2014-2020 plaanidest Tallinnas

Linn on siis kokku leppimas uut objektide nimistut. Linna ja MKM koostööleppe seletuskirja järgi: Konkreetselt viiakse ellu või kaalutakse 2014-2020 perioodil ELi vahendite kasutamisel järgmiste projektide elluviimist: sadamate maismaaühenduste parandamine (Tallinna Vanasadama ja Väo liiklussõlme vaheliste lõikude arendamine, sh. uus ühendus Tallinna Vanasadama ja Russalka vahel, Suur-Sõjamäe tee, Peterburi tee ja Väo liiklussõlme rekonstrueerimine); Tallinna Vanasadama ühendamine kesklinnaga; raudteepeatuste ühendamine kohaliku liiklusega; Trammiühendus lennujaamaga; Gonsiori tänava rekonstrueerimine koos ühistranspordi prioriteedisüsteemi rakendamisega; Tehnopoli liikumiskeskkonna arendamine; keskkonnasäästliku ühistranspordi veeremi soetamine ning Haabersti ristmiku rekonstrueerimine.

Ja konkreetsemalt siis kaheksa elementi lepingu tekstist:

1. Sadamate maismaaühenduste parandamine – rahvusvaheliste ühenduste parandamiseks kavandatakse Tallinna Vanasadama ja Väo liiklussõlme vaheliste lõikude arendamist, s.h uus ühendus Tallinna Vanasadama ja Russalka vahel, Suur-Sõjamäe tee, Peterburi tee ja Väo liiklussõlme rekonstrueerimine. Lisaks sadama ühendamisele ja eelkõige raskeveostele otseühenduse loomisele E20 riigimaanteega planeeritakse uus maismaaühendustee nii, et kasutusele on võimalik võtta antud piirkonnas olevad maad erinevateks arendusteks, mis soodustavad kesklinna laienemist mere suunas. Jätkatakse koostööd Väo liiklussõlme rajamiseks ning kaalutakse varianti Ülemiste liiklussõlme ja Väo liiklussõlme vahelise transiidikoridori rekonstrueerimise projekti lülitamiseks Väo liiklussõlme ehituse projekti;

2. Tallinna Vanasadama ühendamine kesklinnaga – Tallinna Vanasadam on kõige olulisem värav Eestisse, mistõttu seda läbivate turistide paremaks teenindamiseks planeeritakse koos erasektoriga välja arendada kesklinna ja Vanasadama vaheline kaasaegne linnaruum. Avaliku sektori osa selles on liikumiskeskkonna väljaarendamine, st jalgratta- ja jalgteed, tänavad ja ühistranspordiühendused. Sealhulgas kaalutakse trammivõrgu pikendamist sadamani;

3. Raudteepeatuste ühendamine kohaliku liiklusega – kaalutakse erinevate raudteepeatuste paremat ühendamist linnaliikumisega, nt pargi-ja-reisi-parklate, rattaparklate, jalgratta- ja jalgteede, ühistranspordi peatuste asukoha muutmise abil. Sealhulgas kaalutakse uute peatuste loomise vajalikkust. Prioriteetsed raudteepeatused/piirkonnad on lisaks Balti jaamale ja Ülemistele Kristiine, Järve, Vana-Pääsküla (Laagri), Männiku, Kitseküla. Otsitakse võimalusi linnale täiendavate maade eraldamiseks pargi-ja-reisi-parklate laiendamiseks;

4. Trammiühendus lennujaamaga – Tallinna lennujaama ja Ülemiste linnaku paremaks omavaheliseks ja kesklinna ja sadamaga ühendamiseks pikendatakse trammivõrku lennujaamani, sealhulgas integreerides liini Ülemiste raudteepeatuse ning potentsiaalse Rail Balticu lõpp-peatusega;

5. Gonsiori tänava rekonstrueerimine koos ühistranspordi prioriteedisüsteemi rakendamisega – Laagna tee ja Kaubamaja vahelise ühenduse arendamine, eraldades ühistranspordi muust liiklusest ning võimaldades sellel prioriteetset liikumist;

6. Tehnopoli liikumiskeskkonna arendamine ja ühenduste parandamine teiste linnaosadega – Tehnopol on oluline ettevõtlus- ja teaduspark, mille areng mõjutab nii linna kui riigi konkurentsivõimet. Kaasaegse linnakeskkonna loomiseks Tehnopoli piirkonnas analüüsitakse võimalusi piirkonnasisese liikumiskeskkonna ja piirkonnaväliste ühenduste parandamiseks;

7. Keskkonnasäästliku ühistranspordi veeremi soetamine – analüüsitakse uue keskkonnasäästliku veeremi soetamise võimalusi, nt trammid, trollid, elektribussid, gaasibussid. Samuti kiirbussiliinide (ingl k: BRT – bus rapid transit) rakendamise võimalusi Tallinna ühistranspordivõrgus;

8. Haabersti ristmik – Tallinna ja selle tagamaa vahel oleva ristmiku rekonstrueerimine eesmärgiga parandada liiklusohutust ja arendada ettevõtluskeskkonda läbi ettevõtluspiirkondade (töökohad) ning elurajoonide parema ühendamise. Taristu rekonstrueerimisel luuakse ühistranspordile eelisõigus ühistranspordiradade väljaehitamisega. Linn alustab projektiga ja ühiselt kaalutakse võimalusi välisvahendite kaasamiseks projekti ehitamiseks. 

