küsimus? Kas nõuded valed, tsement nigel, freespurus sisalduv bituumen vananenud - või veel mingid põhjused? Aga - jälgime mängu ja loodan et aasta lõpuks saab meil endil valmis järgmine uurimine mis võiks asendada laborikatsed kandevõimemõõtmistega.
7. Keit Kokk (juh. Metsvahi) - Gonsiori projekt ja alternatiivid - 4
Gonsiori pole ehk päris vale, kuid jätkata tuleks Raua ja Kunderi skeemidega - kahesuunaline liiklus 1+1 ristlõikes. Praegu on veel piisavalt probleemseid kohti, eriti hull on lugu fooride paigutuse ja nähtavusega (haljastus) ning ei saa päris õigeks pidada sellises skaalas loomkatseid.
8. Rait Kopti (juh. Kendra) - geosünteetide mõju katendikihtide ehitusaegsele kandevõimele - 5
LWD seadme mõju-ulatus vähemalt 60 cm, liiv ja kild geotekstiilil kahandavad kuni 30% mõõdetavat kandevõimet, sama probleem ka geovõrkudega. Võrdlus ka Inspectoriga, mõju ulatus isegi suurem kuna Inspectori pinge talla all mõõtmise ajal on suurem. See kadu on tõenäoliselt ajutine, materjal settib koormuse all paika ja omandab isegi parema kandevõime, kuid ehitusaegses kvaliteedikontrollis tuleb seda arvestada. Tõenäoliselt tuleb geokangaid kasutada mitte killu ja liiva vahel, vaid ainult liiva ja loodusliku savisisaldusega pinnase eristamiseks. Geovõrkudega seonduv vajab detailsemat uuringut erinevate võrkude ja erinevate killustikega, kuid ka siin on täpselt sama lugu - kui võrgu peal on alla 25 cm killustikku, ei saa vähemalt dünaamilise seadmega normis nõutud kandevõimet kätte.
9. Kristo-Martin Kermes (juh. Metsvahi) - Jüri tankla lähiümbruse liikluse kavandamine - 4
Maanteeameti vajadus tankla juurdepääsude ümbertegemiseks pluss Rae valla soov arenduspiirkonna liikluslahenduseks võimaldab neid koos lahendada.
10. Andre Säre (juh. Kendra) - ringristmike kavandamise alustest - 3
Ülevaade eelistest ja puudustest ning lahendustest ja eriveoste vedajatega arvestamise võimalustest.
11. Roman Raaliste (juh. Metsvahi) - Kohtla-Järve Pärna tänava liiklusohutuse analüüs ja eskiis - 5
Kindel esitus, piisavalt põhjalik töö.
12. Mihkel Kask (juh. Kendra) - Eestis toimunud mootorrattaõnnetused ja MR-sõbralik taristu - 5
Mootorrataste arv on kasvuteel, tõuseb ilmselt ca 1,5 korda enne stabiliseerumist (Rootsi ja Soome tasemele suhtes sõiduautodesse), hobisõiduk ja õnnetused pigem kõrvalmaanteedel ja KOV-teedel (tänavatel), kuhu investeeringuid on raske suunata. Siiski, ehituse/hooldusega saab ühtteist parandada - libedad kaevuluugid ja kattemarkeeringud, puistematerjal (liiv/kruus/kild) kurvides/pööretel teele sattunud seetõttu et peenrad pole kindlustatud.
13. Rasmus Renter (juh. Kendra) - liiva ja killustiku segude elastsusmoodul - 3
vibraatormeetodil Proctori vormis materjali tihendamine ja kandevõime mõõtmine LWD seadmega - ilmselt tuleb minna killustiku pingejagunemise aluste kallale ja täpsustada arvutusvalemeid
14. Rainer Vaidla (juh. Aavik/Sillamäe) - CFB ja DeSOx põlevkivituhkade sobilikkus stabialuste ehitamiseks - 4
CFB sobib teatud tingimustel, DeSOx ei sobi kindlasti, mõlemal juhul on vaja esmalt garanteerida tuha kui toote stabiilsus.
15. Henry Kõomägi (juh. Aavik) - tee-ehitustööde korraldus - 4
projekteerija ei peaks hoone betoonpõranda alla ette nägema 170 MPa Inspectoriga nagu asfaltkatte all, kui selleks puudub erivajadus
16. Kristjan Kaskla (juh. Idnurm) - Emajõe raudteesilla pealisehituse eelprojekt - 5
põhjalik töö, diskussioon
17. Margus Zavatski (juh. Aavik) - Nõmme keskuse ristmiku töö- ja liikluskorralduse projekt - 4
raske olukord, kus normikohaseid lahendusi kasutada ei ole võimalik. Liikluskorralduse mõju linnale märgatav, Kadaka tee koormus suureneb ehituse ajaks tuntavalt.
18. Kerttu Volk (juh. Idnurm) - Sillamudeli arendus terassildade võistluseks BRICO - 5
tubli töö kuigi võistluses jäädi 4. kohale
19. Vallo Lokko (juh. Aavik) - asfalteerimise tehnoloogiad Eestis, garantiitööde maksumus - 3
Palju annab teha uue tehnoloogia kasutuselevõtuga (asfaldi eelsegur, õiged veokastid - aga ka tööde planeerimisega)
Huvitav ääremärkus ehk - neist 19-st on varasemalt teedeinseneri kutse (TKTK) kas 6 või isegi 7 taseme jagu, olemas 13-l ning vaid 6 on inseneriõppe täistsükli läbinud TTÜs. Ning teine ääremärkus - ma pole kunagi varem kohanud nii töökuulutusi täis teadetetahvlit koolis. Seega, uutele inseneridele on tööd küll ja küll.
Kommentaarid