Harju transpordi teemaplaneering
Avalik kiri Harju maavanemale
Taotlus
Teen ettepaneku algatada Harju maakonnaplaneeringu transpordi teemaplaneering, kuna Tallinna lähipiirkonnas on kogunenud piisavalt piiriüleseid infrastruktuuriprobleeme, mis vajavad lahendusi nn keskpikas perspektiivis. Planeeringuprotsessi tulemusena on vaja fikseerida perspektiivsed transpordikoridorid ja määrata maakasutuse üldised põhimõtted transpordikoridoride lähialadel.
POGSE (Problem – Origin – Goal – Solutions – Evaluation) meetodil analüüsituna on põhjendus järgnev:
Probleemid
Põhiosa alltoodud teemadest on piiriülesed, st puudutavad mitut kohalikku omavalitsust ja seetõttu ei ole neid võimalik lahendada valdade ja linnade taseme planeerimisprotsessis.
1. Lennujaama müra ja riskid joogiveele ning Tallinna elanikele. Tallinna Lennujaam on pidanud väga madalaks riskiks võimalust, et lennuk satub järve. Senine poolakate ’veendumine’ aastast 1938 ja ’jäändumised’ (Aeroflot reisilennuk IL-14 1966-ndal ja nüüd jälle poolakad kaubalennukiga AN-26) viitavad vastavalt 28 ja 44-aastasele intervallile, kuid siit ei tulene järgmise õnnetuse aastanumbriks 2070. Veepuhastussüsteem on seni suutnud tagada vajaliku joogivee, kuid seda paljuski tänu õnnelikele juhustele. Stardi- ja maandumiskoridor ületab Nõmme või Mustamäe ja Õismäe ning ka siin ei ole õnnetustest palju puudu jäänud (viimastest meenub vene transpordilennuki IL-76 madalstart 1999, mis lõhkus Nõmme piirkonnas aknaklaase, samuti mitmed eeskirjade rikkumised teiste transpordilennukite poolt).
Puuduvad alternatiivsed maandumisalad (piisavalt lage ala, kuhu tehnilise rikkega lennuk võiks suurema või väiksema riskiga maanduda kui põhirajale maandumine ei õnnestu), see on ka üks põhjus miks püütakse stardiraja mõlemad otsad pikemalt lagedad hoida – palju õnnetusi toimub vahetult stardi või maandumise protsessis, seda on ka Eestis toimunu näidanud – nii Tartus, Tallinnas kui Kärdlas)
2. Ohtlikud veosed raudteel – kõik Paldiski suunalised kaubaveod läbivad täna Kopli kaubajaama. Alternatiivseid ringraudtee trasse on Tallinna Sadama tellimusel analüüsinud Deloitte & Touche 2006. Kavandatud trass (Aruküla-Saue) on võimalik realiseerida vaid osaliselt – Ülemiste-Männiku-Saue ühenduslüli koos Järvevana teel kulgeva rööpapaariga ei vii ohtlikke veoseid kesklinnast piisavalt eemale (trass sisaldab ohtlikke sõlmi Ülemistes ja Laagris). Maakonnaplaneeringus fikseeritud ringraudtee trass on Rae valla piires juba hõivatud ja Rae vald on oma aastaid menetletava üldplaneeringuga esitanud trassi muutmise ettepaneku. Seni on Kopli piirkonna sadamaid kasutatud ka kaubaveoks, kuid Tallinn on huvitatud piirkonna ümberprofileerimisest, mis vähendab Kopli kaubajaama kasutamise vajadusi ka Kopli piirkonna tarbeks.
3. Ämari militaarkompleksi ühendus eriolukordadeks on kavandatud Muuga sadamast kuigi lähedalolev Paldiski sadamakompleks on rekonstrueeritud ja võimeline teenindama kompleksi vajadusi.
4. Puudub Rail Baltica 2 koridor ja otsus. On ilmne, et Tapa-Tartu-Valga marsruut ei taga ka Kesk-Euroopa standardile vastava rööbastee puhul kiirust, mis annaks vajaliku majandusliku efekti.
