Vaktsiinid, maskid
ja CO2
Tavaliselt võtan
sõna teemas, millega üle keskmise kursis. Seekord siis isiklikult puudutatud
kuigi mitte köögipoolelt – koroona läbi põetud ja kopsupõletik ning lõpuks üks
Pfizer ka keres.
Vaktsiinid on
olulised tapva nakkushaiguse piiramisel. Samas, põhimõtteliselt vaktsineerimine
tähendab nakatamist väiksema doosiga, et organism hakkaks selle vastu võitlema
ja saavutaks immuunsuse. Sisuliselt tähendab vaktsineerimine nakatamist ja
peaks olema võrdne haiguse läbipõdemisega sest mõlemal juhul saavutatakse
immuunsus. Kui inimene aga on juba nakatunud ja talle lisatakse veel vaktsiin,
ei ole enam tegemist väikese doosiga – siit tulenevalt, võib järeldada, et
nakatunu vaktsineerimisel on riskid palju suuremad, et järgnev kulg võib raske
olla.
On tõbesid, mille
suhtes immuunsus on igavene, näiteks tuulerõuged ning konkreetselt,
tuulerõugete läbipõdemine lapseeas on igati normaalne, see ei ole tappev tõbi –
kuid kui see lapseeas põdemata jääb, võib täiskasvanuna haigestumine väga
raskelt kulgeda. Tänase teabe järgi COVID immuunsus on ajutine, kaitse tugevust
võib hinnata veres leiduvate antikehade koguse järgi, kui see kogus liiga
madalaks langeb, võib olla tarvilik uus vaktsineerimine.
Nakatumine ja
maskid. Viiruskandja levitab viirust hingeõhus, viirus püsib õhus aktiivsena
mitu tundi. Küsimus on pigem selles, milline on viiruse kontsentratsioon õhus.
Kui tõbine aevastab või aktiivselt häälitseb (loe: laulab), liigub õhk
aktiivselt, kiiresti ja kaugemale kui normaalse hingamise korral. Seega, ka
väljahingatavas õhus viiruste kontsentratsioon võib paiguti suurem olla. Maski
efekt on õhu liikumise aeglustamises – väljahingatav õhk liigub kiiresti
maskini ja aeglaselt edasi. Sama ka sissehingatava õhu kohta – aeglaselt
maskini ja kiirelt maski tagant kopsu. Laiatarbemaskid ei kata nägu
hermeetiliselt – nii sisse- kui välja hingamisel pääseb osa õhku liikuma maski
serva tagant, maski ja näo vahelt. Kui keegi loodab, et mask tõesti millegi
eest kaitseb, siis see lootus sarnaneb sääsetõrjeks aiavõrgu kasutamisega. Miks
nii radikaalselt? Lihtne. Viiruse läbimõõtu mõõdame nanomeetrites, maski augud
on mikromeetrites. Täpselt sama võrdlus ka aiavõrguga – võrgusilm on nt 5 cm,
sääsk aga ca 5 mm. Lisaks, kui teeksimegi aiavõrgu tihedama, tuleb sääsk üle
võrgu. Nagu viirus ja mask.
Viirus levib õhus. Kui õhk vahetub, väheneb viiruse kontsentratsioon õhus. Ehk siis supp läheb lahjemaks. Kui toal (ruumil) on aknad kinni ja õhuvahetust pole, siis viiruskandja ruumis viibides ka viiruse kontsentratsioon õhus kogu aeg kasvab. Inimene toodab süsihappegaasi hingates – sisse õhk kogu oma mitmekesises koostises, kopsudes toimub keemiavahetus – õhust võetakse hapnikku ja antakse vastu süsihappegaasi. Süsihappegaasi sisaldust õhus saab mõõta, välisõhus on see umbes 400 ppm (particles per million, ka mikroliitrit) – tööstusrevolutsiooni eelselt oli see baastase umbes 280 ppm. Hea graafik leidub: sceptical science saidis
Wiki järgi on ka
CO2 kontsentratsioon värskes õhus 0,036…0,041% sõltuvalt asukohast. Ilmselt
sõltub see millestki veel, näiteks, taimed võivad fotosünteesi protsessis
tarbida CO2 ja toota hapnikku, samas on pimedas protsess vastupidine – seega ei
saa ka aknalaua-taimekasvatus olla ainsaks pääseteeks. CO2 piirnormiks on
kehtestatud lasteasutustes kuni 1000 ppm. CO2 tase on seega seotud ühelt poolt,
inimeste hulgaga ruumis, teiselt poolt, ventilatsiooni efektiivsusega. Üldiselt
on (jällegi wiki andmetel) leitud välisõhu normaaltasemeks 250-400 ppm,
400-1000 ppm hea õhuvahetusega ruumide tasemeks, 1000-2000 vahes inimene väsib
kiiresti ja 2000-5000 tase põhjustab peavalu ja muid tervisehädasid, tasemed
üle selle on pigem eluohtlikud.
