Nõmme üldplaneeringust
Äsja toimus ÜP eskiisi avalikustamine. Martti Preem oli päris tõsiselt hädas. Orgunnerid ei arvestand rahva huvi ja valitud ruum osutus liialt pisikeseks. Mis aga mingit kriitikat ei kannata, on kogu protsessi korraldus ses mõttes et kuna korraldab planeeringut linna amet, siis pidanuks protsessi kaasama ka linnaosa valitsuse ja volikogu. Olgu et hetk sattus selline kus kõik koosseisud vahetuma kippusid - aga põhjusmõtteliselt saanuks nii mõnegi nurga enne rahva ette tulekut maha lihvida.
Mitte väikest rolli selles istumises ei etendand liiklusküsimused. Preem tõdes, et üks põhiline võti on Järve sõlmes, kus tuleb ühendada linna saabuv Viljandi maantee Mustamäega, Tervise tänava kaudu. Mingid projektid on K-projekt ka koostand, tunnelid nii Pärnu maantee kui raudteede alt. Rahvas aktsepteeris sõlme rolli ja vajaduse, protestiti tegelikult ainult selle üle, et K-projekti lahendus mitte oleval teel ei kulge vaid põhjapoole, Järve metsa jääb. Eks siingi ole põhjuseid kuid neidki tuleks valgustada.
Preem esitas planeerijate suure saavutusena seda, et linna teede teemaplaneeringu kavandisse sisse toodud ühendustee Männiku ja Hiiu vahel on ära jäetud kuna ca 25 aasta jooksul seda niikuinii keegi tegema ei hakkaks. Suure saavutusena siis raba hoidmist, mis sealt tee läbivedamisest kolossaalselt kannataks. Kes teab, ehk peitis ka Metsvahi selle tee kunagi nimme sinna kergelt äravõetavaks. Igatahes kavandatud on seda Tallinna väikese ringi jätkuks ja läbi Hiiu (Pargi tänav) eritasandilise raudteeületusega (võimalik, et tunnel) endise EPT ladude piirkonda ja edasi tunneliga Mustamäe nõlva alla väljumisega Raja tänavalt Akadeemia teele. Ise arvan, et väga kallis ja mõttetu idee. Ühendust on küll vaja, kuid Raja-Akadeemia rist on juba praegu umbes. Väidetavalt on seal ruumi et korralik ristmik ehk liiklussõlm rajada, kuid ma julgen selles kahelda. Jättes kõnniteed paika, on ristmiku ruumi vaid 22 meetrit. Majadevahelist koridori 67 meetrit. Raja tänavat ennast saaks laiendada sest asustus reeglina vaid ühel pool. Nii ehk naa, linnaosa vanem Rainer Vakra näitas ka et tegemist ei ole suure saavutusega.
Liikluse osas veel - arutelu läks üsna teravaks kavandatava Pääsküla möödasõidu osas. Kehtivas linna üldplaneeringus esineb möödasõit terviklikuna, ühendades Pärnu maantee (Maanteeameti eest) valdavalt linna ja Harku valla piiril kulgeva teega Tihniku-Kalda tee piirkonnaga. Praegustes kavandites on raudteeületus maha võetud, väidetavalt piisaks kavandatavast Pääsküla ülesõidu rekonstrueerimisest (tunnel) ning Pärnu maantee piirkond ühenduks läbi tunneli ja Rohula ringi möödasõidu lühendatud versiooniga. Samas on ka Harku valla üldplaneeringu kavandis (peaks jõustuma detsembri alguses) sees ühendus sellelt möödasõiduteelt samuti kavandatava Juuliku-Tabasalu maanteega. JuTa on Harku-Laagri maantee laiendus ja pikendus.
Esimesed probleemid ilmnesid sellega, et kohalikud ei taha kuuldagi uue tee rajamisest. Argument, et seeläbi Kadaka puiestee liiklus leevenduks, ei läinud pärale. Tegelikult on tegu ainukese võimaliku viisiga Kadakat leevendada.
Loogiline ühendus on Kadaka tee pikendus igal juhul JuTa teele, vaielda võib ühenduse konkreetse asukoha üle. Nõmme tee selts leiab, et ühendus peaks viima Astangu klindiääre kaudu Paldiski maanteele ja sealt edasi JuTa kaudu Laagri poole. Paraku oleks sel juhul tegemist märkimisväärselt suurema teepikkusega võrreldes Kadaka pst või ka kavandatud möödasõidutee lahendusega.