5. Transpordikoridoride lähialade areng. Reeglina tuleb põhimaanteedega tagada eeskätt kohaliku maakasutuse suhtes transiitliikluse vajadused (liikumiskiirus, läbilaskevõime). Paraku on hea transpordiühendusega alad eriti atraktiivsed liiklust genereerivaks arendustegevuseks (hüpermarketid, logistikakompleksid) ja arendajad nõuavad maanteelähedases asukohas paiknevale krundile otseühendusi põhimaanteele eirates seeläbi planeerimise põhimõtteid. Tulemused on juba jälgitavad Pärnu maanteel, kus Laagri Maksimarketile lisandub linna piiri ja Kanama sõlme vahele uus arendusala aga ka Tartu maanteel, kus Jüri liiklussõlme piirkonda soovitakse täiendavaid mahasõite vastuolus normide ja standarditega. Sellise tegevusega kahaneb oluliselt infrastruktuuriinvesteeringute efektiivsus ja langeb teede teenindustase (foorid rahvusvahelistel põhimaanteedel väljaspool linnu ei ole paratamatus).
Põhjused
1. DDPP Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis – tegeleme probleemidega alles siis, kui teisiti enam ei saa. Tallinna Lennujaam on hinnanud kolimise võimalikuks siis, kui Lennujaama kasutatava maa müügist saadav tulu katab kolimiskulud (pragmaatiline lähenemine kuid samas ka karm reaalsus). Seni on analüüsitud Ämari, Kuusiku ja Jägala võimalusi. Ämari osas on varem puudunud selgus militaar- ja tsiviilkasutuse ühildamise võimalikkuse osas, Kuusiku jääb juba kaugeks ning olemasolev infra puudub täielikult ja ka Jägala puhul tuleb tegelikult kogu infrastruktuur sh lennurada täielikult nullist rajada. Kolimise võimalikkust on pidurdanud nii Ülemiste kompleksi suunatud investeeringud (toidu-veterinaarkontrolli tollipunkt, lennuliiklusala ja terminali rekonstrueerimine) kui Ülemiste piisavad reservid liikluse teenindusmahu osas.
2. Paldiski suunalised kaubaveod ei ole prioriteetsed, investeeringuteks pole vahendeid. Seetõttu on ka Paldiski sadamate äriplaanid rajatud naftaproduktide ümbertöötlemisele (Probo Koala) ja sõiduautode transiitkaubandusele. Mõlemad liinid on osutunud tundlikuks, esimene rahvusvahelisest keskkonnakaitse aspektist ja teine idanaabri tollipoliitikast, samas on käiku antud mitmeid konkureerivaid komplekse (Sillamäe) mis on kahandanud kaubagrupi atraktiivsust. Kaubagruppe on võimalik laiendada, kuid see eeldab paremat raudteeühendust.
3. Kuigi NATO raames on hinnatud ühendusteede olukord ja vajadused, ei ole sellest tulenevaid otsuseid tehtud ja edastatud vastavatesse ametkondadesse (raudtee, maantee). Siit tulenevalt ei ole Paldiski-Padise tee arendamisel arvestatud militaarvajadustega.
4. RB2 osas on otsuseid edasi lükatud eesmärgiga tõsta RB1 trassi tehnilist seisundit paremale tasemele, mis on ka kahtlemata vajalik siseriiklikes eesmärkides ja arvestades idasuunalise transiidi vajadusi, kuid see ei aita kaasa Kesk-Euroopale suunatud ühendusele
5. Tänased kõrgema taseme planeeringud ei sätesta piisavalt täpselt juhiseid ja piiranguid madalama taseme planeeringutele mille tagajärjel on osutunud võimalikuks poliitilise surve kasutamisega eirata avalikke huve ja realiseerida arendajate erahuve.
