Teeprojekt vs detailplaneering
Miskit on planeeringute süsteemis totaalselt mättasse läinud.
Tallinn-Narva maantee on ammust aega riigi üks peamagistraal. Tallinnale on väga oluline Tallinna ringtee, et transiitliiklust linnast mööda juhtida. Riik on valmis seda tegema.
Mõlemad teed vajavad uuendamist, on arengutele jalgu jäänud ja suisa ohtlikuks muutunud. Teed ristuvad Väo sõlmes.
Väo-Maardu teeprojekt, koguni tehniline projekt, on valmis ja kinnitatud (alustati seda 2003 aastal, tegid COWI ja EA Reng). 30.06.2009 Maanteeameti peadirektori käskkirjaga.
Väo-Maardu teelõigu ehitusega alustatakse õige pea. Riigihange on välja kuulutatud Iru-Maardu teelõigule. Väo sõlme ehituse hange kuulutatakse välja 2010 kevadel ja kopp lüüakse maasse sügisel. Sõlm peaks valmima 2012 aastal.
Projekt on valmis, kuid nüüd selgub et detailplaneeringut ei ole. Planeeringu on linn Maanteeameti palvel algatanud 2007. Maaeraldused saab teha mitte projekti, vaid ainult detailplaneeringu alusel. Olgu, tehtud ka detailplaneering - täpselt samapalju rahvaga sebimist kui projekti kooskõlastusfaasis ja nullilähedane võimalus midagi muuta sest projekt on ju valmis. Mis aga nüüd selgub? Tallinna linna tellimusel E-Konsult detailplaneeringu mõju hinnanud ja leidnud Väo sõlme projekti sobimatuks, suisa keskkonnaohtlikuks. Et võtab liialt palju maad, ei võimalda viia trammiteed Lasnamäelt Maardusse ja saadab sadeveed Pirita jõkke.
Siin on juba mitu asja omavahel lootusetult puntrasse aetud. Tee projekteerimise järjekord ja projekteerimise ning planeerimise vahekorrad.
Esiteks - Väo-Maardu projektile ning selle koosseisus Väo liiklussõlmele, on juba tehtud keskkonnamõjude hinnang. Sellele viidatakse ka detailplaneeringu lähteülesandes linna poolt. Ja lahendused vastavad selles soovitatule. Kas esimene hindaja ei olnud kompetentne? Ja teiseks, kas praegu tehtud keskkonnamõjude hinnang tehnilisele projektile (ok, formaalselt detailplaneeringule) ei ole lootusetult hilja tehtud? Põhimõttelised lahendused ja maaeralduse ulatused pannakse paika ju eelprojekti faasis. Tulla välja põhjapanevate muudatustega siis kui tehniline projekt on juba valmis?
Valmimas on ka ringtee tehniline projekt, samuti kaua tehtud kaunikene. 2005 alustatud (WSP ja K-projekt, konnamõjude hindamine Hendriksonilt). Ehitusega kavas alustada 2011.aastal.
Pirita jõe ja Lagedi tee (ringtee) vahelise ala maaomanikud soovivad saada ka ühendusi otse liiklussõlme - ringtee projektiga nähakse ette, et Pirita jõe ja Lagedi tee (Ringtee) vahelise ala asukad saavad ühenduse üle Ringtee Veneküla liiklussõlme, mis ühendab Väo karjääri ringteega (veidi üle kilomeetri lõunas Peterburi maanteest). Paraku tuleb arvestada ka maanteenormidega ja ristmike sagedusele on seatud omad piirid.
Kas siin ei ole pigem jälle tegemist riigi ja linna vahelise pingpongiga?
Linn tegi alles hiljuti Lasnamäe elamualade üldplaneeringu. Seda ei kooskõlastanud Maanteeamet. Nüüd tellis Maanteeamet Väo sõlme projekti. Seda ei kooskõlastanud Tallinna linn. Linn on valmis saanud Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu. Seda ei kooskõlastanud Maanteeamet. Ringtee projekt valmib samm-sammult, antud jupi aruanded on esitatud kuid neid pole kooskõlastanud linn. Kuidas edasi?
Ja veel, sama E-konsult kritiseeris linna selle eest, et Lasnamäe tööstuspiirkonna üldplaneeringus nähakse ette 8000 parkimiskohta kui normatiivi järgi piisaks 6161 kohast. Normatiiv sätestab MIINIMUMI. E-Konsuldi hinnangul ei vasta suurema parkimiskohtade arvu planeerimine linna suundumusele mitte soodustada autostumist, soodustada ühistranspordi kasutamist.
Mu meelest haugutakse praegu täiesti vale puu all. Niikuinii kaob osa neid üldplaneeringus kavandatud kohti detailplaneeringu faasis. Niikuinii muutuvad detailsemad sihtotstarbed ja keegi ei tea, millal neid parkimiskohti tegelikult vaja on. Ja kas tõesti parkimiskohtade puudumine sunniks rahva olematut ühistransporti kasutama???
Tallinn-Narva maantee on ammust aega riigi üks peamagistraal. Tallinnale on väga oluline Tallinna ringtee, et transiitliiklust linnast mööda juhtida. Riik on valmis seda tegema.
Mõlemad teed vajavad uuendamist, on arengutele jalgu jäänud ja suisa ohtlikuks muutunud. Teed ristuvad Väo sõlmes.
