Metsaveokid
Metsavedajad nõuavad õigusi pikema ja raskema autoga maanteedel liikuda.
Selle juures on kaks olulist probleemi ja kaks lahendust.
P1. raske auto ja kehva kandevõimega tee
P2. pikk auto ja kitsad ristmikud ning parklad
L1. iga konkreetne tee üle mõõta ja määrata kasutusrežiim
L2. muuta norme ning lubada suuremad veokid vaid juba muudetud normidele vastavatele teedele.
P1. raske auto - teljekoormust ei suurendata, kuid tänased normid ei käsitle korduvtelje koormuse mõju (ütleme, et korduvtelgedest on arvestatud vaid kahe järgnevaga, ehk siis - kolmeteljelise sõidukiga). Võrdlus soome-rootsiga ei kannata kriitikat. Ennekõike on seal tegemist graniitkillustikust alusega teedega. Meie norm on seni võtnud lubjakivikillu kaks korda tugevamaks kui sealse graniidi. Vastavuses vanade vene normidega - kuid ega ka vene teed ju ei kesta. Ning sellele muide ka naabrite teede alusest õhemale kihile on paigaldatud naabritest kaks korda õhem asfalt. Ja loodame et selline konstruktsioon ka kannab? Täna projekteeritavates teedes on asjalood juba natuke muutunud, killustiku tugevusnumbrid veidi reaalsemad kuigi mitte veel need mis võiks olla. Ja sellest tulenevalt ka paksemad konstruktsioonid mis ehk ka kestavad.
Täna on olemas vastav kord kuidas külma ilmaga on võimalik raskema tehnikaga sõita. See isegi toimib, sest tõesti on külma ilmaga teede kandevõime oluliselt parem. Võibolla ei oleks siis külma ilmaga eriluba vaja. Piisab teadmisest et antud piirkonnas on külma piisavalt kaua olnud ja seal võib raskem sõiduk liikuda. Ilmajaamaga koostööd teha ja igapäevasel ilmakaardil oleks ka näha raskesõidukitele lubatud ala.
P2. tegelikult tahetakse pikemaid sõidukeid. Küsimus, kuskohas need pikemad peaksid liikuma. Linnades nad ei manööverda end välja. Marsruudid seega sellised, kus poleks eriti vasakpöördeid ning kus gabariitide järgi õnnestub liikuda nii et miskit vastassuunda ei satu. Võimalik, et normide muutmisel tuleks teatud teedel arvestada pikemate (ja raskemate) veokitega. Kuid siis ei tohiks linnavõim ka raskemasinate marsruute muutma hakata.
L1. Iga konkreetne tee üle mõõta - mõõta tuleks just teedelagunemise ajal, kui kandevõime nigel on. Sest külmal ajal on tegelikult kandevõime mitmekordne võrreldes kevadise märjaga. Selliselt saab täpsustada millistel teedel on üldse tarvis liiklust piirata. Kõik see maksab. Kas maksumaksja peaks katma ühe majandusharu erihuvidest tulenevad kulud?
L2. Norme muuta. Veel kallim ettevõtmine. Kuigi, muutma peab. Sest tegelikult on normides pehmed kohad sees.
Selle juures on kaks olulist probleemi ja kaks lahendust.
P1. raske auto ja kehva kandevõimega tee
P2. pikk auto ja kitsad ristmikud ning parklad
L1. iga konkreetne tee üle mõõta ja määrata kasutusrežiim
L2. muuta norme ning lubada suuremad veokid vaid juba muudetud normidele vastavatele teedele.
P1. raske auto - teljekoormust ei suurendata, kuid tänased normid ei käsitle korduvtelje koormuse mõju (ütleme, et korduvtelgedest on arvestatud vaid kahe järgnevaga, ehk siis - kolmeteljelise sõidukiga). Võrdlus soome-rootsiga ei kannata kriitikat. Ennekõike on seal tegemist graniitkillustikust alusega teedega. Meie norm on seni võtnud lubjakivikillu kaks korda tugevamaks kui sealse graniidi. Vastavuses vanade vene normidega - kuid ega ka vene teed ju ei kesta. Ning sellele muide ka naabrite teede alusest õhemale kihile on paigaldatud naabritest kaks korda õhem asfalt. Ja loodame et selline konstruktsioon ka kannab? Täna projekteeritavates teedes on asjalood juba natuke muutunud, killustiku tugevusnumbrid veidi reaalsemad kuigi mitte veel need mis võiks olla. Ja sellest tulenevalt ka paksemad konstruktsioonid mis ehk ka kestavad.
Täna on olemas vastav kord kuidas külma ilmaga on võimalik raskema tehnikaga sõita. See isegi toimib, sest tõesti on külma ilmaga teede kandevõime oluliselt parem. Võibolla ei oleks siis külma ilmaga eriluba vaja. Piisab teadmisest et antud piirkonnas on külma piisavalt kaua olnud ja seal võib raskem sõiduk liikuda. Ilmajaamaga koostööd teha ja igapäevasel ilmakaardil oleks ka näha raskesõidukitele lubatud ala.
P2. tegelikult tahetakse pikemaid sõidukeid. Küsimus, kuskohas need pikemad peaksid liikuma. Linnades nad ei manööverda end välja. Marsruudid seega sellised, kus poleks eriti vasakpöördeid ning kus gabariitide järgi õnnestub liikuda nii et miskit vastassuunda ei satu. Võimalik, et normide muutmisel tuleks teatud teedel arvestada pikemate (ja raskemate) veokitega. Kuid siis ei tohiks linnavõim ka raskemasinate marsruute muutma hakata.
L1. Iga konkreetne tee üle mõõta - mõõta tuleks just teedelagunemise ajal, kui kandevõime nigel on. Sest külmal ajal on tegelikult kandevõime mitmekordne võrreldes kevadise märjaga. Selliselt saab täpsustada millistel teedel on üldse tarvis liiklust piirata. Kõik see maksab. Kas maksumaksja peaks katma ühe majandusharu erihuvidest tulenevad kulud?
L2. Norme muuta. Veel kallim ettevõtmine. Kuigi, muutma peab. Sest tegelikult on normides pehmed kohad sees.
Kommentaarid
Vedajad ise küsivad muidugi 60 tonni nagu mõnedes teistes riikides lubatud on.