Eesmärgid
Maakonna teemaplaneering annab suunad valdade üldplaneeringute korrigeerimiseks ja seeläbi loob võimalused arenguks. Planeeringu koostamiseks ja vajaliku maa reserveerimiseks on sobiv aeg, kuna maa hinnad on madalad ning majanduse tõusulainel võidakse täna veel võimalikud transpordikoridorid arendustegevusega (valglinnastumise jätkumine) blokeerida.
1. Analüüsida võimalikke alternatiive Lennujaama uueks asukohaks, valida sobiv ning planeerida koridorid vajalikele transpordiühendustele. Selle baasil saavad huvitatud pooled koostada kolimiskava ning algatada vajalikud planeerimis- ja projekteerimistegevused eesmärgiga alustada Ämari lennuraja tsiviilkasutusega 10 aasta perspektiivis. Tõenäoliselt tuleb alustada kaubavedudest (suurimad ohutegurid ühekordsete lubadega liiklevad reeglina EL-s keelatud vanemad kaubalennukid) mis samas ei nõua veel raudteeühendust. Kiire raudteeühendus on samas põhieelduseks reisijateveo viimiseks uude asukohta. Teema on läbi töötatud Harju maakonna arengustrateegia tasakaalustatud ruumimustri ja infrastruktuuri töörühma poolt (Ramboll 2008-2009)
2. Valida välja koridor Tallinna ringraudteeks ja fikseerida see maakonnaplaneeringus nii, et ala KOV-d saaks planeeringuprotsessis adekvaatselt arvestada võimalike tulevikuarengutega. Seejärel on võimalik alustada finantseerimiskanalite otsinguid et maksimaalselt ära kasutada Paldiski süvasadamas peituvat transiidipotentsiaali.
3. Planeerida Ämari-Paldiski suuna maanteeühendus funktsionaalselt arvestades NATO nõuetega. Tegemist on nii ühekordsete ülesannetega (tegevus kriisiolukorras) kui ka regulaarkasutusega (NATO logistikakompleks. aga ka kütuseveod Lennubaasi tarbeks). Lähteülesanne eelprojekti koostamiseks, mis võiks olla kaasfinantseeritud Maanteeameti ja Kaitseministeeriumi poolt.
4. Fikseerida RB-2 võimalik koridor Harju maakonna osas arvestades võimaliku otsema ühendussuunaga. Loob võimalused EL fondide kasutamiseks arvestades Kallase positsiooni.
5. Fikseerida teemaplaneeringus teedevõrgu arengu põhimõtted.
Lahendused
1. Ämari kompleks rekonstrueeritakse (teenindab lennukeid juba käesoleval suvel), militaarrajatised paiknevad reeglina rajast lõunas (põhjas on vaid radariantennid millistele tuleks leida uus asukoht). Lennuala ühiskasutus militaar- ja tsiviilsektori poolt on võimalik (sh hoolduskulude kokkuhoid).
Raudtee ja maantee uued trassid – Ämari alternatiivile – analüüsitud Vasalemma valla üldplaneeringu koostamisel (Ramboll 2007-2010) ja Lääne-Harju logistikakonverentsi läbiviimisel (Ramboll sept 2007)
a. Raudteetrass lennurajast põhjas, raja pikendusel Kulna jaamani. Probleemsem valdkond on kütusetransport Lennubaasi kütuselattu, mille trass ei tohiks ristuda baasi põhilise maanteeühendusega. Lahenduseks saab olla baasi maanteeühenduse dubleerimine (väljapääs Paldiski-Padise maanteele ja raudteega paralleelselt kavandatavale maanteeühendusele).
b. Maanteeühendus raudteetrassi ja lennuraja pikenduse vahel
c. Maanteeühendus nii lennurajast põhjas kui lõunas Paldiski-Padise maanteele
Lähteülesanded töö järgmistele etappidele – ideekonkursid ja eelprojektid.
Tallinn kavandab Suur-Sõjamäe 22 kinnistule era- ja väikelennukite lennujaama (4,7 ha ala, mis jääb Ülemiste Lennujaama ja Suur-Sõjamäe tee vahele). Lahendust, kus põhilennujaama kolimisel samas piirkonnas jätkab tegutsemist maksujõulist klientuuri teenindav era- ja väikelennukite lennujaam, on tavaline ka naaberriikides (Stockholm, Helsinki).