Kalda tee äärde on planeeringus kavandatud kolme korrusmajade plokki, mis võiksid sisaldada nii elu- kui äripindasid. Kohalik rahvas soovitas sinna pigem spordikomplekse ja võimalik ka, et majutusasutust sporti teenindama. Kiiruisuhall oli näiteks üks idee. Miks veel möödasõiduteele vastu oldi - kardeti et siis halveneb rabale juurdepääs. Täna on rabas aegajalt tervisespordiüritusi korraldatud, jooksmist ja orienteerumist - ning kõigil juhtumitel rabaäärset ala ka parkimiseks kasutatud. Karta on et kui sinna magistraaltänav või suurema piirkiirusega teelõik tuleb, ei saa kohalikud enam suvalisest kohast rappa ronida.
Projeteerijad olla kavandand rabapealse tee kõrgemale nii et inimesed tee alt läbi pääseks. On see ka rahaliselt reaalne?
Ja lõpetuseks visati õhku veel üks teema - Vabaduse puiestee täidab funktsiooni, milleks ta ette nähtud ei ole. Soovunelm lõunasuunale leida uus võimalik koridor teele, mis viiks transiitliikluse (Nõmme suhtes transiit) kesklinna suunda ilma Nõmmet häirimata.
Mitte väikest rolli selles istumises ei etendand liiklusküsimused. Preem tõdes, et üks põhiline võti on Järve sõlmes, kus tuleb ühendada linna saabuv Viljandi maantee Mustamäega, Tervise tänava kaudu. Mingid projektid on K-projekt ka koostand, tunnelid nii Pärnu maantee kui raudteede alt. Rahvas aktsepteeris sõlme rolli ja vajaduse, protestiti tegelikult ainult selle üle, et K-projekti lahendus mitte oleval teel ei kulge vaid põhjapoole, Järve metsa jääb. Eks siingi ole põhjuseid kuid neidki tuleks valgustada.
Preem esitas planeerijate suure saavutusena seda, et linna teede teemaplaneeringu kavandisse sisse toodud ühendustee Männiku ja Hiiu vahel on ära jäetud kuna ca 25 aasta jooksul seda niikuinii keegi tegema ei hakkaks. Suure saavutusena siis raba hoidmist, mis sealt tee läbivedamisest kolossaalselt kannataks. Kes teab, ehk peitis ka Metsvahi selle tee kunagi nimme sinna kergelt äravõetavaks. Igatahes kavandatud on seda Tallinna väikese ringi jätkuks ja läbi Hiiu (Pargi tänav) eritasandilise raudteeületusega (võimalik, et tunnel) endise EPT ladude piirkonda ja edasi tunneliga Mustamäe nõlva alla väljumisega Raja tänavalt Akadeemia teele. Ise arvan, et väga kallis ja mõttetu idee. Ühendust on küll vaja, kuid Raja-Akadeemia rist on juba praegu umbes. Väidetavalt on seal ruumi et korralik ristmik ehk liiklussõlm rajada, kuid ma julgen selles kahelda. Jättes kõnniteed paika, on ristmiku ruumi vaid 22 meetrit. Majadevahelist koridori 67 meetrit. Raja tänavat ennast saaks laiendada sest asustus reeglina vaid ühel pool. Nii ehk naa, linnaosa vanem Rainer Vakra näitas ka et tegemist ei ole suure saavutusega.
Liikluse osas veel - arutelu läks üsna teravaks kavandatava Pääsküla möödasõidu osas. Kehtivas linna üldplaneeringus esineb möödasõit terviklikuna, ühendades Pärnu maantee (Maanteeameti eest) valdavalt linna ja Harku valla piiril kulgeva teega Tihniku-Kalda tee piirkonnaga. Praegustes kavandites on raudteeületus maha võetud, väidetavalt piisaks kavandatavast Pääsküla ülesõidu rekonstrueerimisest (tunnel) ning Pärnu maantee piirkond ühenduks läbi tunneli ja Rohula ringi möödasõidu lühendatud versiooniga. Samas on ka Harku valla üldplaneeringu kavandis (peaks jõustuma detsembri alguses) sees ühendus sellelt möödasõiduteelt samuti kavandatava Juuliku-Tabasalu maanteega. JuTa on Harku-Laagri maantee laiendus ja pikendus.
