Karjääritee läbi eramaa
Blogi lugeja kirjutas, et ta kinnistut läbib kohalik juurdepääsutee, mis üsna märjas kohas. Kevadeti veetase 10-15 cm maapinnast (õnneks siiski mitte maa peal), tee kõrval (5 m) on 20 m ulatuses tiik. Prügiveoauto (Ragn-Sells) on kõik, mida kohalikud tee tugevdamiseks teele laotanud (ehitusjäätmed, kohalik kruus jne), sügavale surunud ning tee läbitavus vähemalt märjal ajal väikeautodele kaheldavaks muutunud.
Piirkonda taotletakse liiva kaevandamise luba (10 000 m3 aastas, 15 aastaks), kusjuures ainus juurdepääs kulgebki läbi eelnimetatud kinnistu.
Teeme nüüd lihtsa arvestuse:
- aastas veetakse 20 000 tonni liiva
- enamlevinud krokodillid (3-teljelise poolhaagisega 2-teljeline veduk) mis liiva veavad on 40-tonnised, millest 15 tonni on auto ja 25 tonni koorem
- selle koguse vedamiseks on vaja 800 autokoormat, seda aastas, seega liivavedajad peavad liikuma 1600 läbikut
- jagades selle aasta peale laiali, saame 4,4 autot iga päev, pool sellest siis koormaga pool ilma
- viieteljelise autorongi siirdetegur on 2,05 ehk 10-tonnistesse normtelgedesse taandatult on koormuseks 9 normtelge päevas. Seda küll 15 aastat järjest.
Kui nüüd eeldada, et aktiivne tööaeg on ainult kaks nädalat, veetaks 400 koormat nädalas ehk 80 koormat päevas ehk 10 koormat tunnis. See paneks tee küll tolmama. Kuid lagunemise mõttes ei ole suurt vahet kas sama kogus liigub nädala või aastaga.
Liidame siia juurde ühe kolmeteljelise prügivedaja mis liigub korra nädalas, teguriga 1,8, saame taandatud koormuseks 9,5 normtelge iga päev.
Autode arvu järgi on piisav kruusatee. Põhiküsimuseks on see, mis pinnasega vahetult mulla all tegemist on. Meie tänaste normide järgi, kui ei ole just sobilik külmakindel kruus või liiv, ehk ka jäme kerge saviliiv (mida suure tõenäosusega seal siiski ei ole, vähemalt vahetult mulla all sest vesi ei voola minemal!), siis on tõenäoline, et tegemist on savika kihiga. Kuiva ilmaga kannab hästi, kuid märjaga võib minna põhjatuks...
Oletan siiski, et vähemalt tee ehituseks on kuskilt lähialalt leida mitte liiga suure savisisaldusega kruusa, kruusmoreeni.
Pakuksin alljärgnevat skeemi:
- eemaldada kasvupinnas (oletan, et selle kihi paksus on 20 cm, tavaline on 15-30)
- et pealeveetav materjal ei seguneks aluspinnasega paigaldada kiht geotekstiili, kõige harilikumat ja odavat
- täita tee küna kruuspinnasega (seesama 20 cm)
Nüüd on valik, sõltuvalt sellest, mis pinnasega mulla all tegemist on,
- kui all on tolmne saviliiv, siis peaks kruusa veel 30 cm lisama
- kui all on liivsavi või kerge saviliiv, piisab 15 cm-st
- kui all on tolmliiv või mingi muu liiv, pole rohkem vahele vaja
Ning katteks 10 cm optimaalse terastikulise koostisega kruusliiva vastavalt kruusatee ehituse nõuetele.
Tee kõrvale tuleb tõmmata kraavid nii, et kraavi põhi oleks vähemalt 20 cm süvendi põhjast allpool ja et vesi saaks kusagile ära voolata. Kui muud äravoolu pole, tuleb ilmselt ühendada tiigiga.
Nüüd, kui selgub, et tiigi veepind kõrgvee tasemel on kõrgemal, kui see 20 cm süvendi põhjast (ehk siis, 40 cm maapinnast), siis tuleks sama palju lisada kruusa, kuivõrd see kõrguste vahe on.
Kui vee probleeme mõistlikul viisil lahendada ei õnnestu, pole midagi parata ja tuleb karjääri kasutust piirata ja lubada nende liiklus kas talvel kui maa külmunud või siis, kui kraavid kuivad.
Ah jaa, kruusatee ametlik eluiga on 7 aastat, selle järel peaks tulema tõsisem remont. Nii et äriplaan peaks sisaldama tegelikult kolm ehitus-remondi faasi - esmalt, kui tahetakse kaevandama hakata, siis teise korra kuskil 7 aasta pärast ja kolmanda siis, kui 15-aastane periood lõpeb et pärast neid ka liikuda saaks.