2. Ringraudtee uus trass piirkonnas, mis jääb väljapoole Tallinna Ringteed ja ühendab Paldiski Tallinn-Tapa raudteetrassiga. On võimalik, et trassi ühendus Tallinn-Paldiski raudteeliiniga toimuks Valingu piirkonnas või koguni Keila-Paldiski lõigus, viimasel juhul tuleb kaaluda Ämari piirkonda ja ühendust Paldiskiga Klooga järvest lõunast. Rae vald soovib, et trass kulgeks Tartu maantee Aruvalla liiklussõlmest lõunas.
3. Ämari-Paldiski maanteeühenduse rolli määratlemine planeeringus mis annab aluse tee rekonstrueerimiseks (tee ja sildade geomeetrilised gabariidid ja nõuded kandevõimele, mis vastavad NATO vajadustele nii regulaarkasutuseks kui eriolukordadeks)
4. RB2 koridor väljub Tallinnast tõenäoliselt Tallinn-Viljandi raudteetrassil. Täna on kõige suuremad probleemid Sakus (väike pöörderaadius), kuid arvestaks Tallinna lähialade (linna teeninduspiirkond vähemalt ulatuses Tallinn-Rapla) pendelrände vajadustega, kavandaks samale rööbasteele rööbasbusside liikluse arvestades transiitliikluseks vajalike akendega. RB2 tuleb aga kavandada arvestades 200 km/h arendavate rongikoosseisude nõuetega. Arvestades põhilise transiitkanalina Kesk-Euroopa ühendust, on tõenäoline öise kiirrongi vajadus mis ei ole vastuolus kohaliku liikluse ajagraafikuga. Kaaluda tuleb võimalusi Talsinki raudteetunneli trassi fikseerimiseks planeeringus sest senine on juba hõivatud.
5. Fikseerida teemaplaneeringus täpselt põhimagistraalide võrgustik ja kehtestada reglement, mis välistab plaaniväliste mahasõitude lisamise põhimaanteedele
Hindamine
Planeeringu koostamise protsessis hinnatakse olevat situatsiooni ja planeeringu võimaliku realiseerimise järel kujunevat uut. Paralleelselt viiakse läbi strateegiline keskkonnamõjude hindamine, mis peab andma vastused, soovitused ja tingimused planeeringu realiseerimiseks.
Taotlus
Teen ettepaneku algatada Harju maakonnaplaneeringu transpordi teemaplaneering, kuna Tallinna lähipiirkonnas on kogunenud piisavalt piiriüleseid infrastruktuuriprobleeme, mis vajavad lahendusi nn keskpikas perspektiivis. Planeeringuprotsessi tulemusena on vaja fikseerida perspektiivsed transpordikoridorid ja määrata maakasutuse üldised põhimõtted transpordikoridoride lähialadel.
POGSE (Problem – Origin – Goal – Solutions – Evaluation) meetodil analüüsituna on põhjendus järgnev:
Probleemid
Põhiosa alltoodud teemadest on piiriülesed, st puudutavad mitut kohalikku omavalitsust ja seetõttu ei ole neid võimalik lahendada valdade ja linnade taseme planeerimisprotsessis.
1. Lennujaama müra ja riskid joogiveele ning Tallinna elanikele. Tallinna Lennujaam on pidanud väga madalaks riskiks võimalust, et lennuk satub järve. Senine poolakate ’veendumine’ aastast 1938 ja ’jäändumised’ (Aeroflot reisilennuk IL-14 1966-ndal ja nüüd jälle poolakad kaubalennukiga AN-26) viitavad vastavalt 28 ja 44-aastasele intervallile, kuid siit ei tulene järgmise õnnetuse aastanumbriks 2070. Veepuhastussüsteem on seni suutnud tagada vajaliku joogivee, kuid seda paljuski tänu õnnelikele juhustele. Stardi- ja maandumiskoridor ületab Nõmme või Mustamäe ja Õismäe ning ka siin ei ole õnnetustest palju puudu jäänud (viimastest meenub vene transpordilennuki IL-76 madalstart 1999, mis lõhkus Nõmme piirkonnas aknaklaase, samuti mitmed eeskirjade rikkumised teiste transpordilennukite poolt).
