Vaktsiinid, maskid ja CO2

Tavaliselt võtan sõna teemas, millega üle keskmise kursis. Seekord siis isiklikult puudutatud kuigi mitte köögipoolelt – koroona läbi põetud ja kopsupõletik ning lõpuks üks Pfizer ka keres.

Vaktsiinid on olulised tapva nakkushaiguse piiramisel. Samas, põhimõtteliselt vaktsineerimine tähendab nakatamist väiksema doosiga, et organism hakkaks selle vastu võitlema ja saavutaks immuunsuse. Sisuliselt tähendab vaktsineerimine nakatamist ja peaks olema võrdne haiguse läbipõdemisega sest mõlemal juhul saavutatakse immuunsus. Kui inimene aga on juba nakatunud ja talle lisatakse veel vaktsiin, ei ole enam tegemist väikese doosiga – siit tulenevalt, võib järeldada, et nakatunu vaktsineerimisel on riskid palju suuremad, et järgnev kulg võib raske olla.

On tõbesid, mille suhtes immuunsus on igavene, näiteks tuulerõuged ning konkreetselt, tuulerõugete läbipõdemine lapseeas on igati normaalne, see ei ole tappev tõbi – kuid kui see lapseeas põdemata jääb, võib täiskasvanuna haigestumine väga raskelt kulgeda. Tänase teabe järgi COVID immuunsus on ajutine, kaitse tugevust võib hinnata veres leiduvate antikehade koguse järgi, kui see kogus liiga madalaks langeb, võib olla tarvilik uus vaktsineerimine.

Nakatumine ja maskid. Viiruskandja levitab viirust hingeõhus, viirus püsib õhus aktiivsena mitu tundi. Küsimus on pigem selles, milline on viiruse kontsentratsioon õhus. Kui tõbine aevastab või aktiivselt häälitseb (loe: laulab), liigub õhk aktiivselt, kiiresti ja kaugemale kui normaalse hingamise korral. Seega, ka väljahingatavas õhus viiruste kontsentratsioon võib paiguti suurem olla. Maski efekt on õhu liikumise aeglustamises – väljahingatav õhk liigub kiiresti maskini ja aeglaselt edasi. Sama ka sissehingatava õhu kohta – aeglaselt maskini ja kiirelt maski tagant kopsu. Laiatarbemaskid ei kata nägu hermeetiliselt – nii sisse- kui välja hingamisel pääseb osa õhku liikuma maski serva tagant, maski ja näo vahelt. Kui keegi loodab, et mask tõesti millegi eest kaitseb, siis see lootus sarnaneb sääsetõrjeks aiavõrgu kasutamisega. Miks nii radikaalselt? Lihtne. Viiruse läbimõõtu mõõdame nanomeetrites, maski augud on mikromeetrites. Täpselt sama võrdlus ka aiavõrguga – võrgusilm on nt 5 cm, sääsk aga ca 5 mm. Lisaks, kui teeksimegi aiavõrgu tihedama, tuleb sääsk üle võrgu. Nagu viirus ja mask.

Viirus levib õhus. Kui õhk vahetub, väheneb viiruse kontsentratsioon õhus. Ehk siis supp läheb lahjemaks. Kui toal (ruumil) on aknad kinni ja õhuvahetust pole, siis viiruskandja ruumis viibides ka viiruse kontsentratsioon õhus kogu aeg kasvab. Inimene toodab süsihappegaasi hingates – sisse õhk kogu oma mitmekesises koostises, kopsudes toimub keemiavahetus – õhust võetakse hapnikku ja antakse vastu süsihappegaasi. Süsihappegaasi sisaldust õhus saab mõõta, välisõhus on see umbes 400 ppm (particles per million, ka mikroliitrit) – tööstusrevolutsiooni eelselt oli see baastase umbes 280 ppm. Hea graafik leidub: sceptical science saidis

Wiki järgi on ka CO2 kontsentratsioon värskes õhus 0,036…0,041% sõltuvalt asukohast. Ilmselt sõltub see millestki veel, näiteks, taimed võivad fotosünteesi protsessis tarbida CO2 ja toota hapnikku, samas on pimedas protsess vastupidine – seega ei saa ka aknalaua-taimekasvatus olla ainsaks pääseteeks. CO2 piirnormiks on kehtestatud lasteasutustes kuni 1000 ppm. CO2 tase on seega seotud ühelt poolt, inimeste hulgaga ruumis, teiselt poolt, ventilatsiooni efektiivsusega. Üldiselt on (jällegi wiki andmetel) leitud välisõhu normaaltasemeks 250-400 ppm, 400-1000 ppm hea õhuvahetusega ruumide tasemeks, 1000-2000 vahes inimene väsib kiiresti ja 2000-5000 tase põhjustab peavalu ja muid tervisehädasid, tasemed üle selle on pigem eluohtlikud.

