Tallinna transport
Veidi sügavamale vaatav nupuke.
Põhilised suunad, kuhu transpordisüsteemi arendamine peaks liikuma:
1) motoriseeritud liikluse vajaduse vähendamine - lihtne öelda, raske teha. Olulisim aspekt kergliikluse areng. Vajalik tegeleda kogu ahelaga:
- kergliiklusteed - mitte pelgalt sidumata jupikesed, vaid omaette ja ohutu kergliiklusteede võrk. Ühendused magistraaltänavatega eritasandilised (tunnel tänava alt). Lisaks turvaline ja soovitavalt tasuta rattaparkla ühistranspordi terminali juures, kaubanduskeskustes, igasugu linna- ja riigiametite juures ja lihtsalt büroohoonete ja muude töökohtade juures. Ega palju vaja pole, kuid salvestav videovalve kindlasti. Parkimise teema jätkuks tuleks jalgrattaparklaid kavandada kõigis uutes planeeringutes - nii kortermajadel kui juba eeltoodud kohtades. Ning juba olemasolevates kortermajade piirkondades (Tallinnas ntx -mägedel) kus senised planeeringud ratastega ei arvesta, majadevahelises alas uued katusega ja lukustatavad jalgrattaparklad (igale rattale oma boks). Ka büroohoonetesse tuleb kavandada peale rattaparklate ka pesemisvõimalused.
2) ühistranspordivõrgu arendamine terminalikeskseks ja ühenduskiiruse tõstmine. Terminalid nii linna keskuses (Balti Jaam, Viru keskus) kui just eriti nii kesklinna perimeetril (Kristiine - Lilleküla raudteejaama ja Kristiine keskuse ühendus koos trollipeatustega, jällegi Balti, Ülemiste - keskne kaugsõiduterminal - sinna viia ka bussijaam välja, pikendada trammiliini Mõigu ja Peetrini peatusega Lennujaamas, Kadriorg - Musta luige ja Russalka vahelisele alale, trammiliin pikendada Piritale) ja linna piiril (Laagri, Haabersti, Viimsi, Väo, Peetri, Männiku). Terminalidest kesklinna kiire ja mahukas ühistransport, süstikliinid - mitte ühest linna otsast teise vaid terminalidevahelised otsad. Ilmselt tramm on sobilik, aga ka troll. Mobility management - mõiste, mis hõlmab adekvaatset teavet ja viidasüsteemi ühistranspordipeatuste asukohtadest ja sõiduplaanidest (järgmise bussini soovitud suunas 5-4-3-2 minutit...). Park and Ride - parklad kõigis äärelinna terminalides (Järvevana-Tammsaare liinist seespool pole nendele lihtsalt ruumi)
Samasse seeriasse käib ka Lasnamäe tramm. Igal juhul ei saa leppida mingi bussist aeglasema lahendusega, see lihtsalt diskrediteeriks ideed. Peaks saama sisuliselt maapealse metroo taseme. Kui vähegi rohkem rahalisi võimalusi tekib, tuleb sedasama liini edasi arendada ka maa-alusena või hoopis postidel kõrgemal tasandil.
3) Autotranspordi linnakeskusest möödajuhtimine. Esmalt Laagna kanal - Järvevana - Haabersti linnasisene kiirtee, kus kõik ristumised toodud eritasandiliseks. Siis Tallinna väike ring Smuuli tee pikenduse jätkuna lennuraja alt Peetri külla ja Ülemiste taggant Viljandi maanteeni. Sealt edasi hargnemine - Valdeku-Nõmme suund ja Viljandi maanteed Järvele. Järve liiklussõlm et Viljandi maantee ühendada Mustamäega Järve keskuse lähedal üle raudtee (Tervise tänav). Sama lahendusega tuleks tõesti tramm pikendada elektriraudtee-äärses kanalis Järveni. Ja elektrirongi peatusi nihutada sobivamaks. Trammist edasi - kui soovi on trammi Mustamäele vedada, tuleks just Tammsaare pikendust arvestada. Kui sõlmed eritasandiliseks saab, siis õnnestub autode kõrvale ka tramm ära paigutada.
4) kaubarongid kesklinnast välja - Kopli kaubajaam tühjaks. Mööda Tehnika-kõrval paiknevat raudteetammi samuti rööbasbussid käima, Ülemiste-Balti jaam - sadam. Rööpad ju alles kuni Rannavärava mäeni. Võibolla õnnestuks koguni linna piirini rööbastel edasi lasta st Väosse. Eelduseks on Paldiski liikluse tarbeks möödasõidukanal - Ülemistest edasi on Järvevana kõrval rööpapaar, sedamööda saab Männikuni. Edasi on Männiku-Saue vahel siiski vaja uut raudteed, sest senine planeeringu kanal Rae vallast on kinni ehitatud. Järgmine raudteemöödasõidu võimalus on üksjagu ringteest väljaspool, kuid ka sinna tuleb kanal reserveerida.