Edasi aga mõtisklemist konkreetsemalt eeltoodud punktidest - hea oleks kui lugejad ka oma mõtteid lisavad

1) Soov seega ühendada kolmnurk Väo-Ülemiste-Vanasadam. Mõistan et teema on õige, kuid kui seda tahetakse lahendada seniste praktikate järgi, võivad siit veel mitmed konkreetsete ärimeeste ja poliitikute kõrvad välja hakata paistma kui lahendusi konkreetsete soovide järgi kallutada. Viiteks seekord Olerex-Väo. Võibolla ka parteikassa, kui asi "puhtana" näib, võibolla konkreetse poliitiku isiklik huvi (täpsustamata poliitikuid). Väo liiklussõlme laiendamine Väo-Ülemiste lõiguga on väga kahtlane seetõttu, et Ülemistet ennast laiendati nii Kaamose augu kui Mõigu lõiguga. Kumbki neist pole just eeskujulik insenerilahendus ning viitega suurele sõlmele jäeti mõlemal juhul ära mõjuhindamise protsess ja avalikustamises pandi korralikult puusse. Ehk saab ilma susserdamata?

2) Trammivõrgu pikendamine sadamani - võiks olla huvitav kui see trammivõrk meil juba vägagi staatiline poleks. Kujutaks ette Margareeta eest trammi haaki Admiraliteedibasseini äärde ja peatusi nii A- kui D-terminali lähistel, kuid loogiliselt tuleks ühendada lugu Lennujaamaga, seejuures ei tohi vanalinnast liiga kaugelt mööda käia ja seetõttu kujuneks siit vaid sadama haak vahemikus Põhja puiesteelt Mere puiesteele. Ettevõtmise mõttekus on küsitav, samas tooks see võimaluse eraldi trammiliini (turistiliin) käivitamiseks lühemal marsruudil - Sadam-Lennujaam näiteks.

3) Raudteepeatused ja pargi-ja-sõida. Kristiine ja Järve küsimused on selged-loogilised. Paraku lõhnab väide täiendavate maade eraldamisest väga imelikult eriti linna seniste väidete valguses et sobivad krundid on eravalduses ja linnal puuduvad hoovad läbirääkimisteks. Soov ilmselt riigilt maad saada sest magusad krundid on tagastatud/erastatud.

4) Tramm lennujaamani - võiks öelda, et tegu on Preatoni projekti pikendusega. Huvipakkuv seejuures on viide Rail Baltica lõppjaamale - ehk siis, see EI OLE Balti jaam ega ka tänane Ülemiste jaam vaid kompott, mis paikneb praktiliselt Ülemiste sõlmes, Tartu maanteest nii siia- kui sinnapoole. Pikemas vindis on tegemist veelgi huvitavama aspektiga - kui lennuliiklus peaks kasvama nii hoogsalt, et lennujaam tuleb linnast välja viia (idee-fixe Ämari suunda), siis on see just Lennujaama kinnistu väärtus kui tramm kesklinnast sinna välja jookseb.

5) Gonsiori jutt on ju tegelikult katsetatud ühissõidukiraja teema edasiarendus. Paraku tuleks seda teha kompleksselt ja arvestades Gonsiori ääres paiknevate kinnistute omanike huvidega. Mis tähendab, et otseselt ja ainult ühissõidukiliiklusest mõlemas suunas on raske rääkida. Pigem võiks kõne alla tulla ulatuslikum ühesuunalise liiklusega skeem - mis jätaks Kunderi-Gonsiori vahelise ala ühesuunaliste tänavate vahele. Ehk siis, Gonsior ainult kesklinna-suunaline ja Kunderi ainult Lasnamäe-suunaline.

6) Tehnopol - ehk siis TTÜ-tagune Teaduste Akadeemiaga seondatud ala, laiemalt võttes Ehitajate-Akadeemia-Kadaka puiestee blokk. Ma seostaks ala Pääsküla möödasõiduga ehk siis ühendusega Topi sõlmest Laagri-Harku maanteelt Kadaka puiesteeni. Vajalik oleks ühendus siiski tuua ka ARK alani. Trollide marsruute on raske korrigeerida, küll aga peaks olema võimalik bussiliinidega mängida. Fakt aga et laiendamist vajab Kadaka kanal Akadeemia-Kadaka ristmikuni ja teisalt tuleks ka Mäealuse/Mäepealse laiendada.

7) BRT muu ilma kogemuse järgi eeldab omaette kanalit kiirliinile. See toimib vaid juhul, kui peatused on taskutega laiendatud nii, et ekspressbussi kiirus ei sõltuks samal liinil kulgevast iga poole kilomeetri tagant peatuvast bussist. Tehniliselt võimalik Pirita tee puhul kuid ainult kuni Russalkani. Võibolla asi muutuks Põhjaväila ehk Russalka-Sadama läbimurdega.

8) Haabersti ja ühissõidukirajad - no tule taevas appi, siin tuleb alustada Statoili mahasõidu sulgemisest ja kindlasti on tarvis vähemalt üks suund sillaga ringist üle vedada. On see siis Paldiski maantee (kesklinn-Õismäe) või Mustamäe-Tabasalu suund, vajaks analüüsi. Ja tõenäoliselt sellest ei piisa - vajalikud on ka jalakäijate tunnelid et ülekäigurajad sõlme ei blokeeriks.

Kogu täiega analüüsides linna finantsvõimekust, tähendab suurobjekti ehitamine seda, et käesoleval kevadel kohatud augutralli ainult võimendub ...