Tartu maantee - kus, miks, millal jne
Järva Teataja alusel:
Majandusministeeriumis valminud Tallinna – Tartu maantee uuendusplaani järgi peaks Kose – Mäo neljarajalise tee ehitus kestma aastatel 2010 – 2012, raha kulub 1,5 miljardit krooni.
Aruvalla – Kose lõigu uuendus on plaanitud aastatele 2009–2010 ja kuludeks 700 miljonit krooni.
Vaida – Aruvalla lõigu uuendusele kulub sel ja järgmisel aastal kokku 540 miljonit krooni. Mäo möödasõit ehitatakse valmis tuleval ja ületuleval aastal, selleks kulub 420 miljonit krooni.
Tallinna – Tartu maantee uuendusele kilomeetritel 5,5 – 20 ehk Tallinna külje all kulub koos Peetri ristmiku uuendusega aastatel 2008 – 2010 330 miljonit krooni.
Maantee uuenduseks tarvilike maade ostuks plaanib riik kulutada 60 miljonit krooni. Ostud tehakse aastatel 2008 – 2013. Tee–ehituse projekteerimistöödeks samal ajal kulub 120 miljonit krooni.
Vaatame veel, millistest lõikudest ja millal veel räägitud on. Miskit on konkretiseeritud ka Mäo ja Tartu vahel peale Põltsamaa silla, mitmeid ümbersõite küladest mida maantee seni läbib.
2006 on otsustatud 2007-2008-2009 alljärgnevad:
- Kukruse-Jõhvi - 35-200-98,8
- Vaida-Aruvalla -440-0-0
- Väo-Maardu - 19,6-41,1-73,2
- Valgejõe-Rõmeda - 0-150-204
Ja Tartu maantee osas alljärgnevalt:
- Mäo möödasõit - 2008-100M
- Aruvalla-Kose - 2008-700M
- Kandiküla-Uhti - 2008-2009 - 700M
- Pikknurme õgvendus - 2009 - 100M
- Paia rist - 2009 - 140M
- Kose-Mäo - 2009-2011 - 1500M
- Koigi sõlm - 2010 - 50M
- Mäeküla möödasõit - 2010 - 150M
- Põltsamaa lõik - 2012 - 400M
- Neanurme õgvendus - 2012 - 80M
- Adavere möödasõit - 2013 - 400M
- Tartu põhjapoolne ringtee - 2014 - 280M
Fakte siit ja sealt - uurisin MNT saidist maantee tasuvusarvestust
Ja üllatus - 105-lehelise dokumendi lk 9 näitab, et arvestatud on 2+2 koos eraldusribaga ja kiiruspiiranguga 140 km/h.
Nüüd tahaks küll teada, mis on viimase 8 aastaga muutunud et sellest 140-st 120 saanud on? Ehk koguni 110. Sest praegu näiteks Kose-Mäo osas suurematest kiirustest enam ei räägita.
Majandusministeeriumis valminud Tallinna – Tartu maantee uuendusplaani järgi peaks Kose – Mäo neljarajalise tee ehitus kestma aastatel 2010 – 2012, raha kulub 1,5 miljardit krooni.
Aruvalla – Kose lõigu uuendus on plaanitud aastatele 2009–2010 ja kuludeks 700 miljonit krooni.
Vaida – Aruvalla lõigu uuendusele kulub sel ja järgmisel aastal kokku 540 miljonit krooni. Mäo möödasõit ehitatakse valmis tuleval ja ületuleval aastal, selleks kulub 420 miljonit krooni.
Tallinna – Tartu maantee uuendusele kilomeetritel 5,5 – 20 ehk Tallinna külje all kulub koos Peetri ristmiku uuendusega aastatel 2008 – 2010 330 miljonit krooni.
Maantee uuenduseks tarvilike maade ostuks plaanib riik kulutada 60 miljonit krooni. Ostud tehakse aastatel 2008 – 2013. Tee–ehituse projekteerimistöödeks samal ajal kulub 120 miljonit krooni.
Vaatame veel, millistest lõikudest ja millal veel räägitud on. Miskit on konkretiseeritud ka Mäo ja Tartu vahel peale Põltsamaa silla, mitmeid ümbersõite küladest mida maantee seni läbib.