5) liikluse koondamine või hajutamine. Kui õnnestub lahendada probleeme linnasisese kiirteega, tulebki see võimalus ära kasutada. Kus aga tänavavõrku arendada ei saa ja liiklus umbe jookseb, tulebki rohkem hajutada.
Praktiline näide - Kadaka pst ühendab Pärnu maantee ja Mustamäe-Õismäe piirkonna. Aastate eest hakati kavandama Pääsküla ümbersõitu, tänaseks on lahendusel mõlemad otsad ära nuditud - Vana-Pääsküla raudteeülesõit on asendatud ühendusega Rohula ringile ja Tihniku ots veetud Tähetornis juba kitsukesse Kadaka kanalisse. Kuigi tuleks ka edasi ühendada Astangusse ja Õismäe-Mustamäe vahele. Ainus lootus et Juuliku-Tabasalu valmis ehitatakse ja see osa liiklusest ära veab. Samas on ka see Haaberstis purkis. Aga Haabersti sõlmest me juba rääkisime. Tabasalu suuna ühenduskanal on kitsaks jäänud, vajalik paralleelne tee või alternatiiv... Kui Tallinn-Paldiski ehitusse saaks (ehk et Hüüru kandis vaidlused otsa saaks) siis võiks mõelda ka Tabasalu ühendusele teiselt poolt Harku järve.
Mnjah, iga teema siin vajab hoopis pikemat käsitlust, graafilist lisa ja tagasisidet. Tööd. Kuid kui sellega ei tegelda, või siis tegelevad ainult need, tänu kellele me just sealmaal oleme, kus pleme - ja ei sea kaugemaid sihte ...
Tänased arendused järgivad pigem nelja-aastast valimistsüklit ja puudub terviklik loogika. Aga seda nimetataksegi poliitikaks. Mitte küll transpordipoliitikaks sest seda nagu polekski olemas. Või siis on, poliitika puudumine on ka poliitika.
Aga vaja oleks, kindlat selgroogu ja sihikindlat astumist õiges suunas. Mitte juhuslikku tõmblemist.
Põhilised suunad, kuhu transpordisüsteemi arendamine peaks liikuma:
1) motoriseeritud liikluse vajaduse vähendamine - lihtne öelda, raske teha. Olulisim aspekt kergliikluse areng. Vajalik tegeleda kogu ahelaga:
- kergliiklusteed - mitte pelgalt sidumata jupikesed, vaid omaette ja ohutu kergliiklusteede võrk. Ühendused magistraaltänavatega eritasandilised (tunnel tänava alt). Lisaks turvaline ja soovitavalt tasuta rattaparkla ühistranspordi terminali juures, kaubanduskeskustes, igasugu linna- ja riigiametite juures ja lihtsalt büroohoonete ja muude töökohtade juures. Ega palju vaja pole, kuid salvestav videovalve kindlasti. Parkimise teema jätkuks tuleks jalgrattaparklaid kavandada kõigis uutes planeeringutes - nii kortermajadel kui juba eeltoodud kohtades. Ning juba olemasolevates kortermajade piirkondades (Tallinnas ntx -mägedel) kus senised planeeringud ratastega ei arvesta, majadevahelises alas uued katusega ja lukustatavad jalgrattaparklad (igale rattale oma boks). Ka büroohoonetesse tuleb kavandada peale rattaparklate ka pesemisvõimalused.
2) ühistranspordivõrgu arendamine terminalikeskseks ja ühenduskiiruse tõstmine. Terminalid nii linna keskuses (Balti Jaam, Viru keskus) kui just eriti nii kesklinna perimeetril (Kristiine - Lilleküla raudteejaama ja Kristiine keskuse ühendus koos trollipeatustega, jällegi Balti, Ülemiste - keskne kaugsõiduterminal - sinna viia ka bussijaam välja, pikendada trammiliini Mõigu ja Peetrini peatusega Lennujaamas, Kadriorg - Musta luige ja Russalka vahelisele alale, trammiliin pikendada Piritale) ja linna piiril (Laagri, Haabersti, Viimsi, Väo, Peetri, Männiku). Terminalidest kesklinna kiire ja mahukas ühistransport, süstikliinid - mitte ühest linna otsast teise vaid terminalidevahelised otsad. Ilmselt tramm on sobilik, aga ka troll. Mobility management - mõiste, mis hõlmab adekvaatset teavet ja viidasüsteemi ühistranspordipeatuste asukohtadest ja sõiduplaanidest (järgmise bussini soovitud suunas 5-4-3-2 minutit...). Park and Ride - parklad kõigis äärelinna terminalides (Järvevana-Tammsaare liinist seespool pole nendele lihtsalt ruumi)
Samasse seeriasse käib ka Lasnamäe tramm. Igal juhul ei saa leppida mingi bussist aeglasema lahendusega, see lihtsalt diskrediteeriks ideed. Peaks saama sisuliselt maapealse metroo taseme. Kui vähegi rohkem rahalisi võimalusi tekib, tuleb sedasama liini edasi arendada ka maa-alusena või hoopis postidel kõrgemal tasandil.
