Lennuvälja müra teemad
Soomlastel huvitav ettepanek Vantaa linnalt - Lennujaam võiks hakata maksma mürakompensatsiooni. Iltalehti artikkel on küll soomekeelne, kuid püüan siia maakeelseks redigeerida lühemaks kah.
Vantaa ettepanek:
Lennuamet maksaks kompensatsiooni lennukite müra eest, 27.8.2008 12:40
Lennufirma Finavia (Helsinki Vantaa lennujaama omanik) taotleb uut keskkonnaluba lennujaamale. Vantaa linna keskkonnakomisjon nõuab loa andmise eelduseks näiteks müratõrje suurendamist.
Komisjon soovitab seadusandlust täpsustada ja käsitleda lennukimüra võrdsena saastamisega. Tänane seadus on selles osas ebatäpne, üldpõhimõte saastaja maksab, on fikseeritud, kuid jäetud määratlemata lennukimüra kuulumine sarnase saastamise alla.
Oslo juhtum
Oslo lennujaam kaotas kohtus kinnistuomanikele ning maksab kompensatsioone kinnisvaraomanikele Norra naabrisuhete seaduse baasil. Paljudes Euroopa maades on kehtestatud kavad lennumüravööndis olevate elamute helikindluse parandamiseks ja need kavad finantseerib lennujaama haldav amet.
Sarnast tuleks ka Soomes rakendada, Vantaal on piirkondi, kus lennumüra on väga häiriv ja seda ei ole võimalik muuta liikluskorralduslike vahenditega (lennusuunad).
See tähendaks, et mürapiirkonnas asuvad elanikud saaks ühekordset kompensatsiooni müra eest või Lennuamet maksaks vanade majade heliisolatsiooni parandamise remondikulud.
Öölendude tingimused
Vantaa keskkonnakomisjon nõuab ka et Vantaa üldplaneeringus ja maakonnaplaneeringus määratletud 55db müratsoon ei laieneks elamupiirkondadele. Samuti nõutakse, et hetkel lennuradade kasutamiseks sätestatud tingimused säiliksid. Need fikseerivad täpselt, millistes suundades ja millised lennukid võivad õhku tõusta ehk maanduda. LIsaks nõutakse, et Lennuamet selgitaks, kuidas öiseid kasutuspiiranguid võiks edasi laiendada et need kataks ka stardiraja nr 1.
Kuigi komisjoni arvamus on järsk, sündis see täiesti üksmeelse otsuse läbi. Otsuses nõutakse samuti et müraleevendusmeetmetele on vaja sätestada rakendusgraafik ja tegevustega tuleb alustada otsuse jõustumishetkest.
autor: jouni.vilermo@iltalehti.fi
--------------------------------------
Siit tulenevalt, mis tuleks ka meil müraga ette võtta:
1) täpsustada 55 db tsooni piire siin
2) audiovisuaalselt kontrollida linna eri piirkondades tegelikke müratasemeid lennukite stardil ja maandumisel (reaalselt tõusevad lennukid reeglina tõesti kiirelt ja mürasaaste ei ole suur, välja arvatud rasked transpordilennukid millised ei suudagi kiirelt tõusta)
3) mõelda välja skeem, mil viisil kompenseerida elanikele müratõrjemeetmete rakendamine. See peaks katma ka kompensatsiooni sellistele vanematele majadele, milliste aknad-uksed on juba müra tõttu vahetatud aga kindlasti ka teistele olemasolevatele mis paiknevad selges müratsoonis kuid ei ole veel aknaid-uksi asendand.
4) kaaluda lubatud mürataseme täiendavat piiramist
5) paigaldada müramõõteseadmestik lennuraja all fikseeritud punktidesse - Tallinnas näiteks võiks valida Estpaki kaupluse juures mõne kauplusehoone katuse sest selle kompleksi tagant algab eramupiirkond mis on kõige suuremas mürasaaste tsoonis. Teine mürakontrolli punkt võiks paikneda kuskil Tondi Selveri lähipiirkonnas. Ja kolmanda paigutaks kusagile Lasnamäe suunale. Mõigu piirkond võiks ka olla, Tallinna piiridesse jäävas osas.
