Kiiruse mõju arvestamine katendi dimensioneerimisel
Erinevate riikide praktika - kas arvestatakse staatilise koormusega või madalama kiirusega.
Vene normatiivides (nii BCH 46-83 kui ОДН
218.046-01) eeldatakse staatilise koormuse arvestamist ning nihkepingete
arvestamist asfaldis. Arvutustes eeldatakse ühe 10-tonnise paarisratastega
varustatud telje seismist 600 sekundit ühes kohas, asfaltbetooni arvutusomadused
valitakse suvise temperatuuri +50C järgi. Eesti projekteerimisnormides (TSM
määrus nr 55, 1999) on sellekohane viide olemas, kuid juhendis (MNT, 2001-52
mis põhineb otseselt BCH 46-83 tekstil) puudub.
Soome normatiivides (Odemarki valemi
kasutusel) piirdub arvutus kandevõime ning külmakerke kontrolliga, nõuded antud
koormusklasside lõikes ja aeglase liiklusega koormatud aladel asendatakse 8 cm
killustikku asfaltbetooniga ning kasutatakse nihkekindlamat asfaltbetooni.
Rootsi normides (PMS Objekt) arvestatakse
liikumiskiiruse mõju (30..110 km/h) mitmesuguste parandustegurite kaudu.
Taani normatiivides (MMOPP2011)
arvestatakse liikumiskiiruse mõju asfaltbetooni E-mooduli kaudu.
Käesolevas
kirjatükis on võrreldud erinevate liikluskoormuste puhul arvutatud
katendikonstruktsioone erinevatel kiirustel. Seejuures on püütud kogu kiiruse
spektris säilitada kulumiskihi osas ühetaolist paksust ning varieerida alumiste
asfaldikihtidega.
Joonis 1. Kihipaksuse sõltuvus liikluskiirusest
koormusklassis T7
Graafikul on toodud katendi paksused 10 km/h vahemike kohta
(0-10, 10-20 jne). Asfaldikihtide paksuse vahe on kuni 52 mm, kahes viimases
(maanteekiiruste grupis) on killustikalus 1 cm paksem.
Tasuks tähelepanu pöörata veel ühele asjaolule. Nimetatud
koormusklass on Taani normide järgi siis, kui teed läbib ööpäevas üle 2000
veoauto, enamkoormatud sõidurajal vähemalt 1500 normtelge. Katend on arvutatud
10-aastasele tööeale. Kuigi Taani veab kogu vajaliku killustiku sisse, on killustiku
kihipaksus ka väga heal liivpinnasel üle 30 cm ja asfaldi paksus 17 kuni 22 cm.
Madalamates koormusklassides on vahed väiksemad, T2
koormusklassis (75 veoautot päevas, 20 normtelge) asfaldil 25 mm ja alates 40
km/h on killustikalus 1 cm paksem.
Võrreldes nüüd eeltoodud 5 cm ulatust Soome 8 cm asendusega
on ligilähedaselt tegemist sama tugevusvahega.
Siit võib järeldada, et kui tee on projekteeritud
normaalsele liikluskiirusele (linnas 50 km/h, maanteel 90 km/h) ja kiirus
langeb tasemele 10 km/h, siis suureneb koormus katendile niipalju, et sama
vastupidavuse tagamiseks peaks asfaldikiht olema kuni 5 cm paksem. Praktikas
tähendab see tipptunnil ummistuvale tänavale üht täiendavat asfaldikihti.
Kommentaarid
Sisuliselt on suuremate linnade tänavad seega kõik aladimensioneeritud, mida oligi vaja tõestada.
Kas tõlgitakse lihtsalt vene normidest vastav peatükk või on plaan seda mingi muu metoodikaga kombineerida?
1) KAP saab oma puuduva staatika vastavuses vene normidega. Sellest pole palju abi, kuid sammuke siiski
2) suure tõenäosusega lubatakse projekteerijal kasutada Soome võtet ja see kirjutatakse juhendisse sisse (2001-52 redaktsioon 2012 aastast) - see on üks 5 cm lisakiht asfalti 150 m enne kuni 100 m pärast stoppjoont kui teel on vähemalt 6000 AKÖL perspektiivne liiklus.
3) seda viimast võtet toetab ka võimalus (mitte kohustus) vastavuses maanteenorme kinnitava määruse muutmise tekstis lubatud teiste riikide normide kasutamiseks (otsus siiski tellijal).