Roheline visioonistsenaarium 2010-2050

Allikas: Saksa ökoinstituudi visioonistsenaarium EU-27 aastani 2050

Graafikust võib prognoosida 2050 aastaks 1,5-kordset kasvu nii reisitranspordis kui kaubatranspordis.
Referents-stsenaarium
Andmed pärinevad DG Energy prognoosidest ja neid on laiendatud 2040-2050 aastani.
Rahvaarv kasvab 4,5% aastaks 2030 2008 tasemest ja edasi toimub kerge kahanemine. 2030 tasemeks on ennustatud 520 miljonit ja 2050 tasemeks 518 miljonit elanikku. Samas kasvab majapidamiste arv – perekonnad on väiksemad. 2020 on majapidamisi (leibkondi) 9% rohkem 2008 tasemest ning 2050 aastaks veel 13% rohkem. GDP kasv 2020 aastaks on 20% 2008 tasemest (arvestades 2008-2009 madalseisuga), 2050 GDP on 80% suurem 2008 tasemest. Reisijatevedu kasvab 19% 2020 aastaks (2008 taseme suhtes) ja 2050 aastaks täiendavalt 30%. Veidi väiksem on kavandatud kaubaveo tõus, vastavalt 21,5% ja 22%.

Visioonistsenaarium
Põhierisused referents-stsenaariumi ja visiooni vahel on alljärgnevad:
1) Kivisöe kasutus väheneb 1/3, raske on asendada sütt metallurgias.
2) Naftatoodete tarbimine lõpetatakse põhiliselt 2050 aastaks, 2030 visioon on juba 36% madalam referentsist
3) Gaasi kasutus kahaneb 27% 2020 aastaks RS-ga võrreldes ja on 88% madalam 2050 prognoosis
4) Elektrivajadus on 20% väiksem 2020-2040 perioodil ja 10% väiksem 2050 aastaks
5) Taastuvenergia (põhiliselt biomass) kasutus 2050 aastaks on visioonis 50% suurem.
RS järgi eeldatakse pärast 2020 transpordisektori energiavajaduse kahanemist läbi efektiivsuse. 2030 peaks sektori energiavajadus olema 5% madalam 2008 tasemest ja 2050 aastaks 19% madalam. Samas on ette näha pidevad lennukikütuste kasvud. Kuigi biokütuste osakaal tõuseb on kavandatud 2020 aastaks 7% ja 2050 aastaks 11%.
Visioonis nähakse ette lisameetmed mis võimaldavad saavutada oluliselt suuremat CO2 säästu. Põhiliselt on tegemist modaalnihkega koos transpordivajaduse kahandamisega, efektiivsuse tõusu ja elektriautode arengu ning taastuvkütuste kasutamisega kaupade kaugvedudes ja ka lennunduses.
Visioonistsenaariumi arvutused on tehtud SULTA töövahenditega (Skinner 2010) alljärgnevatel eeldustel:
- 5% kahaneb transpordivajadus 2020 aastaks ja 10% 2050 aastaks läbi optimeeritud ruumilise planeerimise
- 30% linnasõitudest ja 10% linnavälistest autosõitudest siirduvad teistele transpordiviisidele
- 20% EU-sisesest lennuliiklusest siirdub rongidele (sh ka ülikiirrongid) ja 15% raskeveoautode koormusest teistele transpordiviisidele
- Paralleelselt kahaneb transpordi nõudlus