2006 on otsustatud 2007-2008-2009 alljärgnevad:
- Kukruse-Jõhvi - 35-200-98,8
- Vaida-Aruvalla -440-0-0
- Väo-Maardu - 19,6-41,1-73,2
- Valgejõe-Rõmeda - 0-150-204
Ja Tartu maantee osas alljärgnevalt:
- Mäo möödasõit - 2008-100M
- Aruvalla-Kose - 2008-700M
- Kandiküla-Uhti - 2008-2009 - 700M
- Pikknurme õgvendus - 2009 - 100M
- Paia rist - 2009 - 140M
- Kose-Mäo - 2009-2011 - 1500M
- Koigi sõlm - 2010 - 50M
- Mäeküla möödasõit - 2010 - 150M
- Põltsamaa lõik - 2012 - 400M
- Neanurme õgvendus - 2012 - 80M
- Adavere möödasõit - 2013 - 400M
- Tartu põhjapoolne ringtee - 2014 - 280M
Fakte siit ja sealt - uurisin MNT saidist maantee tasuvusarvestust
Ja üllatus - 105-lehelise dokumendi lk 9 näitab, et arvestatud on 2+2 koos eraldusribaga ja kiiruspiiranguga 140 km/h.
Nüüd tahaks küll teada, mis on viimase 8 aastaga muutunud et sellest 140-st 120 saanud on? Ehk koguni 110. Sest praegu näiteks Kose-Mäo osas suurematest kiirustest enam ei räägita.
Kommentaarid
Kuhu raha kulub?
Euroopa Liit toetab Eesti suuremaid transpordi infrastruktuuri projekte lähiaastatel kokku enam kui viie miljardi krooniga. Koos Eesti enda investeeringutega on toetussumma üle kuue miljardi krooni, mille eest kavatsetakse arendada ja ümber ehitada sadamaid, lennujaamu, teid ja raudteid. Kõik need suured projektid peaksid olema valmis 2014. aastaks.
--------------------------------------
Kuressaare ja Ruhnu lennujaama arendus
Maksumus 89,5 mln krooni
Toetus 67,1 mln krooni
Lennurada plaanitakse pikendada 1800 meetrini ja ehitada välja uus valgustussüsteem. Tööd algavad järgmisel aastal. Hankida tuleb tänapäevane navigatsioonisüsteem, uus kütuseauto ja päästeauto, rajahooldetehnikat. Rajada tuleb piirdeaed. Ruhnu lennujaama rajatakse veel tänavu ilmastikukindel plastrada.
Kuivastu, Virtsu, Heltermaa ja Rohuküla sadama ümberehitus
Maksumus 480 mln krooni
Toetus 451,2 mln krooni
Lähiaastail tulevad nii Virtsu–Kuivastu kui Rohuküla–Heltermaa liinile uued parvlaevad. Sadamates ehitatakse ümber kaid, juurdepääsud, sõidukite ootealad, navigatsioonimärgistus ja tehakse süvendustööd. Rohukülla tuleb uus reisiterminal, Virtsus see rekonstrueeritakse ning ehitatakse ka uus kaubakai.
Kärdla lennujaama arendus
Maksumus 35,5 mln krooni
Toetus 26,6 mln krooni
Muretseda tuleb uued navigatsiooniseadmed. Kavas on hankida jäätõrjeauto ja rajahooldustehnikat, tänapäevastada terminalihoone ja selle julgestussüsteem.
Hundipea sadama ümberehitus
Maksumus 200 mln krooni
Toetus 160 mln krooni
Tallinnas asuvat sadamat vajab veeteede ameti eriotstarbeline laevastik. Sadama basseini põhi puhastatakse risust, süvendatakse manöövrivett, rajatakse nüüdisaegse tehnovarustusega kaid, praegused kaid rekonstrueeritakse. Likvideeritakse sadama lainemurdja ja vahemuuli varisemisoht. Ehitust alustatakse järgmisel aastal.
Kihnu, Munalaiu, Manilaiu sadama ümberehitus
Maksumus 28 mln krooni
Toetus 23,8 mln krooni
Munalaiu sadam kohaldatakse jäälõhkuja tüüpi parvlaeva vastuvõtuks, et tagada aastaringne ühendus Kihnuga.
Tallinna Pärnu mnt Nõmme ülesõidu ümberehitus
Maksumus 135,6 mln krooni
Toetus 108,5 mln krooni
Nõmme ülesõit ehitatakse kahetasandiliseks. See on ainuke Tallinna linnavalitsuse projekt, mille jaoks saadi toetust soovitud määral.
Muuga sadama ühendusteed
Maksumus 300 mln krooni
Toetus 201 mln krooni
Sadama idaosa ühendatakse sadama praeguste territooriumidega, ehitatakse kuni 16 kilomeetrit raudteid ja ka viadukt.
