Rail Baltica
Rail Baltica – Pavel Telicka aastaaruannetest (2005-2009). Telicka oli Tšehhi pealäbirääkija liitumisel ja hilisem eurokomisjoni liige.
Tallinn-Varssavi ca 1200 km (1142) on TEN-T projekt nr 27. Poola lõiku on muudetud, algse Augustowi läbiva trassi asemel eelistatakse Varssavi-Bialystok-Elk-Suwalki-Leedu piiri liini (374 km). Augustowi trass (341 km) muutus vaieldavaks juba ViaBaltica maanteetrassi valikul Rospuda orus Podlaskie prefektuuris. Mõlemad trassid läbivad Biebrza orgu (Natura 2000) kuid loodetakse, et raudteevajadused ei laienda keskkonnamõju (ala läbib elektrifitseeritud raudteelõik, kus trassi l on kummalgi pool lagedaks raiutud vöönd). Poola ei jätka tegevusi enne KMH tulemuste selgumist. Suwalki-Bialystok lõik on planeeritud pärast 2013 ehituseks.
Leedu soovib rajada 40 km eurotrassi (1485 mm) Poola piirist Marijampole linnani (lühendades trassi 25 km) ja edasi Kaunaseni (minnes üle vene rööpalaiusele 1520 mm). Praegu on Trakizkis (P) -Mockava (L) eurolaiuses, Mockava-Šestokiai kolmerööpaline. Šestokiai jaama korraldus on kehva (kaubad laaditakse ümber paralleelteele teisele veeremile), kuid laiuse vahetus lähiaegadel Lõuna-Leedus on paratamatu. RB1 moderniseeritakse maksimaalse kiiruseni 120/160. Poola-Leedu maanteeühenduse piiripunkt on üle koormatud, 5000 veoautot ööpäevas ViaBalticas. Raudtee veab 0,7 miljonit tonni aastas, autodega 12 miljonit tonni. Kokku on lepitud 26 kV pinges elektriraudteele. Edasi rekonstrueerib Leedu lõigu Šiuauliaist Läti piirini. Leedu arutab ka Vilniuse-Varssavi otseühendust eurorööpalaiusega.
Läti näeb olulisena ühendust Riia lennujaamaga (rahastatakse ÜF-st). Raudteetrassil on täna kiirus vahemikus 80-120. Sigulda-Riia rahuldab Läti vajadusi ja vastab nõuetele, Sigulda-Valka pole Lätile vaja. Kaunas-Riia on projektkiirusega 120 km/h kuid seda pole võimalik praktikas realiseerida (mahtu napib, ilmselt on trass aktiivses kasutuses ka kohalikele liinidele.
Eesti on uuendanud Tartu-Valga liini ja jätkab Tallinn-Tartu viimist 120 km/h vastavaks.
Eesmärk on saada 2013 tööle 120 km/h trass (RB1) ja Tallinn-Varssavi reisiajaks 10-12 tundi (see eeldab keskmise kiiruse. Kiirrongil võiksid olla peatustena Varssavi-Bialystok-piir-Kaunas-Šiauliai-piir-Riia-Valga-Tartu-Tallinn. 2013 on RB1, 2020 planeeritav RB2.
Tasuvusuuring on teostamisel, leping sõlmitud AECOM Ltd, United Kingdom. Uuring valmib 2011 alguses.
Hetkeseisuga on selge, et 2013 poolakad oma osa valmis saand ei ole. Seega parimal juhul saame Kaunaseni.
RB2 arengutele suudavad tõenäoliselt kaasa aidata nii Katõn-2 kui Islandi vulkaan. Mõlemad just selles osas, et näitavad lennutranspordi haavatavust ja ohtusid. Lugege kokku lennufirmade kahjud ja rehkendage, kui paljudel juhtudel oleks raudtee suutnud lennutransporti asendada.
Tallinn-Varssavi ca 1200 km (1142) on TEN-T projekt nr 27. Poola lõiku on muudetud, algse Augustowi läbiva trassi asemel eelistatakse Varssavi-Bialystok-Elk-Suwalki-Leedu piiri liini (374 km). Augustowi trass (341 km) muutus vaieldavaks juba ViaBaltica maanteetrassi valikul Rospuda orus Podlaskie prefektuuris. Mõlemad trassid läbivad Biebrza orgu (Natura 2000) kuid loodetakse, et raudteevajadused ei laienda keskkonnamõju (ala läbib elektrifitseeritud raudteelõik, kus trassi l on kummalgi pool lagedaks raiutud vöönd). Poola ei jätka tegevusi enne KMH tulemuste selgumist. Suwalki-Bialystok lõik on planeeritud pärast 2013 ehituseks.
