Maanteehundi arvamised

Teises teemas alguse saand asja jätkaks. Neile kes ei ole lugenud, väike sissejuhatus. Kadaka tee Tallinnas on viimase remondi käigus aladimensioneeritud seetõttu et vastavalt üldplaneeringule eeldati et Pääsküla möödasõit võtab arvestusperioodi (15a) sees ära olulise osa tänasest koormusest. Nõmme üldplaneeringule on teinud keskkonnamõjude strateegilise hindamise Alkranel. Nende tehtud tööst järgnevalt siis Pääsküla möödasõidu kohta: Siit tulenevalt on mõned asjad veel ebaselged et mitte öelda, segased. Lisan siia veel ühe pildikese - väljavõtte Maa-ameti kaardist Tähetorni-Kadaka ristmiku piirkonnast. 1. Tundub, et uut teed ei ole ilus kokku viia Tihniku tänavaga. Võimalik on. 2. Raske on ühendada Tihniku suunda olemasoleva neljakülgse ristmikuga. 3. Võimalus on, kui lahutada see Tihniku pool eritasandilisena suundadeks, põhjapoole suunduv tuua viadukti alt varem läbi ja liita Kadakaga enne Tähetornit ja lõunasse suunduv lihtsalt jagada laiali vahetult pärast Tähetorni...

Kõik on suhteline. Kui võtame aluseks kehtivad normatiivid, siis see hea mõiste veidike muutub. Postimehes on uudis mis väidab, et ligi 50 kilomeetrit Tallinna tänavaid vajab remonti. Üles on loetud 34 tänavat kogupikkusega 46.5 kilomeetrit. See väide on ilmselt poolik. Uuring tegeles magistraaltänavatega. Ehk siis, 50 km magistraaltänavaid oleks korrektsem. Kahtlen ka, kas uuringus mõõdeti kandevõimet ja auklikkust KÕIGIL magistraaltänavatel. Ning kahtlemata ei mõõdetud madalama klassi tänavaid. Seega remondivajadus on ilmselt suurem. Mu põhiküsimus on veidi teisest valdkonnast. Tsitaat Postimehest: Uuringu järgi on ka magistraalide kandevõime hea ja oma 50 protsendil teedest ja tänavatest ületab see selgelt nõutava väärtuse. «Võib öelda, et poole tänavate kandevõime on liiga hea, nõuetest on üle mindud,» lausus teede tehnokeskuse peaspetsialist Maret Jentson. «Samas on kandevõime näitajal kõige enam arenguruumi.» Alla nõutava ehk 220 MPa kandevõimega on 19 protsenti ja nõutava...

Tallinna transpordi arengukavast tahaks kirjutada. Dago Antov on Sirbis ilusti teema lahti võtnud. K-Projekti kodulehelt on leida alamleht , mis kirjeldab just seda lepingut. Fail ' töökava ' leidub ka ilusti. Võtame siis selle lahti - ja mida me näeme? Lõpparuanne peaks olema üle antud 9.augustil 2010.a. Kas keegi teab, kellele?

Rahvaküsitlus. Maksab pool miljonit. Viidatakse kenasti Stratumi ja Teedeinstituudi töödele. Põhjendus - liikluskiiruse alandamine 10 km/h võrra suurendab tõenäoliselt liiklusohutust ning liiklusõnnetustes hukkunud jalakäijate arv väheneks viiendiku võrra. Kõigest kaks küsimust. Mõõdikud ja ala määratlus. 1) Mitu jalakäijat on hukkunud kesklinna alas? Siit juba teise küsimuse juurde, millise alaga tegemist on? Ka uuringutest endist tuleb välja, et päris kesklinna alas (Liivalaia ringiga piiratud) neid laipu ehk ei olegi old. Ehk et laibaloendur ei käivitu ja edu ei ole võimalik saavutada. 2) Millise ala kohta see küsitlus nüüd käib? Ehk siis - kuhu tuleb 40 km/h piirangu ala? Kõne linna abitelefonile (1345) ja - abivalmis töötaja ei tea. Suunab kuskile, vastatakse - kesklinna ala kohta. Küsin kas sealhulgas ka magistraaltänavad, Liivalaia ntx. Vastus - loomulikult. Natukese aja pärast tagasiside abitelefonilt. Oo ei, antud juhul mõeldakse ikka kogu Tallinna territooriumi (sh ka P...