Põhjaväila ehitus ja Tallinna Russalka kahetasandiline ristmik
Maksumus 670 mln krooni
Toetus 502,5 mln krooni
Põhjaväil kulgeb Ahtri ja Jõe tänava ristmiku juurest läbi kesklinna sadama ala mere äärde ja sealt Russalka ristmikule välja. Narva maantee, Pirita tee ning Põhjaväila ristmik tuleb kahetasandiline. Kesklinna poolt mööda Narva maanteed sõitvad autod peavad Pirita teele pääsemiseks läbima maa-aluse tunneli. Sama tuleb teha ka Piritalt linna poole liikujatel. Lasnamäelt tulles sõidavad aga autod kesklinna poole maa peal üle praeguse ristmiku.
Ülemiste liiklussõlm
Maksumus üks miljard krooni
Toetus 750 mln krooni
Tartu maantee – Järvevana tee – Suur-Sõjamäe tänava ristmik ehitatakse kahetasandiliseks, mis leevendaks sealseid ummikuid. Lihtsustub ka tee Mustamäelt Lasnamäele ja Tartu maanteelt kesklinna.
Raudtee rekonstrueerimine Tallinna–Tartu lõigul
Maksumus 710 mln krooni
Toetus 603,5 mln krooni
Tegu on osaga Rail Baltica projektist, mille raames luuakse raudteeühendus Balti riikide ja Poola ning teiste ELi riikide vahel. Reisirongide minimaalseks liikumiskiiruseks saab 120 km/h.
Tartu lennujaama arendus
Maksumus 149 mln krooni
Toetus 111,7 mln krooni
Veel sel aastal peab valmima rajapikendus koos kogu lennuraja uuendatud valgustusega, samuti uus lennujuhtimistorni. Järgmisel aastal renoveeritakse nõuetele vastavaks terminal. Järge ootavad hooldetehnika garaaž, lennukite hooldehall, hankida tuleb tänapäevased navigatsiooniseadmed, jäätõrjeauto, uus päästeauto, rajahooldustehnikat.
Elektriraudtee kontaktvõrgu rekonstrueerimine
Maksumus 309,3 mln krooni
Toetus 232 mln krooni
Korrastatakse suur osa Tallinna ümbritseva elektriraudtee kontaktvõrgust, mis on paljudes kohtades vananenud. Kuigi Euroopa Liit on juba toetuse eraldanud, oodatakse enne töö alustamist ära otsus, kas riik jätkab investeerimist elektrirongidesse või minnakse Eestis üle diiselrongidele.
Reisiplatvormide kõrguse muutmine
Maksumus 135 mln krooni
Toetus 126,9 mln krooni
Eesti raudteeperroonid on valdavalt 1,1 meetri kõrgused, Euroopas on kõrguse standard 0,55 meetrit. Kuna AS Elektriraudtee kavatseb soetada uusi ronge, tuleb ümber ehitada 62 reisiplatvormi Tallinnas ja selle lähiümbruses.
Uued rongid
Maksumus 1300 mln krooni
Toetus 1105 mln krooni
Riik kuulutab veel sel aastal välja konkursi uute reisirongide ostuks. Otsus, kas kogu Eesti läheb üle diiselrongidele või jäävad Tallinna ümbrusesse sõitma ka elektrirongid, langetatakse kevadel.
Rongireisijate turvalisus
Maksumus 106,5 mln krooni
Toetus 90,5 mln krooni
Plaanis on rekonstrueerida reisiplatvormid koos ülekäikude, ülekäigusildade ja tunnelülekäikude rajamisega.
Raudtee ülesõidukohtade ümberehitus
Maksumus 80 mln krooni
Toetus 64 mln krooni
Ümber ehitatakse ülesõidukohad riigi tugimaanteel Tartu–Jõgeva–Aravete ja kõrvalmaanteedel Pikkjärve–Tõrva ning Kaarepere–Palamuse.
Piirissaare ja Laaksaare sadama ümberehitus
Maksumus 33 mln krooni
Toetus 28,05 mln krooni
Ehitatakse kaid ja aparellid uuele parvlaevale. Süvendatakse sadamaakvatooriumid ja Piirissaare kanal, rajatakse uued elektrisüsteemid.
Tartu idapoolne ringtee
Maksumus 687,6 mln krooni
Toetus 584,5 mln krooni.
Ringtee ühendab põhimaanteid Tallinna–Tartu–Luhamaa ja Jõhvi–Tartu–Valga.