Nakatumise
riskitaseme hindamiseks on teadlased välja käinud ka lihtsa graafiku, mille
järgi võiks leida suhteliselt ohutu taseme sõltuvalt sellest, kaua tuleb ruumis
viibida.
Maskil on ka
negatiivne toime – hingamisel on vaja, et sissehingatavas õhus oleks rohkem
hapnikku, kui väljahingatavas. Kuna mask takistab ka sissehingatava õhu
liikumist, siis on süsihappegaasi kontsentratsioon maski taga oluliselt kõrgem
ning inimene väsib kiiresti.
Töötervishoiu
seaduse alusel töökohale esitatavate nõuete järgi tuleb töötaja kohta arvestada
õhuruumi 10 m3. Ruumi kõrguseks arvestatakse kuni 3,5 meetrit.
Praktiline näide
kontoriruumis (Tehnopol, 28 ruutmeetrine tuba). Hommikul ruumi sisenedes on CO2
tase tavaliselt umbes 400 ppm, väikese variatsiooniga umbes 20 ppm ulatuses.
Üksi ruumis viibides tõuseb tase tunniga 500 ppm lähialasse ja stabiliseerub
selle lähedal, kahekesi on seesama stabiliseerumispunkt 600 ja kolmekesi 700
ppm nivool. Need on tasemed, mida normaalselt toimiv ventilatsioonisüsteem
suudab tagada. Pidevalt kahekesi toas töötades pole põhjust õhukvaliteedi üle
nuriseda, lühiajaliselt ka kolme- või neljakesi, kuid pikema aja puhul tahaks
midagi enamat.
Miks see kõik? Kui
alguses näitasime, et viirusekandja levitab viirust ruumis absoluutkogustes mis
ei sõltu oluliselt maski kasutamisest viiruse kandja poolt, sõltuvus on olemas
vaid selles, kui kiiresti viirus ruumis hajub, kui maski ei kanta, liigub õhk
kontsentreeritumalt ja kiiremini, kui viiruskandja maski kannab, siis
hajutatumalt ja aeglasemalt kuid lõpp on sama. Küsimus on selles, kui kaua
viibitakse viiruskandjaga samas ruumis. Kuidas on lood isikuga, kes veel
viirust ei oma? Ehk vastuvõtja poolelt. Kui viiruskandja on lähialas, pidurdab
mask õhu liikumist nii saatja kui vastuvõtja poolel, kuid ei takista viiruse
poolt maski läbimist. Kui viiruskandja on kaugemal, ehk siis, tegu on ruumiõhus
juba suhteliselt ühtlases kontsentratsioonis esineva viirusega, puudub maskil
igasugune efekt.
Mida me teha
saame? Ühelt poolt, jah, vaktsineerimine, et tagada piisav immuunsus. Piisav,
et haiguse leviku kiirust kontrolli all hoida. Tegu on mõneti tavapärase gripi
vormiga, mis mõnede tüvede puhul on kergelt läbipõetav (nohu/köha, peavalu ja
palavik, lihasevalud), mõnel juhul võib see ka raskemal kujul esineda. Gripp on
seni olnud hooajaline haigus ja vaktsineerimisega on saadud immuunsus ka
konkreetseks hooajaks (kuni aasta) – pikema immuunsuse teema on probleemne
seetõttu, et igal aastal võib levida veidi erinev gripi tüvi ja seetõttu
valitakse vaktsiin vastavalt prognoositavale levitüübile.