Väo-Maardu teeprojekt, koguni tehniline projekt, on valmis ja kinnitatud (alustati seda 2003 aastal, tegid COWI ja EA Reng). 30.06.2009 Maanteeameti peadirektori käskkirjaga.
Väo-Maardu teelõigu ehitusega alustatakse õige pea. Riigihange on välja kuulutatud Iru-Maardu teelõigule. Väo sõlme ehituse hange kuulutatakse välja 2010 kevadel ja kopp lüüakse maasse sügisel. Sõlm peaks valmima 2012 aastal.
Projekt on valmis, kuid nüüd selgub et detailplaneeringut ei ole. Planeeringu on linn Maanteeameti palvel algatanud 2007. Maaeraldused saab teha mitte projekti, vaid ainult detailplaneeringu alusel. Olgu, tehtud ka detailplaneering - täpselt samapalju rahvaga sebimist kui projekti kooskõlastusfaasis ja nullilähedane võimalus midagi muuta sest projekt on ju valmis. Mis aga nüüd selgub? Tallinna linna tellimusel E-Konsult detailplaneeringu mõju hinnanud ja leidnud Väo sõlme projekti sobimatuks, suisa keskkonnaohtlikuks. Et võtab liialt palju maad, ei võimalda viia trammiteed Lasnamäelt Maardusse ja saadab sadeveed Pirita jõkke.
Siin on juba mitu asja omavahel lootusetult puntrasse aetud. Tee projekteerimise järjekord ja projekteerimise ning planeerimise vahekorrad.
Esiteks - Väo-Maardu projektile ning selle koosseisus Väo liiklussõlmele, on juba tehtud keskkonnamõjude hinnang. Sellele viidatakse ka detailplaneeringu lähteülesandes linna poolt. Ja lahendused vastavad selles soovitatule. Kas esimene hindaja ei olnud kompetentne? Ja teiseks, kas praegu tehtud keskkonnamõjude hinnang tehnilisele projektile (ok, formaalselt detailplaneeringule) ei ole lootusetult hilja tehtud? Põhimõttelised lahendused ja maaeralduse ulatused pannakse paika ju eelprojekti faasis. Tulla välja põhjapanevate muudatustega siis kui tehniline projekt on juba valmis?
Valmimas on ka ringtee tehniline projekt, samuti kaua tehtud kaunikene. 2005 alustatud (WSP ja K-projekt, konnamõjude hindamine Hendriksonilt). Ehitusega kavas alustada 2011.aastal.
Pirita jõe ja Lagedi tee (ringtee) vahelise ala maaomanikud soovivad saada ka ühendusi otse liiklussõlme - ringtee projektiga nähakse ette, et Pirita jõe ja Lagedi tee (Ringtee) vahelise ala asukad saavad ühenduse üle Ringtee Veneküla liiklussõlme, mis ühendab Väo karjääri ringteega (veidi üle kilomeetri lõunas Peterburi maanteest). Paraku tuleb arvestada ka maanteenormidega ja ristmike sagedusele on seatud omad piirid.
Kas siin ei ole pigem jälle tegemist riigi ja linna vahelise pingpongiga?
Linn tegi alles hiljuti Lasnamäe elamualade üldplaneeringu. Seda ei kooskõlastanud Maanteeamet. Nüüd tellis Maanteeamet Väo sõlme projekti. Seda ei kooskõlastanud Tallinna linn. Linn on valmis saanud Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu. Seda ei kooskõlastanud Maanteeamet. Ringtee projekt valmib samm-sammult, antud jupi aruanded on esitatud kuid neid pole kooskõlastanud linn. Kuidas edasi?
Ja veel, sama E-konsult kritiseeris linna selle eest, et Lasnamäe tööstuspiirkonna üldplaneeringus nähakse ette 8000 parkimiskohta kui normatiivi järgi piisaks 6161 kohast. Normatiiv sätestab MIINIMUMI. E-Konsuldi hinnangul ei vasta suurema parkimiskohtade arvu planeerimine linna suundumusele mitte soodustada autostumist, soodustada ühistranspordi kasutamist.
Mu meelest haugutakse praegu täiesti vale puu all. Niikuinii kaob osa neid üldplaneeringus kavandatud kohti detailplaneeringu faasis. Niikuinii muutuvad detailsemad sihtotstarbed ja keegi ei tea, millal neid parkimiskohti tegelikult vaja on. Ja kas tõesti parkimiskohtade puudumine sunniks rahva olematut ühistransporti kasutama???
Kommentaarid
Lepiti kokku, et linn tellib detailplaneeringu, kuna selle koostamine oli nende nõue. Linn ei suutnud 2 aasta jooksul detailplaneeringut isegi mitte algatada, rääkimata kehtestamisest. Nagu Sa kirjutad, on oht, et seda detaili ei kehtestatagi. Ma ei imesta, et selliste nonsenss planeeringutega suudetakse jõuda nii absurdsete tulemusteni. Jätkuvalt on siiski Maanteeametil olemas õiguslik alus sundvõõrandamise algatamiseks ja kopa maasse löömiseks. Kaua võib seda pornot seal taluda?
Samal ajal on teada, et nn Hundisilma tee tehti sinna ilma igasuguse planeeringuta, samuti Haabersti liiklussõlme maad osteti omanikelt ilma planeeringuta, sealjuures rikkudes suure osa maaomanike puhul nende põhiseaduslikku õigust võrdsele kohtlemisele. See näitab vaid seda, et vaja on poliitilist tahet.. kui ninasarvik tahab, siis tuleb ka kuu maa peale.