Nii väikese liikluse korral ei tohiks tolm probleemiks olla. Kui see aga nii on, ehk siis, kui põhiliselt materjalivedu kavandatakse suveperioodiks, võiks kaaluda ka asfaldifreespurust katet kahekordse pindamisega. Freespuru kiht peaks olema ka 8-10 cm. See on kindlasti kallim ja tegelikult ka tülikam remontida, oluliselt kauem vastu ka ei pea.
Piirkonda taotletakse liiva kaevandamise luba (10 000 m3 aastas, 15 aastaks), kusjuures ainus juurdepääs kulgebki läbi eelnimetatud kinnistu.
Teeme nüüd lihtsa arvestuse:
- aastas veetakse 20 000 tonni liiva
- enamlevinud krokodillid (3-teljelise poolhaagisega 2-teljeline veduk) mis liiva veavad on 40-tonnised, millest 15 tonni on auto ja 25 tonni koorem
- selle koguse vedamiseks on vaja 800 autokoormat, seda aastas, seega liivavedajad peavad liikuma 1600 läbikut
- jagades selle aasta peale laiali, saame 4,4 autot iga päev, pool sellest siis koormaga pool ilma
- viieteljelise autorongi siirdetegur on 2,05 ehk 10-tonnistesse normtelgedesse taandatult on koormuseks 9 normtelge päevas. Seda küll 15 aastat järjest.
Kui nüüd eeldada, et aktiivne tööaeg on ainult kaks nädalat, veetaks 400 koormat nädalas ehk 80 koormat päevas ehk 10 koormat tunnis. See paneks tee küll tolmama. Kuid lagunemise mõttes ei ole suurt vahet kas sama kogus liigub nädala või aastaga.
Liidame siia juurde ühe kolmeteljelise prügivedaja mis liigub korra nädalas, teguriga 1,8, saame taandatud koormuseks 9,5 normtelge iga päev.
Autode arvu järgi on piisav kruusatee. Põhiküsimuseks on see, mis pinnasega vahetult mulla all tegemist on. Meie tänaste normide järgi, kui ei ole just sobilik külmakindel kruus või liiv, ehk ka jäme kerge saviliiv (mida suure tõenäosusega seal siiski ei ole, vähemalt vahetult mulla all sest vesi ei voola minemal!), siis on tõenäoline, et tegemist on savika kihiga. Kuiva ilmaga kannab hästi, kuid märjaga võib minna põhjatuks...
Oletan siiski, et vähemalt tee ehituseks on kuskilt lähialalt leida mitte liiga suure savisisaldusega kruusa, kruusmoreeni.
Pakuksin alljärgnevat skeemi:
- eemaldada kasvupinnas (oletan, et selle kihi paksus on 20 cm, tavaline on 15-30)
- et pealeveetav materjal ei seguneks aluspinnasega paigaldada kiht geotekstiili, kõige harilikumat ja odavat
- täita tee küna kruuspinnasega (seesama 20 cm)
Nüüd on valik, sõltuvalt sellest, mis pinnasega mulla all tegemist on,
- kui all on tolmne saviliiv, siis peaks kruusa veel 30 cm lisama
- kui all on liivsavi või kerge saviliiv, piisab 15 cm-st
- kui all on tolmliiv või mingi muu liiv, pole rohkem vahele vaja
Ning katteks 10 cm optimaalse terastikulise koostisega kruusliiva vastavalt kruusatee ehituse nõuetele.
Tee kõrvale tuleb tõmmata kraavid nii, et kraavi põhi oleks vähemalt 20 cm süvendi põhjast allpool ja et vesi saaks kusagile ära voolata. Kui muud äravoolu pole, tuleb ilmselt ühendada tiigiga.
Nüüd, kui selgub, et tiigi veepind kõrgvee tasemel on kõrgemal, kui see 20 cm süvendi põhjast (ehk siis, 40 cm maapinnast), siis tuleks sama palju lisada kruusa, kuivõrd see kõrguste vahe on.
Kui vee probleeme mõistlikul viisil lahendada ei õnnestu, pole midagi parata ja tuleb karjääri kasutust piirata ja lubada nende liiklus kas talvel kui maa külmunud või siis, kui kraavid kuivad.
Ah jaa, kruusatee ametlik eluiga on 7 aastat, selle järel peaks tulema tõsisem remont. Nii et äriplaan peaks sisaldama tegelikult kolm ehitus-remondi faasi - esmalt, kui tahetakse kaevandama hakata, siis teise korra kuskil 7 aasta pärast ja kolmanda siis, kui 15-aastane periood lõpeb et pärast neid ka liikuda saaks.
Nii väikese liikluse korral ei tohiks tolm probleemiks olla. Kui see aga nii on, ehk siis, kui põhiliselt materjalivedu kavandatakse suveperioodiks, võiks kaaluda ka asfaldifreespurust katet kahekordse pindamisega. Freespuru kiht peaks olema ka 8-10 cm. See on kindlasti kallim ja tegelikult ka tülikam remontida, oluliselt kauem vastu ka ei pea.
Kommentaarid