Vantaa ettepanek:
Lennuamet maksaks kompensatsiooni lennukite müra eest, 27.8.2008 12:40
Lennufirma Finavia (Helsinki Vantaa lennujaama omanik) taotleb uut keskkonnaluba lennujaamale. Vantaa linna keskkonnakomisjon nõuab loa andmise eelduseks näiteks müratõrje suurendamist.
Komisjon soovitab seadusandlust täpsustada ja käsitleda lennukimüra võrdsena saastamisega. Tänane seadus on selles osas ebatäpne, üldpõhimõte saastaja maksab, on fikseeritud, kuid jäetud määratlemata lennukimüra kuulumine sarnase saastamise alla.
Oslo juhtum
Oslo lennujaam kaotas kohtus kinnistuomanikele ning maksab kompensatsioone kinnisvaraomanikele Norra naabrisuhete seaduse baasil. Paljudes Euroopa maades on kehtestatud kavad lennumüravööndis olevate elamute helikindluse parandamiseks ja need kavad finantseerib lennujaama haldav amet.
Sarnast tuleks ka Soomes rakendada, Vantaal on piirkondi, kus lennumüra on väga häiriv ja seda ei ole võimalik muuta liikluskorralduslike vahenditega (lennusuunad).
See tähendaks, et mürapiirkonnas asuvad elanikud saaks ühekordset kompensatsiooni müra eest või Lennuamet maksaks vanade majade heliisolatsiooni parandamise remondikulud.
Öölendude tingimused
Vantaa keskkonnakomisjon nõuab ka et Vantaa üldplaneeringus ja maakonnaplaneeringus määratletud 55db müratsoon ei laieneks elamupiirkondadele. Samuti nõutakse, et hetkel lennuradade kasutamiseks sätestatud tingimused säiliksid. Need fikseerivad täpselt, millistes suundades ja millised lennukid võivad õhku tõusta ehk maanduda. LIsaks nõutakse, et Lennuamet selgitaks, kuidas öiseid kasutuspiiranguid võiks edasi laiendada et need kataks ka stardiraja nr 1.
Kuigi komisjoni arvamus on järsk, sündis see täiesti üksmeelse otsuse läbi. Otsuses nõutakse samuti et müraleevendusmeetmetele on vaja sätestada rakendusgraafik ja tegevustega tuleb alustada otsuse jõustumishetkest.
autor: jouni.vilermo@iltalehti.fi
--------------------------------------
Siit tulenevalt, mis tuleks ka meil müraga ette võtta:
1) täpsustada 55 db tsooni piire siin
2) audiovisuaalselt kontrollida linna eri piirkondades tegelikke müratasemeid lennukite stardil ja maandumisel (reaalselt tõusevad lennukid reeglina tõesti kiirelt ja mürasaaste ei ole suur, välja arvatud rasked transpordilennukid millised ei suudagi kiirelt tõusta)
3) mõelda välja skeem, mil viisil kompenseerida elanikele müratõrjemeetmete rakendamine. See peaks katma ka kompensatsiooni sellistele vanematele majadele, milliste aknad-uksed on juba müra tõttu vahetatud aga kindlasti ka teistele olemasolevatele mis paiknevad selges müratsoonis kuid ei ole veel aknaid-uksi asendand.
4) kaaluda lubatud mürataseme täiendavat piiramist
5) paigaldada müramõõteseadmestik lennuraja all fikseeritud punktidesse - Tallinnas näiteks võiks valida Estpaki kaupluse juures mõne kauplusehoone katuse sest selle kompleksi tagant algab eramupiirkond mis on kõige suuremas mürasaaste tsoonis. Teine mürakontrolli punkt võiks paikneda kuskil Tondi Selveri lähipiirkonnas. Ja kolmanda paigutaks kusagile Lasnamäe suunale. Mõigu piirkond võiks ka olla, Tallinna piiridesse jäävas osas.
Kommentaarid
Sama loogika on pädev igasuguse maakasutuse puhul, mille mõjud naabritele ulatuvad..
Ehk siis, bye bye Ülemiste?