Leedu soovib rajada 40 km eurotrassi (1485 mm) Poola piirist Marijampole linnani (lühendades trassi 25 km) ja edasi Kaunaseni (minnes üle vene rööpalaiusele 1520 mm). Praegu on Trakizkis (P) -Mockava (L) eurolaiuses, Mockava-Šestokiai kolmerööpaline. Šestokiai jaama korraldus on kehva (kaubad laaditakse ümber paralleelteele teisele veeremile), kuid laiuse vahetus lähiaegadel Lõuna-Leedus on paratamatu. RB1 moderniseeritakse maksimaalse kiiruseni 120/160. Poola-Leedu maanteeühenduse piiripunkt on üle koormatud, 5000 veoautot ööpäevas ViaBalticas. Raudtee veab 0,7 miljonit tonni aastas, autodega 12 miljonit tonni. Kokku on lepitud 26 kV pinges elektriraudteele. Edasi rekonstrueerib Leedu lõigu Šiuauliaist Läti piirini. Leedu arutab ka Vilniuse-Varssavi otseühendust eurorööpalaiusega.
Läti näeb olulisena ühendust Riia lennujaamaga (rahastatakse ÜF-st). Raudteetrassil on täna kiirus vahemikus 80-120. Sigulda-Riia rahuldab Läti vajadusi ja vastab nõuetele, Sigulda-Valka pole Lätile vaja. Kaunas-Riia on projektkiirusega 120 km/h kuid seda pole võimalik praktikas realiseerida (mahtu napib, ilmselt on trass aktiivses kasutuses ka kohalikele liinidele.
Eesti on uuendanud Tartu-Valga liini ja jätkab Tallinn-Tartu viimist 120 km/h vastavaks.
Eesmärk on saada 2013 tööle 120 km/h trass (RB1) ja Tallinn-Varssavi reisiajaks 10-12 tundi (see eeldab keskmise kiiruse. Kiirrongil võiksid olla peatustena Varssavi-Bialystok-piir-Kaunas-Šiauliai-piir-Riia-Valga-Tartu-Tallinn. 2013 on RB1, 2020 planeeritav RB2.
Tasuvusuuring on teostamisel, leping sõlmitud AECOM Ltd, United Kingdom. Uuring valmib 2011 alguses.
Hetkeseisuga on selge, et 2013 poolakad oma osa valmis saand ei ole. Seega parimal juhul saame Kaunaseni.
RB2 arengutele suudavad tõenäoliselt kaasa aidata nii Katõn-2 kui Islandi vulkaan. Mõlemad just selles osas, et näitavad lennutranspordi haavatavust ja ohtusid. Lugege kokku lennufirmade kahjud ja rehkendage, kui paljudel juhtudel oleks raudtee suutnud lennutransporti asendada.
Kommentaarid
Arvestades, et rongis on võimalik tagada suhteliselt head töötingimused (nett, resto), ei ole isegi utoopia päevane reisiaeg. Kui Varssavi ots on võimalik umbes 10-12 tunnini viia, siis sealt edasi Kesk-euroopasse jõuaks öise rongiga.
Arvestades et lennupiletite hinnad on tõenäoliselt tõusuteel ning normaalse lennukauguse korral (2-2,5 tundi lennuaega) kaotad tegelikult umbes 7-8 tundi (sh siis nii lennujaama minek-tulek kui ooteajad), on tõenäoline, et rahvas hakkaks rongi eelistama.
1.Etapp Tallinn-Tartu-Valga liini rekonstrrueerimine 120km/h peale (saab valmis aastal 2011)
2.Etapp eelpool nimetatud lõigu ümberehitamine 160 peale ehk põhiliselt hõlmavad tööd signalisatsioonisüsteemi väljavahetamist, raudtee kurvide õgvendamist ja osades kohtades viaduktide rajamist.Tööd ei alga enne 2014 aastat.
3.Etapp hõlmab siis uue raudtee ehitamist Talllinn-Pärnu-Riia-Kaunas
Paberite järgi peaksid tööd algama aastal 2015/2016 ja lõppema 2020/2021
Antud projekti muret toov osapool on Läti,kes ei pea oluliseks ei teist ega kolmandat etappi....
Eestil pole mõtet siis ju alustada töödega 160km/ peale,kui Läti ei lähe projektiga kaasa....
Kolmanda etapiga on lood sellised: Suvel 2011 peavad Eesti Läti ja Leedu tegema otsuse ja ütlema JAH või EI.
Kui vähemalt üks riik ütleb ei siis antud etapil on kriips peal.
Väga tõenäoline on siiski et Läti ütleb EI, kasvõi seepärast et neile on olulisem ida-lääne suund ja neid ei koti niivõrd põhja-lõuna osa. Paremal juhul võib Läti püüda Riiast lõunasse siirduvat juppi teha, kuid tõenäoliselt mitte põhjapoolset. Üks lisapõhjus veel Läti riigi hapu majandusseis.
Vahel on Leedu - lõunaühendused neil juba toimivad, majandus pole ka teab mis hea.