Puuduvad alternatiivsed maandumisalad (piisavalt lage ala, kuhu tehnilise rikkega lennuk võiks suurema või väiksema riskiga maanduda kui põhirajale maandumine ei õnnestu), see on ka üks põhjus miks püütakse stardiraja mõlemad otsad pikemalt lagedad hoida – palju õnnetusi toimub vahetult stardi või maandumise protsessis, seda on ka Eestis toimunu näidanud – nii Tartus, Tallinnas kui Kärdlas)
2. Ohtlikud veosed raudteel – kõik Paldiski suunalised kaubaveod läbivad täna Kopli kaubajaama. Alternatiivseid ringraudtee trasse on Tallinna Sadama tellimusel analüüsinud Deloitte & Touche 2006. Kavandatud trass (Aruküla-Saue) on võimalik realiseerida vaid osaliselt – Ülemiste-Männiku-Saue ühenduslüli koos Järvevana teel kulgeva rööpapaariga ei vii ohtlikke veoseid kesklinnast piisavalt eemale (trass sisaldab ohtlikke sõlmi Ülemistes ja Laagris). Maakonnaplaneeringus fikseeritud ringraudtee trass on Rae valla piires juba hõivatud ja Rae vald on oma aastaid menetletava üldplaneeringuga esitanud trassi muutmise ettepaneku. Seni on Kopli piirkonna sadamaid kasutatud ka kaubaveoks, kuid Tallinn on huvitatud piirkonna ümberprofileerimisest, mis vähendab Kopli kaubajaama kasutamise vajadusi ka Kopli piirkonna tarbeks.
3. Ämari militaarkompleksi ühendus eriolukordadeks on kavandatud Muuga sadamast kuigi lähedalolev Paldiski sadamakompleks on rekonstrueeritud ja võimeline teenindama kompleksi vajadusi.
4. Puudub Rail Baltica 2 koridor ja otsus. On ilmne, et Tapa-Tartu-Valga marsruut ei taga ka Kesk-Euroopa standardile vastava rööbastee puhul kiirust, mis annaks vajaliku majandusliku efekti.
5. Transpordikoridoride lähialade areng. Reeglina tuleb põhimaanteedega tagada eeskätt kohaliku maakasutuse suhtes transiitliikluse vajadused (liikumiskiirus, läbilaskevõime). Paraku on hea transpordiühendusega alad eriti atraktiivsed liiklust genereerivaks arendustegevuseks (hüpermarketid, logistikakompleksid) ja arendajad nõuavad maanteelähedases asukohas paiknevale krundile otseühendusi põhimaanteele eirates seeläbi planeerimise põhimõtteid. Tulemused on juba jälgitavad Pärnu maanteel, kus Laagri Maksimarketile lisandub linna piiri ja Kanama sõlme vahele uus arendusala aga ka Tartu maanteel, kus Jüri liiklussõlme piirkonda soovitakse täiendavaid mahasõite vastuolus normide ja standarditega. Sellise tegevusega kahaneb oluliselt infrastruktuuriinvesteeringute efektiivsus ja langeb teede teenindustase (foorid rahvusvahelistel põhimaanteedel väljaspool linnu ei ole paratamatus).