Teiselt poolt,
tegemist on piisknakkusega ja kindlasti on oluline isiklik hügieen – käte
pesemine ja tõesti, ka maskid. Kuid rõhutaks veelkord – pikemaajalise
ruumisviibimise korral on maski efekt küsitav. Vajalik on mask tõesti
olukorras, kus viibitakse lähiruumis ja lühiajaliselt – näiteks,
ühistranspordis või ka kaupluses (kaubanduskeskuses mitte ehk nii, sest siin on
suuremad ruumid ja võimalus kontaktivabaks teenuseks –
iseteeninduskassad/automaadid).
Aasta tagasi
kinnitasid meedikud, et mask peab kinni baktereid kuid mitte viirust, selleks
et viiruse eest kaitsta, õhureostuse (ka viirus on sisuliselt õhureostus) puhul
kasutatakse suletud süsteeme, õhu- või hapnikuballoone jne. Kui tänaseks on
levitatav sõnum muutunud, kas siis saab järeldada et evolutsiooni käigus on
kõnealune viirus niipalju kosunud, et maskist enam läbi ei mahu.
Ventilatsioon on
omaette suurem teema – varasema perioodi hoonete õhuvahetus on toimunud
valdavalt akende kaudu – aknaraamide vahelt või ka otseselt läbi seina.
Viimasel ajal on ka vanemaid maju paremini isoleeritud ja akende vahetamisega
on saavutatud parem soojuspidavus, paraku just halvema siseõhu arvelt. Mis
sellega kaasneb, on mitmesuguste hallitusseente levi mis tervisele kordades
ohtlikum. Ahjukütte puhul jääb õhk niiskeks, keskkütte puhul kuivaks. Nüüd
mõeldakse kuidas lahendada ventilatsiooni, õhuvahetust. Üks võimalus on akendel
spetsiaalsed ventilatsioonikanalid või isegi luugid, siis igal toal eraldi –
kuid eeldab jällegi akende vahetust veel uuemate vastu. Vanemates korrusmajades
on avastatud, et viirus levibki trepikoja kaupa ventilatsioonisüsteemi kaudu,
sest filtrid ja pumbad kui need ongi paigaldatud, on katusel ja torustik ei ole
korteri- või toapõhine vaid ikka ühisosaga. Kasutatakse ka majanduslikult
efektiivsemaid soojusvahetisüsteeme, kus värske õhk soojendatakse väljuva
õhuga. Kuid kuivõrd seda sisenevat õhku puhastatakse on omaette teema. Kõik
need süsteemid vajavad toimimiseks lisaenergiat – elektrikatkestus mõjutab ka
õhukvaliteeti. Viimasel ajal püütakse aga Soomes taaselustada vana, isevoolset
ventilatsiooni. Seegi vajab kasutajapoolset reguleerimist et saada
ööpäevaringselt soovitud tulemusi. Ehk ei aetagi varsti enam taga õhukindlaid
piirdeid (seinad/aknad) vaid just kontrollitud olukorda. Jah, küttekulud võivad
olla suuremad, kuid õhu ja elu kvaliteet parem.
Kuna
ventilatsiooni kvaliteeti hinnatakse just sellesama CO2 sisalduse järgi ja
sisuliselt õhuvahetus toimib samaväärselt ka viiruse kontsentratsiooni
kahandavana ning et CO2 sisaldust suudame mõõta ja jälgida, kuid
viirusesisaldust õhus mitte, siis tuleks suurem tähelepanu suunata just õhu
kvaliteedi mõõtmisele eelkõige ruumides, kus kauem viibida tuleb – töö- ja
klassiruumid. Selleks on olemas mitmeid sobivaid seadmeid. Ei pretendeeri nende
võrdlevale hindamisele, samuti puudub laiapõhjaline isiklik kogemus.
Võrguotsinguga jäid silma alljärgnevad:
https://www.proair.ee/koik-tooted/susihappegaasi-co2-mootja-trotec-bz30/ - lihtne
seade USB ühenduse ja akuga
https://www.kaimari.ee/et/a/wl-1030-co2-mootja - lihtne
võrgutoiteline seade
http://www.ronex.ee/Tootekataloog/Ohukvaliteedi_mooteriistad_/UTA37__TF9060 - lihtne
akutoiteline seade
https://www.byroomaailm.ee/ohukvaliteedi-mootja-hama-co2-tase-temperatuur-ohuniiskus - lihtne
akutoiteline seade
Kommentaarid