Betoonteed

Seekord eelhoiatus või trailer, kuidas neid nimetatakse. Et varsti saab kirjutada betoonteedest. Miks ja kuidas ja miks mitte. Täisaruanne Maanteeametis - keda tõsiselt huvitab, loeb läbi. Lühidalt ehk - ei ole see asi nii roosiline et betoon kasulikum oleks. Rahanumbrid siiski veel asfaldi kasuks. Kuigi, oma mõju asjas on ka selles, et meie asfaltkatted põhimõtteliselt tõsiselt aladimensioneeritud on. Soome on põhjalikumalt asja uurinud ja 2006 otsustanud et kuniks miskit suuremat ei juhtu, võetakse aeg maha ja rohkem ei katsetata. Hinnalt kallim ei ole see veel vastavalt kulumiskindlam et ettevõtmine ära tasuks. 10.10 (MNT), 17.10 (betooniühingu tehnoloogiapäev) ja 21.11 (asfaldipäev) olid avalikud esitused. Artikleid on ilmunud nii ajalehes kui ajakirjades (Teeleht, Inseneeria).
Lisatud ka link betooniühingu ning teine asfaldipäeva ettekande slaididele.
9-10.12.2013 Riia Tehnikaülikooli ja Cemexi (betoonifirma) ühistööl oli Texase ülikooli professor Dan Zollinger Riias betoonkatendi projekteerimist õpetamas sest lätlastel on kange isu katselõike teha. Paraku on professoriga sarnane lugu nagu Arvo Tinniga - kui jutuks tuleb materjali külmakindlus ja eriti naastrehvide toime, on mõlemal suu vett täis. Arvestades ka uuringu ühe järeldusega (Rootsi ja Soome betoonteedest) - C80 betoon kõrgtugeva kivimaterjaliga kulub 20,000 AKÖL juures ca 1 mm aastas, tasub pigem kaaluda mitte niivõrd betoonplaadi tegemist kui RCC (roller-compacted-concrete) alust millele kaks asfaldikihti kukile. Lätlaste valik on betoonplaat ühe kulumiskihi asfaldiga. Efekt selles, et betoonilt nõutakse küll tugevust, kuid mitte haardetegurit ja head pinnaviimistlust.
Asfaltkatte roopad on kahte liiki - naastrehvide kulutatu (ainult kulumiskiht) ja raskeveokite surutu (tõenäoliselt deformeerub just killustikukiht asfaldi all, asfalt ei taastu raskest koormusest). RCC võiks just seda viimast leevendada. RCC omapära on see, et suhteliselt kuiva betoonisegu (kui tavabetoonis ca 7% vett, siis RCC on  3% ja konsistentsilt meenutab niisket kruusa) paigaldatakse asfaldilaoturiga (ca 20 cm kiht) ja tihendatakse teerullidega.
Tallinn soovib katsetada, kuid ilmselt tuleks esmalt ära oodata 1967 tehtud Peterburi tee katte (Pirita jõe silla juures) laboriuuringute tulemused. Ning sooviks siiski kulumiskindluse osas ka laborikatsetusi enne kui otsustada uue betoontee kasuks. Sest hetkel tundub et esiteks, samatugevat betooni nagu Soome-Rootsi siin kasutama ei hakata ning kui asfaldiga katmisele mõelda, siis on targem just RCC alusele mängida. Kah betoon.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Jälle uued teedeinsenerid

Kas dreenkiht on muldkeha või katendi osa

Kandevõime mõõtmine