Põhjused
1. DDPP Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis – tegeleme probleemidega alles siis, kui teisiti enam ei saa. Tallinna Lennujaam on hinnanud kolimise võimalikuks siis, kui Lennujaama kasutatava maa müügist saadav tulu katab kolimiskulud (pragmaatiline lähenemine kuid samas ka karm reaalsus). Seni on analüüsitud Ämari, Kuusiku ja Jägala võimalusi. Ämari osas on varem puudunud selgus militaar- ja tsiviilkasutuse ühildamise võimalikkuse osas, Kuusiku jääb juba kaugeks ning olemasolev infra puudub täielikult ja ka Jägala puhul tuleb tegelikult kogu infrastruktuur sh lennurada täielikult nullist rajada. Kolimise võimalikkust on pidurdanud nii Ülemiste kompleksi suunatud investeeringud (toidu-veterinaarkontrolli tollipunkt, lennuliiklusala ja terminali rekonstrueerimine) kui Ülemiste piisavad reservid liikluse teenindusmahu osas.
2. Paldiski suunalised kaubaveod ei ole prioriteetsed, investeeringuteks pole vahendeid. Seetõttu on ka Paldiski sadamate äriplaanid rajatud naftaproduktide ümbertöötlemisele (Probo Koala) ja sõiduautode transiitkaubandusele. Mõlemad liinid on osutunud tundlikuks, esimene rahvusvahelisest keskkonnakaitse aspektist ja teine idanaabri tollipoliitikast, samas on käiku antud mitmeid konkureerivaid komplekse (Sillamäe) mis on kahandanud kaubagrupi atraktiivsust. Kaubagruppe on võimalik laiendada, kuid see eeldab paremat raudteeühendust.
3. Kuigi NATO raames on hinnatud ühendusteede olukord ja vajadused, ei ole sellest tulenevaid otsuseid tehtud ja edastatud vastavatesse ametkondadesse (raudtee, maantee). Siit tulenevalt ei ole Paldiski-Padise tee arendamisel arvestatud militaarvajadustega.
4. RB2 osas on otsuseid edasi lükatud eesmärgiga tõsta RB1 trassi tehnilist seisundit paremale tasemele, mis on ka kahtlemata vajalik siseriiklikes eesmärkides ja arvestades idasuunalise transiidi vajadusi, kuid see ei aita kaasa Kesk-Euroopale suunatud ühendusele
5. Tänased kõrgema taseme planeeringud ei sätesta piisavalt täpselt juhiseid ja piiranguid madalama taseme planeeringutele mille tagajärjel on osutunud võimalikuks poliitilise surve kasutamisega eirata avalikke huve ja realiseerida arendajate erahuve.
Eesmärgid
Maakonna teemaplaneering annab suunad valdade üldplaneeringute korrigeerimiseks ja seeläbi loob võimalused arenguks. Planeeringu koostamiseks ja vajaliku maa reserveerimiseks on sobiv aeg, kuna maa hinnad on madalad ning majanduse tõusulainel võidakse täna veel võimalikud transpordikoridorid arendustegevusega (valglinnastumise jätkumine) blokeerida.
1. Analüüsida võimalikke alternatiive Lennujaama uueks asukohaks, valida sobiv ning planeerida koridorid vajalikele transpordiühendustele. Selle baasil saavad huvitatud pooled koostada kolimiskava ning algatada vajalikud planeerimis- ja projekteerimistegevused eesmärgiga alustada Ämari lennuraja tsiviilkasutusega 10 aasta perspektiivis. Tõenäoliselt tuleb alustada kaubavedudest (suurimad ohutegurid ühekordsete lubadega liiklevad reeglina EL-s keelatud vanemad kaubalennukid) mis samas ei nõua veel raudteeühendust. Kiire raudteeühendus on samas põhieelduseks reisijateveo viimiseks uude asukohta. Teema on läbi töötatud Harju maakonna arengustrateegia tasakaalustatud ruumimustri ja infrastruktuuri töörühma poolt (Ramboll 2008-2009)
2. Valida välja koridor Tallinna ringraudteeks ja fikseerida see maakonnaplaneeringus nii, et ala KOV-d saaks planeeringuprotsessis adekvaatselt arvestada võimalike tulevikuarengutega. Seejärel on võimalik alustada finantseerimiskanalite otsinguid et maksimaalselt ära kasutada Paldiski süvasadamas peituvat transiidipotentsiaali.