Äsja toimus ÜP eskiisi avalikustamine. Martti Preem oli päris tõsiselt hädas. Orgunnerid ei arvestand rahva huvi ja valitud ruum osutus liialt pisikeseks. Mis aga mingit kriitikat ei kannata, on kogu protsessi korraldus ses mõttes et kuna korraldab planeeringut linna amet, siis pidanuks protsessi kaasama ka linnaosa valitsuse ja volikogu. Olgu et hetk sattus selline kus kõik koosseisud vahetuma kippusid - aga põhjusmõtteliselt saanuks nii mõnegi nurga enne rahva ette tulekut maha lihvida. Mitte väikest rolli selles istumises ei etendand liiklusküsimused. Preem tõdes, et üks põhiline võti on Järve sõlmes, kus tuleb ühendada linna saabuv Viljandi maantee Mustamäega, Tervise tänava kaudu. Mingid projektid on K-projekt ka koostand, tunnelid nii Pärnu maantee kui raudteede alt. Rahvas aktsepteeris sõlme rolli ja vajaduse, protestiti tegelikult ainult selle üle, et K-projekti lahendus mitte oleval teel ei kulge vaid põhjapoole, Järve metsa jääb. Eks siingi ole põhjuseid kuid neidki tuleks ...

Olev on välja toonud jälle ühe vandenõuteooria . Komm sai ka sinna, kuid aretaks edasi ka omasoodu: Magistraalteede võrk on puudulik. Vaja oleks praegu forsseerida magistraalide võrgule, et viia transiitliiklus kesklinnast välja. Kui magistraalid on lahendatud, siis võib hakata piirama muud liiklust. Loomulikult tuleb ühistransporti arendada ja edendada, ses mõttes kiirtrammiliin igati hea ja vajalik. Samas tuleks püüda otsida lahendusi ka linnalähiste kipspõldude elanikele, see annaks olulise efekti sõiduautoliikluse kahandamisele kesklinnas. Marsa on esimene samm, kuid kui marsade täiteaste või liiklustihedus tõuseb, tuleks asendada päris bussidega. Järvevana üksi ei aita. Põhjaväil on ka igal juhul vajalik. Ilmselt reisisadam on ja jääb kesklinna. Sellega koos kaubavedude rekkad millel kesklinna asja poleks, kuid mis tuleks lihtsalt, selgelt ja kiirelt sealt välja aidata. Samas tuleks mõelda sellele, et rekkad mis sadamaga seonduvad, ei vajaks linnas peatust - ehk siis kuskil sobiv...

Viimasel ajal on ridamisi kaherattalisi motoriseeritud liiklusvahendeid külje maha saanud Järvevana raudteeületuskohas. Hullemini vihmaga, kuiva ilmaga veidi kergemalt. Jalgratastele on tehtud norm ületuskoht, kus nad raudteega risti üle liiguvad. Kuidas peaks olema lood aga mootorsõidukitega? Lahendusvariandid: - analoogiline rada lisaks kõrvale mootorsõidukite jaoks nagu jalgratastele tehtud on - lisada uus automaatika ülesõidukohale, mis tekitaks rööbaste peale katted. Need katted peaks olema risti sõiduteega, seega üksjagu pikemad. Kujutaks miskit sellist, et tõkkepuudega vastandfaasis ja piisaks et kaetakse esimene rida. Katted kergitatakse siis nagu tõkkepuu kombel üles, kui tõkkepuu alla läeb - et rong normaalselt rööpaid kasutada saaks. Kuid kui tõkkepuu üles läeb, siis lastakse katted tee peale. Tjah, ega see lihtne polegi. Aga et rööpad viltu sõidutee suhtes, peaks ülestõstetud kate jääma rongiteest juba kõrvale. Peaks asja korralikult üle mõõtma et kas õnnestuks lihtsam lah...