Uudiseid Kaamose august

Järgmises TV3 stopis peaks tulema lõik uudistega Kaamose august. Allan Muuk alustab intervjuud Luite sõlmest ja lõpetab tervitustega Kaamose august. Vahele mahub kirjeldus sellest, et Viadukti otsaga seoses puudub nähtavus; sõlmes pole mingeid suunavaid silte; geomeetriaga on nii puusse pandud et otse kutsub Järvevanast tulles ilma ringi läbimata Viaduktisse üles minema ja Järvevanas puuduvad piirded mistõttu sõiduk võib tänava-augu asemel Kaamose auku kukkuda. Ning kindlasti ka tänusõnad linnavalitsusele ja projekteerijale õppematerjali tootmise eest. Ainult et seda õppematerjali poleks vaja betooni valada. Uute teedeinseneride koolitajana soovitan nii projekteerijal, ekspertiisi teostajal kui ka linnaisadel koolipinki nühkida. Ja õppida kogenud projekteerijatelt ning lugeda normi. Olukord peaks järgmiseks aastaks paranema sedavõrd, et seni soovituslik linnatänavate standard peaks asenduma kohustusliku projekteerimisnormiga.

Kommentaarid

Raul wips Vibo ütles …
on Sul seda saatelinki ka?
2. aprill 2013, kell 16:35
Ain Kendra ütles …
http://www.tv3play.ee/play/302716/?autostart=true - 17.märtsi stop, kohe esimene klipp
3. aprill 2013, kell 23:31
Ain Kendra ütles …
Indrek Sirk tutvustas täna Kaamose auku ka Maanteeameti aastakonverentsil. Muuhulgas osalesid ka mõned Tallinna asjamehed. Õppematerjal tuleb ikka täiega ära kasutada.
12. aprill 2013, kell 22:17
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Jälle uued teedeinsenerid

 Koroona-aegu on ülekuulamistel vaid komisjon, ilma pealtkuulajateta. Seekord lühidalt ja teemadest: 1. Gerhard Markus Trumm - Massivahetuse alternatiivsed meetodid Tallinna Lennujaama K-perrooni näitel (Kristjan Lill). Aluspinnase stabiliseerimine kujuneb mõistlikumaks kui massivahetus ja enamvähem sama heaks geosünteetide kasutusega. 4. 2. Martin Eelmaa - Bituumenmakadamist katendikihtide kasutamine Eesti teedel (Andrus Aavik). Poole kallim kui kruusatee pindamine, kuid mõistlik tolmuvaba lahendus väiksema liiklusega teedele. 5. 3. Jaan Viljas - FWD mõõtmistulemuste alusel katendi kandevõime arvutusmetoodika täiustamine (Andrus Aavik). Tulemused taandatakse võrreldavale ajale, kasutatakse lisaks senistele kuuteguritele ka päevategureid. Meie tingimustele sobib paremini KUAB seade kui Tehnokeskuse seni kasutatav Dynatest. Mõõtmisi ei tuleks teha enne juunikuud, kõik mõõtmised tuleks kanda Teeregistrisse. 5. 4. Jörgen Vanamõisa - raudbetoonkonstruktsioonide kestvuse hindamine toimivusp
Lisateave

Kas dreenkiht on muldkeha või katendi osa

Tee konstruktsioonikihid, nende liigitus ja nõuded Alusdokumendid: 1)       TT – konkreetse objekti puhul väljastatud Tellija Tingimused 2)       Maanteede projekteerimis normid (1999; viimane redaktsioon RT I, 08.07.2011) 3)       Teehoiutööde tehnoloogianõuded (MKM määrus 132; https://www.riigiteataja.ee/akt/756881 ) 4)       Linnatänavad , EVS 843:2003 5)       Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhis 2005-2 6)       Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis 2010-1 7)       Pinnaste tihendamise ja kontrolli juhised 2006-41 8)       Muldkeha remondi projekteerimise juhis 2006-27 9)       Geosünteetide kasutamise juhis 2006-26 1)    Elastsete teekatendite projekteerimise juhend 2001-52 (puudub TT loetelust) Analüüsides eeltoodud dokumente, on tekkinud juriidiline kahtlus – kuigi projekteerimisnormid on 1999 aastast,  on Riigi Teatajas märge 'jõustunud 11.07.2011'. Kas see peaks tähendama vahepeal kehtestatud juhendite õigustühisust? Tõenäo
Lisateave

Kandevõime mõõtmine

Probleem – mida me saame mõõta ja millega? NB! täiendasin oluliselt 03.03.2012 Teehoiutööde tehnoloogianõuete §23 . Muldkeha pinnase tihendamist kontrollitakse vastavalt projektis esitatud nõuetele. Juhul kui projektis nõuded puuduvad, peab pinnase tihendamist kontrollima ristlõike kolmes punktis, muldkehal kõrgusega kuni 3 m iga 100 m tagant ja muldkehal kõrgusega üle 3 m iga 50 m tagant. Liivpinnasest muldkeha tihendustegur peab vastama lisas 2 toodud nõuetele.  Muudest pinnastest ehitatud muldkeha kihil kontrollitakse tihendamist elastsusmooduli mõõtmise teel kas INSPECTOR või LOADMAN seadmega. Elastsusmoodul muldkeha pinnal ei tohi olla väiksem projektis esitatud nõuetest . Küsimus seega, milliseid nõudeid saab projektis ehitada muldkehale, milline ehitatakse mitte liivpinnasest? Millised on siis need pinnased, mis ei ole liivpinnased kuid mida kasutatakse ehituses, eriti teedeehituses? Reeglina peaksid liivpinnased olema muldkeha aktiivtsoonis ehk siis 1,5 meetri ulatuses
Lisateave