Nimetatud efektid saavutatakse kergliikluse infrastruktuuri investeeringutega (jalgrattateed, jalgteed), suurte investeeringutega ühistransporti (et vähendada reisi ja ooteaegu ja tõsta ühistranspordi atraktiivsust) kombineeritult meetmetega mis kahandaks autode atraktiivsust nagu tasulised teed ja parkimispiirangud. Rasketranspordi osas optimeeritakse logistikat ja intermodaalseid ühendusi. Järgnevalt on eesmärgiks võrdsustada tänane kütuseaktsiis energiaühiku kohta kõigi energialiikide jaoks (sh KM) ja lisada süsinikumaksustamine tasemele 180 EUR 2050 aastaks. Muude saasteainete (Nox, mikroosakesed) emissiooni ja energiajulgeolekukulud sisalduvad maksustamises ja ametiautode maks revideeritakse et ellimineerida subsideerimisvõimalused.
Nende eelduste modelleerimisel jõuti SULTAN programmiga reisijateveo vajaduse kahanemiseni 33,5% ja raskekaubavedude kahanemiseni 25% võrreldes RS-ga.
- EC 443/2009 direktiivi tuleb arendada ja karmistada, näitajana uus sõidutsükkel mis peegeldaks reaalset energiakulutaset; emissioonistandard 2030 aastaks tasemel 70 g CO2/km ja edasi kahandada 2050 aastaks. Topeltarvestus ja elektriautode klassifitseerimine nullemissioonina lõpetada.
- Veoautode energiakulu kahandada 30% võrra praegusest tasemest 2030 aastaks. Uued tüübikinnitusnormid ka kütusekulu osas EU raames.
- Kiiruspiirangud – pikaajalisel ja standardiseeritud kiiruspiirangul võib olla positiivne mõju ka sõiduautode projekteerimisele: madalam kiirus võimaldab madalamaid materjalitugevusi ja ohutusnõudeid sõidukitele mis omakorda kahandab auto kaalu ja kütusekulu. Seega harmoniseerida kiirteede kiirused kergsõidukitele 100 km/h ja raskesõidukitele 80 km/h tasemele. Parem kiiruste seiresüsteem kogu teedevõrgus on samuti vajalik
- Praegu ei ole CO2 emissiooni osas transpordiviisiülest EU poliitikat, kuid vaja oleks ühildada poliitikad ühistranspordi, rongi, lennu- ja laevatranspordi osas.
- Säästliku sõidustiili edendamine koos auto sisseehitatud täpse kulumõõdukiga aitab kaasa kokkuhoiule
- Majandusinstrumendid – kõrgem kütuseaktsiis, efektiivsusel tuginevad automaksud ja teemaksud sunnivad kasutajaid ostma rohkem efektiivseid autosid.
Skinner 2010 järgi saavutatakse aastaks 2050 alljärgnevad tasemed:
- Tavamootoriga sõiduautode efektiivsus tõuseb 60% ja keskmine kasutustase tõuseb 10%
- Tavamootoriga raskesõidukite efektiivsus tõuseb 30% ja keskmine kaalukasutus 10%
- Tavamootoriga ühissõidukite efektiivsus tõuseb 30% ja keskmine koormuskasutus 10%
- Õhutranspordi efektiivsus tõuseb 44% ja koormuskasutus 11%
- Raudteetranspordi efektiivsus tõuseb 10% kaubarongidel ja 15% reisirongidel ja vastavalt koormuskasutus paraneb 10% ja 12%
Erinevaid energiaviise kasutavad sõidukid alljärgnevalt:
- Sõiduautodest 2030 aastaks elektrilised 3% ja 2050 aastaks 41%
- 6% sõiduautodest kütuseelementidel (fuel cell)
- 3% kaubavedudest elektrisõidukitel (lühimaaveod) 2030 ja 5% 2050 aastaks
- Raudteevedude elektrifitseerimine 71% tasemelt (2008) tasemele 82% 2050 aastaks.
Elektriautod juurutatakse põhiliselt sõiduautodena. 2050 ca 40% sõiduautode sõitudest on tehtud elektrirežiimis, üle 80% raudteedest elektrifitseeritud. Raskevedudel ei ole elektrivõimalusi nagu ka lennutranspordis ja seal on võimalused vaid biokütuste paremaks kasutuseks. Biokütuste osas on teise ja kolmanda generatsiooni tehnoloogiad biomassi konverteerimisel transpordikütuseks (gasifitseerimine ja termokeemilised protsessid ja tselluloosi suhkrustamine). Nende puhul on toitaineosa piiramatu ja kasvuhoonegaaside emissioon selgelt madalam kui rapsi või päevalilleõli baasil kütuse tootmine või bioetanooli tootmine teraviljast või suhkrupeedist (põllumajanduslik tootmine).