Riigikogu mandaadist


Võtsin ette Riigikogu valimiste tulemused ning vaatasin ka seda, kes täna tegelikult riiki koguvad. Ja mõtisklesin valimissüsteemi ning esindatuse üle (ehk siis, kes keda esindab). Järgnevad siis tähelepanekud:
  • -          Kokku anti valimistel 575133 häält. Need persoonid, kes valituks kuulutati (ministrid, eurosaadikud ja muud häältemagnetid maha arvamata), kogusid kokku 59,4% valijate häältest.
  • -          Vaadates tänast koosseisu, esindavad need persoonid, kes täna tegelikult Toompeal istuvad, vaid 42,7% valijaid.
  • -          Kõige väiksema häälte arvuga saadik on Kalev Kallo (KE), kes kogus vaid 308 häält jäädes sellega ühtses pingereas 335. kohale.
  • -          Vaatasime siis kogu kandidaatide rida ja eraldi neid, kes said vähemalt 300 häält. Vaid 10% häältest anti sellistele kandidaatidele, kes ei saanud 300 häältki kokku.
  • -          Populaarsem mittesaadik oli E-N Kross (vaba roheline), kes kogus 3579 häält kuid ka sellest ei piisanud, et valituks saada. Isikumandaadiga sissesaamiseks vähim häältearv  oli Boroditšil, kes kogus 5896 häält. Nagu eelpool öeldud, igasuguste üleminevate häälte ja nimekirjaeelistustega jõuti parlamenti ka 308 häälega.
  • -          Vaadates 101 enim hääli saanud kandidaadi listi, mahub sinna neli rohelist (Kross, Talvik, K.Tarand ja A.Lotman) ning neli üksikut (Kunnas, Helme, Soosaar ja Helme). Vastavalt väheneks RE (3 kohta), KE (4 kohta ja IRL (4 kohta) esindatus. Sotsid saaks juurde 3 kohta.
  • -          Nüüd spekuleeriksin natuke – 101 enim hääli kogunu hulgas on palju peibutusparte – eurosaadikuid ja ministreid. Samas ka osa selliseid, kes vaid häälte ülekandmise meetodi ja nimekirjade tõttu välja jäid. Hanso (SDE), Vaarmann (KE), Velliste (IRL) ja Rahumägi (RE). Väga võimalik et nemadki pardisugu.
  • -          101.järjenumbri kogutud häälte järgi saanuks Vilja Savisaar-Toomast ning riigi kogumiseks minimaalselt vajalikuks häälte arvuks kujuneks 1422 häält ehk 0,25% häältest. Ning tänastest saadikutest vaid 68 on kogunud Viljast enam hääli.
  • -          Pingerea taguotsas on peale Volvo-Kallo ka teiste kärakondade saadikuid, alla poole miinimumist said veel Laasi (424-KE), Lillo (474-RE), Aas (524-RE), Sepp (676-RE) ja Holsmer (694-RE).
  • -          Rohelised kogusid 4,5 korda vähem hääli kui sotsid. Sotsid said 20 kohta, siis oleks rohelistelgi 4 kohta loogiline.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Jälle uued teedeinsenerid

 Koroona-aegu on ülekuulamistel vaid komisjon, ilma pealtkuulajateta. Seekord lühidalt ja teemadest: 1. Gerhard Markus Trumm - Massivahetuse alternatiivsed meetodid Tallinna Lennujaama K-perrooni näitel (Kristjan Lill). Aluspinnase stabiliseerimine kujuneb mõistlikumaks kui massivahetus ja enamvähem sama heaks geosünteetide kasutusega. 4. 2. Martin Eelmaa - Bituumenmakadamist katendikihtide kasutamine Eesti teedel (Andrus Aavik). Poole kallim kui kruusatee pindamine, kuid mõistlik tolmuvaba lahendus väiksema liiklusega teedele. 5. 3. Jaan Viljas - FWD mõõtmistulemuste alusel katendi kandevõime arvutusmetoodika täiustamine (Andrus Aavik). Tulemused taandatakse võrreldavale ajale, kasutatakse lisaks senistele kuuteguritele ka päevategureid. Meie tingimustele sobib paremini KUAB seade kui Tehnokeskuse seni kasutatav Dynatest. Mõõtmisi ei tuleks teha enne juunikuud, kõik mõõtmised tuleks kanda Teeregistrisse. 5. 4. Jörgen Vanamõisa - raudbetoonkonstruktsioonide kestvuse hindamine toimivusp
Lisateave

Kas dreenkiht on muldkeha või katendi osa

Tee konstruktsioonikihid, nende liigitus ja nõuded Alusdokumendid: 1)       TT – konkreetse objekti puhul väljastatud Tellija Tingimused 2)       Maanteede projekteerimis normid (1999; viimane redaktsioon RT I, 08.07.2011) 3)       Teehoiutööde tehnoloogianõuded (MKM määrus 132; https://www.riigiteataja.ee/akt/756881 ) 4)       Linnatänavad , EVS 843:2003 5)       Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhis 2005-2 6)       Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis 2010-1 7)       Pinnaste tihendamise ja kontrolli juhised 2006-41 8)       Muldkeha remondi projekteerimise juhis 2006-27 9)       Geosünteetide kasutamise juhis 2006-26 1)    Elastsete teekatendite projekteerimise juhend 2001-52 (puudub TT loetelust) Analüüsides eeltoodud dokumente, on tekkinud juriidiline kahtlus – kuigi projekteerimisnormid on 1999 aastast,  on Riigi Teatajas märge 'jõustunud 11.07.2011'. Kas see peaks tähendama vahepeal kehtestatud juhendite õigustühisust? Tõenäo
Lisateave

Kandevõime mõõtmine

Probleem – mida me saame mõõta ja millega? NB! täiendasin oluliselt 03.03.2012 Teehoiutööde tehnoloogianõuete §23 . Muldkeha pinnase tihendamist kontrollitakse vastavalt projektis esitatud nõuetele. Juhul kui projektis nõuded puuduvad, peab pinnase tihendamist kontrollima ristlõike kolmes punktis, muldkehal kõrgusega kuni 3 m iga 100 m tagant ja muldkehal kõrgusega üle 3 m iga 50 m tagant. Liivpinnasest muldkeha tihendustegur peab vastama lisas 2 toodud nõuetele.  Muudest pinnastest ehitatud muldkeha kihil kontrollitakse tihendamist elastsusmooduli mõõtmise teel kas INSPECTOR või LOADMAN seadmega. Elastsusmoodul muldkeha pinnal ei tohi olla väiksem projektis esitatud nõuetest . Küsimus seega, milliseid nõudeid saab projektis ehitada muldkehale, milline ehitatakse mitte liivpinnasest? Millised on siis need pinnased, mis ei ole liivpinnased kuid mida kasutatakse ehituses, eriti teedeehituses? Reeglina peaksid liivpinnased olema muldkeha aktiivtsoonis ehk siis 1,5 meetri ulatuses
Lisateave