3. Planeerida Ämari-Paldiski suuna maanteeühendus funktsionaalselt arvestades NATO nõuetega. Tegemist on nii ühekordsete ülesannetega (tegevus kriisiolukorras) kui ka regulaarkasutusega (NATO logistikakompleks. aga ka kütuseveod Lennubaasi tarbeks). Lähteülesanne eelprojekti koostamiseks, mis võiks olla kaasfinantseeritud Maanteeameti ja Kaitseministeeriumi poolt.
4. Fikseerida RB-2 võimalik koridor Harju maakonna osas arvestades võimaliku otsema ühendussuunaga. Loob võimalused EL fondide kasutamiseks arvestades Kallase positsiooni.
5. Fikseerida teemaplaneeringus teedevõrgu arengu põhimõtted.
Lahendused
1. Ämari kompleks rekonstrueeritakse (teenindab lennukeid juba käesoleval suvel), militaarrajatised paiknevad reeglina rajast lõunas (põhjas on vaid radariantennid millistele tuleks leida uus asukoht). Lennuala ühiskasutus militaar- ja tsiviilsektori poolt on võimalik (sh hoolduskulude kokkuhoid).
Raudtee ja maantee uued trassid – Ämari alternatiivile – analüüsitud Vasalemma valla üldplaneeringu koostamisel (Ramboll 2007-2010) ja Lääne-Harju logistikakonverentsi läbiviimisel (Ramboll sept 2007)
a. Raudteetrass lennurajast põhjas, raja pikendusel Kulna jaamani. Probleemsem valdkond on kütusetransport Lennubaasi kütuselattu, mille trass ei tohiks ristuda baasi põhilise maanteeühendusega. Lahenduseks saab olla baasi maanteeühenduse dubleerimine (väljapääs Paldiski-Padise maanteele ja raudteega paralleelselt kavandatavale maanteeühendusele).
b. Maanteeühendus raudteetrassi ja lennuraja pikenduse vahel
c. Maanteeühendus nii lennurajast põhjas kui lõunas Paldiski-Padise maanteele
Lähteülesanded töö järgmistele etappidele – ideekonkursid ja eelprojektid.
Tallinn kavandab Suur-Sõjamäe 22 kinnistule era- ja väikelennukite lennujaama (4,7 ha ala, mis jääb Ülemiste Lennujaama ja Suur-Sõjamäe tee vahele). Lahendust, kus põhilennujaama kolimisel samas piirkonnas jätkab tegutsemist maksujõulist klientuuri teenindav era- ja väikelennukite lennujaam, on tavaline ka naaberriikides (Stockholm, Helsinki).
2. Ringraudtee uus trass piirkonnas, mis jääb väljapoole Tallinna Ringteed ja ühendab Paldiski Tallinn-Tapa raudteetrassiga. On võimalik, et trassi ühendus Tallinn-Paldiski raudteeliiniga toimuks Valingu piirkonnas või koguni Keila-Paldiski lõigus, viimasel juhul tuleb kaaluda Ämari piirkonda ja ühendust Paldiskiga Klooga järvest lõunast. Rae vald soovib, et trass kulgeks Tartu maantee Aruvalla liiklussõlmest lõunas.
3. Ämari-Paldiski maanteeühenduse rolli määratlemine planeeringus mis annab aluse tee rekonstrueerimiseks (tee ja sildade geomeetrilised gabariidid ja nõuded kandevõimele, mis vastavad NATO vajadustele nii regulaarkasutuseks kui eriolukordadeks)
4. RB2 koridor väljub Tallinnast tõenäoliselt Tallinn-Viljandi raudteetrassil. Täna on kõige suuremad probleemid Sakus (väike pöörderaadius), kuid arvestaks Tallinna lähialade (linna teeninduspiirkond vähemalt ulatuses Tallinn-Rapla) pendelrände vajadustega, kavandaks samale rööbasteele rööbasbusside liikluse arvestades transiitliikluseks vajalike akendega. RB2 tuleb aga kavandada arvestades 200 km/h arendavate rongikoosseisude nõuetega. Arvestades põhilise transiitkanalina Kesk-Euroopa ühendust, on tõenäoline öise kiirrongi vajadus mis ei ole vastuolus kohaliku liikluse ajagraafikuga. Kaaluda tuleb võimalusi Talsinki raudteetunneli trassi fikseerimiseks planeeringus sest senine on juba hõivatud.