3) Autotranspordi linnakeskusest möödajuhtimine. Esmalt Laagna kanal - Järvevana - Haabersti linnasisene kiirtee, kus kõik ristumised toodud eritasandiliseks. Siis Tallinna väike ring Smuuli tee pikenduse jätkuna lennuraja alt Peetri külla ja Ülemiste taggant Viljandi maanteeni. Sealt edasi hargnemine - Valdeku-Nõmme suund ja Viljandi maanteed Järvele. Järve liiklussõlm et Viljandi maantee ühendada Mustamäega Järve keskuse lähedal üle raudtee (Tervise tänav). Sama lahendusega tuleks tõesti tramm pikendada elektriraudtee-äärses kanalis Järveni. Ja elektrirongi peatusi nihutada sobivamaks. Trammist edasi - kui soovi on trammi Mustamäele vedada, tuleks just Tammsaare pikendust arvestada. Kui sõlmed eritasandiliseks saab, siis õnnestub autode kõrvale ka tramm ära paigutada.
4) kaubarongid kesklinnast välja - Kopli kaubajaam tühjaks. Mööda Tehnika-kõrval paiknevat raudteetammi samuti rööbasbussid käima, Ülemiste-Balti jaam - sadam. Rööpad ju alles kuni Rannavärava mäeni. Võibolla õnnestuks koguni linna piirini rööbastel edasi lasta st Väosse. Eelduseks on Paldiski liikluse tarbeks möödasõidukanal - Ülemistest edasi on Järvevana kõrval rööpapaar, sedamööda saab Männikuni. Edasi on Männiku-Saue vahel siiski vaja uut raudteed, sest senine planeeringu kanal Rae vallast on kinni ehitatud. Järgmine raudteemöödasõidu võimalus on üksjagu ringteest väljaspool, kuid ka sinna tuleb kanal reserveerida.
5) liikluse koondamine või hajutamine. Kui õnnestub lahendada probleeme linnasisese kiirteega, tulebki see võimalus ära kasutada. Kus aga tänavavõrku arendada ei saa ja liiklus umbe jookseb, tulebki rohkem hajutada.
Praktiline näide - Kadaka pst ühendab Pärnu maantee ja Mustamäe-Õismäe piirkonna. Aastate eest hakati kavandama Pääsküla ümbersõitu, tänaseks on lahendusel mõlemad otsad ära nuditud - Vana-Pääsküla raudteeülesõit on asendatud ühendusega Rohula ringile ja Tihniku ots veetud Tähetornis juba kitsukesse Kadaka kanalisse. Kuigi tuleks ka edasi ühendada Astangusse ja Õismäe-Mustamäe vahele. Ainus lootus et Juuliku-Tabasalu valmis ehitatakse ja see osa liiklusest ära veab. Samas on ka see Haaberstis purkis. Aga Haabersti sõlmest me juba rääkisime. Tabasalu suuna ühenduskanal on kitsaks jäänud, vajalik paralleelne tee või alternatiiv... Kui Tallinn-Paldiski ehitusse saaks (ehk et Hüüru kandis vaidlused otsa saaks) siis võiks mõelda ka Tabasalu ühendusele teiselt poolt Harku järve.
Mnjah, iga teema siin vajab hoopis pikemat käsitlust, graafilist lisa ja tagasisidet. Tööd. Kuid kui sellega ei tegelda, või siis tegelevad ainult need, tänu kellele me just sealmaal oleme, kus pleme - ja ei sea kaugemaid sihte ...
Tänased arendused järgivad pigem nelja-aastast valimistsüklit ja puudub terviklik loogika. Aga seda nimetataksegi poliitikaks. Mitte küll transpordipoliitikaks sest seda nagu polekski olemas. Või siis on, poliitika puudumine on ka poliitika.
Aga vaja oleks, kindlat selgroogu ja sihikindlat astumist õiges suunas. Mitte juhuslikku tõmblemist.
Kommentaarid
Konkreetselt näiteks, Pärnu maantee, Kadaka, Vabaduse kogu ulatuses. Kui veel mõtelda, leidub neid veel.
Kus siis lahendus on? Viljandi maantee ja Tervise tänava ühendustees ehk siis ühes sellises ilusas eritasandililises sõlmes, mis ühendab Viljandi maantee otsa Järve Selveri ja kunagise autoteeninduse kompleksi vahelt Tervise tänavaga (see viib siis praeguse Rahumäe politseikompleksi ette). Ilmselt vajab see ühendus omakorda edasiarendust ühelt poolt Sütistesse ja teiselt poolt Tammsaare-Tondi risti. Ka see on praeguseks suhtkoht umbes nii et kõik Tammsaare ristmikud tuleks teha eritasandiliseks.
Palju see aega ja raha võtab...
Täna on järjekorras ees Ülemiste ja Russalka sõlmed. Vahele tahetakse toppida ka Põhjaväila mis vajalik ainult kuni sadamani et laevalt saabuvaid veokeid ohutult linnast välja viia. Ülejäänud osas on Põhjaväil küll pigem seotav uue Linnaviletsuse hoonega senise Statoili tankla asemel.