Liiklusprognoos praktikas

Eelkirjeldatud prognoosi metoodika on muudetud kohustuslikuks. Proovime siis selle läbi praktilise näite peal - tegemist on Tallinn-Keila teelõiguga Paldiski maanteel, tabelis leida iga-aastaste keskmiste liiklussageduste andmed (AKÖL) teelõikude kohta, mis algavad tabelis näidatud kilomeetril. Andmed on täiesti avalikud, pärit Maanteeameti kodulehelt Tehnokeskuse uuringute tulemustest.
km
11,300
12,156
13,574
15,134
18,462
22,341
25,172
25,206
2011
14806
12586
9115
8518
6520
7103
7743

2010
12183
9962
7911
7349
6279
7545
6797

2009
15147
12365
9839
9140
7185
7999
7415

2008
16668
14315
11819
10099
8518
10104
8329

2007
16818
14444
11925
10190
8408
9762
7879

2006
15930
13310
11150
9530
8030
8620

13830
2005
14400
12030
10080
8610
7260
7790

12500
2004
13550
11320
9490
8100
6830
7330

11770
2003
12220
10090
7630

5300


11110
2002
9950

7530

5230


10960
2001
9060

6860

4760


9980
2000
7220

6310

5330


3360
Uue metoodika järgi saame liiklussageduse aastaks +20 ehk siis 2031, korrutades 2011 numbrit suhtarvuga 2011/2001 sagedustest.
Valime siit kolm asukohta mille kohta on enamvähem adekvaatsed andmed kümne aasta tagusest seisust.
Tulemuseks saame 2031 liikluseks vastavalt 24196, 12111 ja 8931 autot ööpäevas. Tekib küsimus, kuhu kaovad pooled autod kahe kilomeetriga. Ja teisalt, arvestades senist dünaamikat on raske uskuda, et km 13 liiklussagedus kasvab kogu selle aja jooksul vaid 1,5%. Mitte ühe vaid 20 aastaga. Ning km 18 vaid 4,8%. Võrreldes siis tegelikult buumiaegse maksimumiga.
Nali naljaks, kuid kui võtame baasaastaks 2010 ehk siis püüame leida prognoosi aastaks 2030. Ja tulemuseks on 20558 - 9918 - 7397. Kõigepealt küsiks, kas nii suur muutus on võimalik ühe aastaga? Ja kas me usuksime sellist augu-põhist prognoosi, mille numbrid on mõne aasta eest juba selgelt ületatud?
Analüüsides, kuidas selline seis võimalik on, jõuame mõnede anomaaliate põhjusteni. 2010 suvel oli maantee pikalt remondis ja seetõttu on aastakeskmine jäänud madalamaks. Tõsi ka see et samale ajale langes ka MaSu. Ning vaadeldes veidi laiemalt kogu piirkonda, selgub et Tabasalu-Klooga maantee on 2007-2008 remondis olnud mistõttu nende aastate liikluse numbrid mõnevõrra suuremad kui tavaliselt. Samas ka see tipp jääb tegelikult MaSu eelse buumi aega. Nii et selgeks teha, mis remondist mis muidu majandusseisust tuleneb, on päris komplitseeritud.
Sellegipoolest, on projekteerimisnormidesse nüüd sisse kirjutatud kindel metoodika, mis välistab mõtlemise.
Tulles tagasi küsimuse juurde - et kuhu nad kaovad. Ehk siis teisipidi, kust nad tulevad. Ka sellele küsimusele on vastus olemas. Topi sõlmest, TallinnGate uuest moodsast keskusest, kus pool Tallinnat käima hakkab. Ehk siis need, kes Haabersti ristmikust hea õnne korral läbi mahuvad.
Ja vahejäreldus ka samast tabelist - 2011 aasta liiklus oli Tallinna-poolses otsas 2005-2006 seisus, kuid kaugemal 2003-2004 vahelises seisus. Buumieelses.
Vaata mis nurga alt tahad, ilmselt peab Haabersti ringist kuni Harkuni siiski 2+2 tee olema. Edasi pääseb väiksemaga.
Oh oleks see mäng nii lihtne. Nagu mõni mees kõrges kabinetis ette kujutab.

Kommentaarid

Raul wips Vibo ütles …
Tegemist on vist maailmas ainulaadse lähenemisega, millel puudub igasugune teaduslik tagapõhi? Nii palju siis teadmistepõhisest majandusest Eesti vabariigis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel!

See meenutab N. Liidu aegset majanduse planeerimist. Kui eelmisel viisaastakul oli tehasel suur tootmise ja tööviljakuse kasv, siis järgmisel viisaastakul eeldati ikka sama! Kui oli kehv kasv, siis eeldati ka sama!

Kuna tee omanik võib ka teiste riikide norme põhjendusega kasutada, siis põhjendust on nüüd küllaga.
Ain Kendra ütles …
Paraku otsustab siiski tee omanik.

Populaarsed postitused sellest blogist

Jälle uued teedeinsenerid

Kas dreenkiht on muldkeha või katendi osa

Kandevõime mõõtmine