5. Fikseerida teemaplaneeringus täpselt põhimagistraalide võrgustik ja kehtestada reglement, mis välistab plaaniväliste mahasõitude lisamise põhimaanteedele
Hindamine
Planeeringu koostamise protsessis hinnatakse olevat situatsiooni ja planeeringu võimaliku realiseerimise järel kujunevat uut. Paralleelselt viiakse läbi strateegiline keskkonnamõjude hindamine, mis peab andma vastused, soovitused ja tingimused planeeringu realiseerimiseks.
Kommentaarid
Islandi vulkaan paneb mõtlema RB2 peale sest Tapa-Tartu-Valga trassiga kaotame kindlasti vähemalt tunni. Seda siis võrreldes otse Riiga minekuga. Kadu on tglt suuremgi sest iial pole vanal trassil võimalik sama kiirust saavutada, asulatest läbiminekul peab igal juhul kiirused alla võtma. Aga peatusi enne Tartut ka RB1 puhul ei tule.
RB2 osas on tegelt küsitav ka see, kas öine rong peaks Pärnust läbi sõitma ja seal peatuma. Või lendama otse Riia poole. Kiirused siis ilmselt miski 160 ja 200 vahel. Ehk Riiga kahe tunniga. Teine kaks tundi Vilniuseni (või läbi Kaunase, ei teagi kuidas seda mõeldud on). Järgmine kolm tundi Varssavini. Ja kolm Berliinini. Või Brüsselisse.
Fantaasia? Kuid kui nii võimalik on, siis usun et ka eurosaadikud kasutaks pigem öist rongi kui lennukit. Õhtu kell 9 rongile, hommiku seitsmeks kohal. Või miskit sellist.
Mida Tallinna ringraudtee jaoks vaja oleks - käivitavat või mõtlemist soodustavat tegurit?
Seega, lennuväli Ämarisse on ulme. Kui selles kategoorias edasi mõelda siis ... Ryanair võiks Tartust startida. Ma oleks nõus odavama lennupileti nimel küll taluma T-T bussisõitu.
Keilasse viiva maantee ülekoormatuses natuke kahtlen, võimalusel kasutaksin Kulna-Niitvälja teed ja edasi Paldiski-Keila-Tallinn tõesti kas üle Haabersti või Laagri.
Haabersti kohta ei oska prognoosida millal sõlm rekonstrueeritakse, kasutaks Haabersti sõlmest möödapääsemiseks Õismäe ja Astangu vahelist ühendust mis jookseb Akadeemia tee pikendusele.
Laagri osas võib olukord veidi muutuda kui Juuliku-Tabasalu Topi sõlm valmis saab. Kuigi probleem sellel suunal istub pigem Pääsküla raudteeülesõidu piirkonnas.
Aga võttes realistlikuna, saab Ryan alustada mingi nelja-viie reisiga päevas. Ühe lennuki mahutavuseks oletame 100 hinge, mis teeb kaks bussitäit rahvast (mõned läevad ikkagi oma autoga). See ei ole kriitiline koormus.
Selles osas et mujalt Eestist on Ämarisse raske pääseda, on sul küll õigus.
Lihtsam on asju korraldada nii, et raudtee pikendab kiirliini mis täna poole tunniga Keilasse läeb, Vasalemmani. Ja Vasalemmast terminalini tekib kohalik ettevõtja kes mingi bussiga rahvast siis ette veab.
aga ok, plussid kaaluksid vist miinused üle.
See tõepoolest ei lahenda Haabersti ringi.
Igatahes on etem Ryan Ämarisse saata kui hakata neile Tallinnas omaette terminali kuskile raja kõrvale ehitama.