Esimesed probleemid ilmnesid sellega, et kohalikud ei taha kuuldagi uue tee rajamisest. Argument, et seeläbi Kadaka puiestee liiklus leevenduks, ei läinud pärale. Tegelikult on tegu ainukese võimaliku viisiga Kadakat leevendada.
Loogiline ühendus on Kadaka tee pikendus igal juhul JuTa teele, vaielda võib ühenduse konkreetse asukoha üle. Nõmme tee selts leiab, et ühendus peaks viima Astangu klindiääre kaudu Paldiski maanteele ja sealt edasi JuTa kaudu Laagri poole. Paraku oleks sel juhul tegemist märkimisväärselt suurema teepikkusega võrreldes Kadaka pst või ka kavandatud möödasõidutee lahendusega.
Kalda tee äärde on planeeringus kavandatud kolme korrusmajade plokki, mis võiksid sisaldada nii elu- kui äripindasid. Kohalik rahvas soovitas sinna pigem spordikomplekse ja võimalik ka, et majutusasutust sporti teenindama. Kiiruisuhall oli näiteks üks idee. Miks veel möödasõiduteele vastu oldi - kardeti et siis halveneb rabale juurdepääs. Täna on rabas aegajalt tervisespordiüritusi korraldatud, jooksmist ja orienteerumist - ning kõigil juhtumitel rabaäärset ala ka parkimiseks kasutatud. Karta on et kui sinna magistraaltänav või suurema piirkiirusega teelõik tuleb, ei saa kohalikud enam suvalisest kohast rappa ronida.
Projeteerijad olla kavandand rabapealse tee kõrgemale nii et inimesed tee alt läbi pääseks. On see ka rahaliselt reaalne?
Ja lõpetuseks visati õhku veel üks teema - Vabaduse puiestee täidab funktsiooni, milleks ta ette nähtud ei ole. Soovunelm lõunasuunale leida uus võimalik koridor teele, mis viiks transiitliikluse (Nõmme suhtes transiit) kesklinna suunda ilma Nõmmet häirimata.
Kommentaarid
lõigu viimane ots, Rohula pikendusest Pärnu maanteeni - mis viimastest teemaplaneeringu kavadest maha on võetud - kannab nime Võrno saba, ilmselt jäädvustades Reedik Võrno nime. Kahju et selline nimi juba varem jäädvustatud ei ole - Hendriksoni küür ja Unduski urgas on vanast ajast olemas.
Ilmselt on siiski olemas võimalus möödasõidu tegemiseks. Pärnu maanteelt kulgedes Rohula ringist mööda Rohulat raba suunas ja Rohula kruntide (mis tegelikult Kalda pikenduses osaliselt) ja raba vahelt kuni Kalda teeni ning lõpuks Kalda teel Kadaka küürule üles.
Ja tegelikult on ka radikaalne viis olemas. Nõmmele täiesti omane. Tuleb lihtsalt enam kasutada ühesuunalisi tänavaid. Kadaka tee kulgeb ainult Pääskülast Mustamäele, Kalda-Rohula liin vastupidi. Need kaks on siis ka peateed. Mahuvad ära nii bussid kui bussipeatused ja ka muu liiklus.
1) kindlasti pole vaja Põhjaväila selles mõttes, et raskeveokitele pääsu tagada Kopli sadama-alalt Paldiski suunale või ka mujale, ringteele.
2) plaanides on variant, mille järgi Tammsaare ristmikud läevad eritasandilisteks ja Mustamäe-Õismäe vahele mahub veel üks magistraal mis viib Astangu ja Õismäe vahelt Paldiski maanteele
3) Nõmmeliivateeselts loodab, et kui sellele lisanduks veel üks jupp, mis kulgeks Kadaka tee pikenduselt (autoturg), ikkagi Astangu nõlva alla ja sealt Paldiski maanteele. Et ehk aitaks. Ei, ei aita sest see ei lahenda lõunapoolset ühendust.
magistraaltänavatel ei pea kiirust näppima.
ja magistraalide nimistu vajab üle vaatamist.
