Eriline uudis - politsei kiiruskaamera võimaldab trahvirahadest midagi tagasi saada. Poolakad on pikalt kiiruskaamera vooluotsast oma koju voolu tirinud...
Koroona-aegu on ülekuulamistel vaid komisjon, ilma pealtkuulajateta. Seekord lühidalt ja teemadest: 1. Gerhard Markus Trumm - Massivahetuse alternatiivsed meetodid Tallinna Lennujaama K-perrooni näitel (Kristjan Lill). Aluspinnase stabiliseerimine kujuneb mõistlikumaks kui massivahetus ja enamvähem sama heaks geosünteetide kasutusega. 4. 2. Martin Eelmaa - Bituumenmakadamist katendikihtide kasutamine Eesti teedel (Andrus Aavik). Poole kallim kui kruusatee pindamine, kuid mõistlik tolmuvaba lahendus väiksema liiklusega teedele. 5. 3. Jaan Viljas - FWD mõõtmistulemuste alusel katendi kandevõime arvutusmetoodika täiustamine (Andrus Aavik). Tulemused taandatakse võrreldavale ajale, kasutatakse lisaks senistele kuuteguritele ka päevategureid. Meie tingimustele sobib paremini KUAB seade kui Tehnokeskuse seni kasutatav Dynatest. Mõõtmisi ei tuleks teha enne juunikuud, kõik mõõtmised tuleks kanda Teeregistrisse. 5. 4. Jörgen Vanamõisa - raudbetoonkonstruktsioonide kestvuse hindamine toimivusp
Probleem – mida me saame mõõta ja millega? NB! täiendasin oluliselt 03.03.2012 Teehoiutööde tehnoloogianõuete §23 . Muldkeha pinnase tihendamist kontrollitakse vastavalt projektis esitatud nõuetele. Juhul kui projektis nõuded puuduvad, peab pinnase tihendamist kontrollima ristlõike kolmes punktis, muldkehal kõrgusega kuni 3 m iga 100 m tagant ja muldkehal kõrgusega üle 3 m iga 50 m tagant. Liivpinnasest muldkeha tihendustegur peab vastama lisas 2 toodud nõuetele. Muudest pinnastest ehitatud muldkeha kihil kontrollitakse tihendamist elastsusmooduli mõõtmise teel kas INSPECTOR või LOADMAN seadmega. Elastsusmoodul muldkeha pinnal ei tohi olla väiksem projektis esitatud nõuetest . Küsimus seega, milliseid nõudeid saab projektis ehitada muldkehale, milline ehitatakse mitte liivpinnasest? Millised on siis need pinnased, mis ei ole liivpinnased kuid mida kasutatakse ehituses, eriti teedeehituses? Reeglina peaksid liivpinnased olema muldkeha aktiivtsoonis ehk siis 1,5 meetri ulatuses
Jälle uued insenerid, teed ja sillad. Väike lisakirjeldus leitav ka lõustaraamatus. Vaidar Vatman - 5 Eesti ja Soome rdt alusplaanide detailsust, tehnovõrkude olukorda ja projekteerimistavasid võrdlev uurimistöö Juhendaja Arto Lille Roman Sokmann - 4 Linnatänavate projekteerimise protsess Autodesk C3D Juhendaja Ain Kendra Artjom Astreika - 3 Geokärje kasutamine Eesti teedeehituses Juhendaja Andrus Aavik Rene Tuvikene - 4 Kaevuluukide ümbruses tekkivate defektide analüüs Juhendaja Sander Sein Mihkel Männiste - 5 Riigiteede sildade remondiobjektide valikumet. analüüs Juhendaja Sander Sein Roven Toom - 5 Ülevaade CO2 emis. AC tootmisel Eestis, meetodid emis. vähendamiseks sooja asfaltsegu tehnoloogiatega Juhendaja Kristjan Lill Alar Kupp - 4 BMS2 analüüs KOV sildadel Juhendaja Sand
Kommentaarid