Nakatumise riskitaseme hindamiseks on teadlased välja käinud ka lihtsa graafiku, mille järgi võiks leida suhteliselt ohutu taseme sõltuvalt sellest, kaua tuleb ruumis viibida.



Maskil on ka negatiivne toime – hingamisel on vaja, et sissehingatavas õhus oleks rohkem hapnikku, kui väljahingatavas. Kuna mask takistab ka sissehingatava õhu liikumist, siis on süsihappegaasi kontsentratsioon maski taga oluliselt kõrgem ning inimene väsib kiiresti.

Töötervishoiu seaduse alusel töökohale esitatavate nõuete järgi tuleb töötaja kohta arvestada õhuruumi 10 m3. Ruumi kõrguseks arvestatakse kuni 3,5 meetrit.

Praktiline näide kontoriruumis (Tehnopol, 28 ruutmeetrine tuba). Hommikul ruumi sisenedes on CO2 tase tavaliselt umbes 400 ppm, väikese variatsiooniga umbes 20 ppm ulatuses. Üksi ruumis viibides tõuseb tase tunniga 500 ppm lähialasse ja stabiliseerub selle lähedal, kahekesi on seesama stabiliseerumispunkt 600 ja kolmekesi 700 ppm nivool. Need on tasemed, mida normaalselt toimiv ventilatsioonisüsteem suudab tagada. Pidevalt kahekesi toas töötades pole põhjust õhukvaliteedi üle nuriseda, lühiajaliselt ka kolme- või neljakesi, kuid pikema aja puhul tahaks midagi enamat.

Miks see kõik? Kui alguses näitasime, et viirusekandja levitab viirust ruumis absoluutkogustes mis ei sõltu oluliselt maski kasutamisest viiruse kandja poolt, sõltuvus on olemas vaid selles, kui kiiresti viirus ruumis hajub, kui maski ei kanta, liigub õhk kontsentreeritumalt ja kiiremini, kui viiruskandja maski kannab, siis hajutatumalt ja aeglasemalt kuid lõpp on sama. Küsimus on selles, kui kaua viibitakse viiruskandjaga samas ruumis. Kuidas on lood isikuga, kes veel viirust ei oma? Ehk vastuvõtja poolelt. Kui viiruskandja on lähialas, pidurdab mask õhu liikumist nii saatja kui vastuvõtja poolel, kuid ei takista viiruse poolt maski läbimist. Kui viiruskandja on kaugemal, ehk siis, tegu on ruumiõhus juba suhteliselt ühtlases kontsentratsioonis esineva viirusega, puudub maskil igasugune efekt.

Mida me teha saame? Ühelt poolt, jah, vaktsineerimine, et tagada piisav immuunsus. Piisav, et haiguse leviku kiirust kontrolli all hoida. Tegu on mõneti tavapärase gripi vormiga, mis mõnede tüvede puhul on kergelt läbipõetav (nohu/köha, peavalu ja palavik, lihasevalud), mõnel juhul võib see ka raskemal kujul esineda. Gripp on seni olnud hooajaline haigus ja vaktsineerimisega on saadud immuunsus ka konkreetseks hooajaks (kuni aasta) – pikema immuunsuse teema on probleemne seetõttu, et igal aastal võib levida veidi erinev gripi tüvi ja seetõttu valitakse vaktsiin vastavalt prognoositavale levitüübile.