Vabaduse, Pärnu mnt, Raudtee ja Kadaka on magistraalid igal juhul sest nad on läbivad, teenindavad transiitliiklust. Isegi Valdeku tänases seisus.
Iseasi et kohalikud ei tahaks transiiti osadesse nendest. Mis saab vastu olla kui pakutakse selge alternatiiv. Alternatiivina ei saa tuua NIMBYt vaid miskit konkreetset.
- Kommunaalameti kinnitusel juhul kui detailplaneeringut siiski ei algatata, ei pea Eesti riik raha tagasi maksma. Seega käed vabad.
- Vakra pärl - tegemist on 'niiöelda' projekteerijate poolt läbi töötatud variandiga
- Laatsi märkus - tehnilist projekti ei ole võimalik vastu võtta ilma detailplaneeringuta
- Vibo parandus - piisab, kui üldplaneeringus on objekt sees
- Laats esitas mobiiliga roolis olles filmitud lõigu (läbi lompide). Kohapealne märkus et selline tegevus - mobiiliga roolis olles filmimine võiks vist keelatud olla. Irooniliselt võiks kommenteerida et projektiga rajatakse terve rea loikude asemel üks suur. Arvestades nüüd esmalt seda, et põhikavad tuginevad süvatoru rajamisele süvendist Sütiste tee piirkonda settebasseini ning seni peavad toru puudumisel pumbad probleemid lahendama, on pumpade streikimisel kohe selge tagajärg.
- Raudtee tänava staatus. Täna on kehtiva linna üldplaneeringu alusel tegemist magistraaltänavaga, jaotustänav (Pärnu maantee on niiehknaa põhitänav). Nõmme ÜP kavandi alusel soovitakse tõesti tänav ka jaotustänava staatusest maha arvata kõrvaltänava staatusse. Kuid - standard ütleb, et kõrvaltänava liiklus võiks olla kuni 100 autot tunnis. Ja linnaosadevahelist liiklust tagav tänav on pigem siiski jaotustänav kui mitte põhitänav. Miks see tänava staatus oluline on? Projekteerijale on antud volitused kasutada teenindustaset 'rahuldav'. Sellisel juhul on lubatud pikikalle jaotustänaval kuni 5%, kõrvaltänaval kuni 6%. See statuut võimaldaks diagonaalis kasutada 6% kaldeid - nii Valdeku tänava pool kui Rahumäe tee pool. Paraku on Nõmme ÜP aastast 2001 koostamisel ja ei kehti veel. Ning pole sugugi kindel et projekti valmimishetkel see juba kehtiks.
- Teede teemaplaneeringus on kavandatud nii Viljandi-Tervise ühendus (üks suur liiklussõlm mis lahendab ülepääsu mõlemast raudteest, nii Viljandi kui Keila raudteest) ja Hiiu tunnel. Viimasest ilmselt loobutakse. Mõlemad leevendavad väga oluliselt liiklust Nõmme keskuses JA ka antud ülesõidul.
- Raudteesild on projekteeritud ühe vahesambaga ja kahe avaga, ava sille 35 meetrit ning tala kõrgus 3 meetrit. Tulemuseks 8 meetrine süvend. Kuivõrd hästi istub selline miljööväärtuslikku piirkonda.
- Vibo märkus - võimalikud on teised lahendused, kus silla tala kõrgus oleks isegi ainult meeter. See võimaldaks 8 meetri asemel süvistada ainult 6.
- Kohalike elanike märkused olid suunatud esmalt sellele, et poolekilomeetrisel alal on raudteega piirnevate kruntide elanikel väljapääs peateele oluliselt raskendatud. Teine ja rahaliselt tõsisem märkus oli suunatud liftiga seotud kuludele, väidetavalt ca 3 miljonit aastas. Tallinnas on vaid Kaubamaja lift mis töötab kuid seal on Viru Keskuse poolt mehitatud valve. Turvaprobleemi ka tunneli osas kinnitab näiteks Balti jaama tunneli staatus, kella üheksast õhtul on trellid ees.
Kokkuvõtteks jääb kõlama, et projekteerija on küll teinud tõsist tööd, kuid targem on selle asjaga mitte edasi minna enne, kui leiame paremad lahendused jalakäijatele.