Kiiruse mõju arvestamine katendi dimensioneerimisel

Erinevate riikide praktika - kas arvestatakse staatilise koormusega või madalama kiirusega.

Vene normatiivides (nii BCH 46-83 kui ОДН 218.046-01) eeldatakse staatilise koormuse arvestamist ning nihkepingete arvestamist asfaldis. Arvutustes eeldatakse ühe 10-tonnise paarisratastega varustatud telje seismist 600 sekundit ühes kohas, asfaltbetooni arvutusomadused valitakse suvise temperatuuri +50C järgi. Eesti projekteerimisnormides (TSM määrus nr 55, 1999) on sellekohane viide olemas, kuid juhendis (MNT, 2001-52 mis põhineb otseselt BCH 46-83 tekstil) puudub.

Soome normatiivides (Odemarki valemi kasutusel) piirdub arvutus kandevõime ning külmakerke kontrolliga, nõuded antud koormusklasside lõikes ja aeglase liiklusega koormatud aladel asendatakse 8 cm killustikku asfaltbetooniga ning kasutatakse nihkekindlamat asfaltbetooni.

Rootsi normides (PMS Objekt) arvestatakse liikumiskiiruse mõju (30..110 km/h) mitmesuguste parandustegurite kaudu.

Taani normatiivides (MMOPP2011) arvestatakse liikumiskiiruse mõju asfaltbetooni E-mooduli kaudu.

Käesolevas kirjatükis on võrreldud erinevate liikluskoormuste puhul arvutatud katendikonstruktsioone erinevatel kiirustel. Seejuures on püütud kogu kiiruse spektris säilitada kulumiskihi osas ühetaolist paksust ning varieerida alumiste asfaldikihtidega.

Joonis 1. Kihipaksuse sõltuvus liikluskiirusest koormusklassis T7

Graafikul on toodud katendi paksused 10 km/h vahemike kohta (0-10, 10-20 jne). Asfaldikihtide paksuse vahe on kuni 52 mm, kahes viimases (maanteekiiruste grupis) on killustikalus 1 cm paksem.

Tasuks tähelepanu pöörata veel ühele asjaolule. Nimetatud koormusklass on Taani normide järgi siis, kui teed läbib ööpäevas üle 2000 veoauto, enamkoormatud sõidurajal vähemalt 1500 normtelge. Katend on arvutatud 10-aastasele tööeale. Kuigi Taani veab kogu vajaliku killustiku sisse, on killustiku kihipaksus ka väga heal liivpinnasel üle 30 cm ja asfaldi paksus 17 kuni 22 cm.

Madalamates koormusklassides on vahed väiksemad, T2 koormusklassis (75 veoautot päevas, 20 normtelge) asfaldil 25 mm ja alates 40 km/h on killustikalus 1 cm paksem.

Võrreldes nüüd eeltoodud 5 cm ulatust Soome 8 cm asendusega on ligilähedaselt tegemist sama tugevusvahega.

Siit võib järeldada, et kui tee on projekteeritud normaalsele liikluskiirusele (linnas 50 km/h, maanteel 90 km/h) ja kiirus langeb tasemele 10 km/h, siis suureneb koormus katendile niipalju, et sama vastupidavuse tagamiseks peaks asfaldikiht olema kuni 5 cm paksem. Praktikas tähendab see tipptunnil ummistuvale tänavale üht täiendavat asfaldikihti.