Jaanuar 2021 - uued teedeinsenerid

Madis Saadik – Covid-19st põhjustatud eriolukorra aegne piirangute mõju liiklussagedusele ja liiklusohutusele, Luule Kaal = 4

a.      Liiklussurmad – EL 25 riigi statistikast aprill 2020 kahanemine 36% - 1415 vs 910

b.      Liiklussagedus kahanes ca 30% - rohkem kui õnnetused – kui sõidukeid teedel vähem, on kiirused suuremad ja kuigi õnnetusi on vähem, ei ole tagajärjed leebemad

2.      Serafima Konstantinova – Jalgratturite käitumine sõidutee ületamisel ülekäigurajal, Luule Kaal = 3

a.      Narva – 1714 loetud ratturit, 62% ettevaatlikku, 60% vanad

b.      Tallinn – 5449 ratturit, 66% ettevaatlikud; 48% vanad (35+),

c.      Lapsed järgivad eeskirju paremini kui täiskasvanud, eriti kui nad on ilma täiskasvanuteta, koos täiskasvanutega pigem käitumine tavaliiklejaga sama

d.      Eriline oht on suure liikluskiirusega jalgratturitega, keda võiks seostada sportimisega, üle 30% ratturitest tekitavad ülekäigurajal ohtlikke olukordi

e.      Tasub järgida ja hoiatada suurema kiirusega jalgrattureid ja teisi liiklejaid nende eest (elektroonilised süsteemid)

3.      Lauri Kanarbik – Liikluse korraldamine riigiteedel vastavalt ajutise liikluskorralduse juhisele, Tiit Metsvahi = 5

a.      Põhirõhk pigem elektroonilistel märkidel ja kontrollil

b.      T11 objektil tehnilised küsimused (kõrge mulle ja suur liiklussagedus), T4 objektil kommunikatsiooniprobleemid linna süsteemiga (süsteem on aga ei toimi)

c.      MKM määrus on liiga põhjalik, MNT juhised vajavad täiendamist, põhjalikumalt analüüsitud USA juhend

d.      ettepanek rakendada ka ehitusaegsete piirangute kontrolliks trahvikaameraid

e.      probleem  - piiramatu pikkusega eriveoste läbilaskmise kohustus ehitustööde ajal

4.      Karli Ots – Kustutatud lubja lisamine asfaltbetoonsegudele, Kristjan Lill = 5

a.      Muu maailm kasutab aktiivselt, Eesti veel mitte. Lubi aeglustab bituumeni keemilist vananemist ja parandab vastupidavust, sealhulgas ka nihkekindlust (roobaste teke). Senised Eesti regulatsioonid käsitlevad ainult lubjakivifilleri kasutust, kuigi lubja kasutus ei ole keelatud.

b.      Tehnokeskuse laboris on tehtud katsed, kuid teema vajab täpsemat uurimist ja katsetamist reaalselt objektidel et täpsustada parim kasutusvaldkond. Paraku lubja kasutamine eeldab tehase poolel omaette tehnoloogilist liini sest samal liinil korraga ei saa toota lubjaga ja ilma lubjata segusid.

5.      Aleksei Oništšuk – BIM teede projekteerimises, Harri Rõuk = 2

a.      Keelelised probleemid, mistõttu maksimaalne hinne ei ole võimalik

b.      Modelleeritud Tallinna väikese ringtee Tartu-Viljandi lõik (4,3 km 2+2) Autodesk Infraworks ja C3D tarkvaraga.

6.      Tauno Kreinin – Aafrika riikide teedeehituses osalemise võimaluste uurimine Gambia Vabariigi näitel, Ain Kendra = 5

a.      Hooajaliste tööde tõttu on võimalik talveperioodil leida tööd ka ehitajatele. Gambia poliitiline olukord on suhteliselt stabiilne, kuid teedevõrk on väga piiratud, ehitatakse laenurahaga. Suhteliselt suured hanked, 20-25 km korraga ja võimalused nii betooni kui asfaltteega. Seni on turul naaberriigi Senegali firmad.

b.      Lepinguni jõudmine on raske. Vajalik tiim võiks olla ca 50 spetsialisti, valdavalt keskastme juhid ja konkreetsed meeskonnad. Probleemid on kohalike materjalidega sest Gambial endal on vaid liivakivi. Valdavalt materjalid tuleb sisse vedada. Banjuli sadamas puuduvad isegi sadamakraanad, palju on vaja maismaavedusid naaberriikidest.

 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Jälle uued teedeinsenerid

Kas dreenkiht on muldkeha või katendi osa