Teiselt poolt, tegemist on piisknakkusega ja kindlasti on oluline isiklik hügieen – käte pesemine ja tõesti, ka maskid. Kuid rõhutaks veelkord – pikemaajalise ruumisviibimise korral on maski efekt küsitav. Vajalik on mask tõesti olukorras, kus viibitakse lähiruumis ja lühiajaliselt – näiteks, ühistranspordis või ka kaupluses (kaubanduskeskuses mitte ehk nii, sest siin on suuremad ruumid ja võimalus kontaktivabaks teenuseks – iseteeninduskassad/automaadid).

Aasta tagasi kinnitasid meedikud, et mask peab kinni baktereid kuid mitte viirust, selleks et viiruse eest kaitsta, õhureostuse (ka viirus on sisuliselt õhureostus) puhul kasutatakse suletud süsteeme, õhu- või hapnikuballoone jne. Kui tänaseks on levitatav sõnum muutunud, kas siis saab järeldada et evolutsiooni käigus on kõnealune viirus niipalju kosunud, et maskist enam läbi ei mahu.

Ventilatsioon on omaette suurem teema – varasema perioodi hoonete õhuvahetus on toimunud valdavalt akende kaudu – aknaraamide vahelt või ka otseselt läbi seina. Viimasel ajal on ka vanemaid maju paremini isoleeritud ja akende vahetamisega on saavutatud parem soojuspidavus, paraku just halvema siseõhu arvelt. Mis sellega kaasneb, on mitmesuguste hallitusseente levi mis tervisele kordades ohtlikum. Ahjukütte puhul jääb õhk niiskeks, keskkütte puhul kuivaks. Nüüd mõeldakse kuidas lahendada ventilatsiooni, õhuvahetust. Üks võimalus on akendel spetsiaalsed ventilatsioonikanalid või isegi luugid, siis igal toal eraldi – kuid eeldab jällegi akende vahetust veel uuemate vastu. Vanemates korrusmajades on avastatud, et viirus levibki trepikoja kaupa ventilatsioonisüsteemi kaudu, sest filtrid ja pumbad kui need ongi paigaldatud, on katusel ja torustik ei ole korteri- või toapõhine vaid ikka ühisosaga. Kasutatakse ka majanduslikult efektiivsemaid soojusvahetisüsteeme, kus värske õhk soojendatakse väljuva õhuga. Kuid kuivõrd seda sisenevat õhku puhastatakse on omaette teema. Kõik need süsteemid vajavad toimimiseks lisaenergiat – elektrikatkestus mõjutab ka õhukvaliteeti. Viimasel ajal püütakse aga Soomes taaselustada vana, isevoolset ventilatsiooni. Seegi vajab kasutajapoolset reguleerimist et saada ööpäevaringselt soovitud tulemusi. Ehk ei aetagi varsti enam taga õhukindlaid piirdeid (seinad/aknad) vaid just kontrollitud olukorda. Jah, küttekulud võivad olla suuremad, kuid õhu ja elu kvaliteet parem.

Kuna ventilatsiooni kvaliteeti hinnatakse just sellesama CO2 sisalduse järgi ja sisuliselt õhuvahetus toimib samaväärselt ka viiruse kontsentratsiooni kahandavana ning et CO2 sisaldust suudame mõõta ja jälgida, kuid viirusesisaldust õhus mitte, siis tuleks suurem tähelepanu suunata just õhu kvaliteedi mõõtmisele eelkõige ruumides, kus kauem viibida tuleb – töö- ja klassiruumid. Selleks on olemas mitmeid sobivaid seadmeid. Ei pretendeeri nende võrdlevale hindamisele, samuti puudub laiapõhjaline isiklik kogemus. Võrguotsinguga jäid silma alljärgnevad:

https://www.proair.ee/koik-tooted/susihappegaasi-co2-mootja-trotec-bz30/ - lihtne seade USB ühenduse ja akuga

https://www.kaimari.ee/et/a/wl-1030-co2-mootja - lihtne võrgutoiteline seade

http://www.ronex.ee/Tootekataloog/Ohukvaliteedi_mooteriistad_/UTA37__TF9060 - lihtne akutoiteline seade

https://www.byroomaailm.ee/ohukvaliteedi-mootja-hama-co2-tase-temperatuur-ohuniiskus - lihtne akutoiteline seade

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Jaanuar 2021 - uued teedeinsenerid

Jälle uued teedeinsenerid

Kas dreenkiht on muldkeha või katendi osa