Järjekordne lend teedeinsenere lõpetas õpingud

Kevadsemestri lõpus kaitsesid magistritööd järgmised teedeinsenerid.
- Elian Laks - teetruupide projekteerimise ja ehitamise problemaatika (Metsvahi). Tööst tasub vormistada metoodiline juhend - käsitletud on peale meil levinud metoodika ka Uus-Meremaa, Soome ja Kanada meetodid. Tänased normid on raudbetoontruupide ajast ja ei arvesta plast- ega metalltruupide võimalustega. 5.
- Madis Lepp - Kuressaare-Sääre km 18,2-19,3 rekonstrueerimise eelprojekt (Metsvahi). Korralik "harju keskmine" töö. 4.
- Mart Olman - Eesti teede külmumissügavuste kaart (Aavik). Praktiline rakendus mis annab igal juhul adekvaatsema tulemuse kui täna normides ettekirjutatud 125 cm. Rannikualade käsitlus vajaks täpsustamist ja sellest saaks väga hea töövahendi. Paraku kipuvad teed jälle kallimaks minema, peaksid siiski paremini vastu pidama. 5.
- Kimmo Liivak - Soovitused maanteepiirete kavandamise juhendi koostamiseks tuginedes põhjamaade kogemustele (Metsvahi). Ettepanek nõlvust mitte 1:1,5 teha ja eelistada 1:2 või laugemat, sellega saaks vähendada piirete vajadust sest kindlustamata peenar läheks kitsamaks ja maad rohkem ei ole vaja. Tugev töö korralikul praktilisel kogemusel. 5.
- Margus Viiklepp - Liiva kalmistu jäätmete sorteerimise platsi ja teenindusteede eelprojekt (Metsvahi). Põhjalik käsitlus. 5.
- Siim Peetris ja Robert Sinikas - puidust ja raudbetoonist komposiittalade eksperimentaalne uuring (J.Idnurm) - huvitav töö praktiliste katsetega. 5.
- Martin Pley - Narva maantee Nehatu komposiitsildade eelprojekt (J.Idnurm). Jällegi "harju keskmine" - 4.
- Andrejus Musatovas - Kurna-Tuhala eritasandiristmiku ehituskorralduse projekt (Aavik). Töö jäi nõrgaks kuigi vormistus oli hea. 2.
- Mart Kaar - Permisküla vantsild (J.Idnurm). Huvitav katsetus. 4.
- Marek Ronimois - Permisküla rippsild (J.Idnurm). Põhjalikult läbi töötatud. 5.
- Sten Berezin - Permisküla piiripunkti eelprojekt (S.Idnurm). Põhirõhk piiripunkti juurdepääsutee projekteerimisel, kuid paraku jäid mitmed aspektid asja juures väga nõrgaks. 3.
- Mihkel Petuhhov - plastkiu lisandiga tsementstabiliseeritud kruusa eksperimentaalne katsetamine (O.Talvik). Tugev ja praktiline töö, kuigi vajaks edasiarendamist. 5.
- Inga Vovk - terviserajad, juhised arendustegevuseks ja planeerimistöödeks (Metsvahi). Asjalik materjal terviseradade kavandamiseks, kuigi keeleliselt võiks paremgi olla. 5.
- Triin Varik - liiklusvoogude muutumise analüüs aastatel 2012-2013 Tallinna automaatseire süsteemi andmetel. (Metsvahi). Probleemid üksikute anduritega ning ka süstemaatilised mured ebaühtlase liikluskiiruse juures sõidukite liigitusega. 5.
Esmakordselt sai ka kolm paremat tööd esitatud Teedeklastrile hindamiseks - parimaks tunnistati Elian Laksi töö ja seda hinnati ka preemiaga (500€).

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Jälle uued teedeinsenerid

 Koroona-aegu on ülekuulamistel vaid komisjon, ilma pealtkuulajateta. Seekord lühidalt ja teemadest: 1. Gerhard Markus Trumm - Massivahetuse alternatiivsed meetodid Tallinna Lennujaama K-perrooni näitel (Kristjan Lill). Aluspinnase stabiliseerimine kujuneb mõistlikumaks kui massivahetus ja enamvähem sama heaks geosünteetide kasutusega. 4. 2. Martin Eelmaa - Bituumenmakadamist katendikihtide kasutamine Eesti teedel (Andrus Aavik). Poole kallim kui kruusatee pindamine, kuid mõistlik tolmuvaba lahendus väiksema liiklusega teedele. 5. 3. Jaan Viljas - FWD mõõtmistulemuste alusel katendi kandevõime arvutusmetoodika täiustamine (Andrus Aavik). Tulemused taandatakse võrreldavale ajale, kasutatakse lisaks senistele kuuteguritele ka päevategureid. Meie tingimustele sobib paremini KUAB seade kui Tehnokeskuse seni kasutatav Dynatest. Mõõtmisi ei tuleks teha enne juunikuud, kõik mõõtmised tuleks kanda Teeregistrisse. 5. 4. Jörgen Vanamõisa - raudbetoonkonstruktsioonide kestvuse hindamine toimivusp
Lisateave

Kandevõime mõõtmine

Probleem – mida me saame mõõta ja millega? NB! täiendasin oluliselt 03.03.2012 Teehoiutööde tehnoloogianõuete §23 . Muldkeha pinnase tihendamist kontrollitakse vastavalt projektis esitatud nõuetele. Juhul kui projektis nõuded puuduvad, peab pinnase tihendamist kontrollima ristlõike kolmes punktis, muldkehal kõrgusega kuni 3 m iga 100 m tagant ja muldkehal kõrgusega üle 3 m iga 50 m tagant. Liivpinnasest muldkeha tihendustegur peab vastama lisas 2 toodud nõuetele.  Muudest pinnastest ehitatud muldkeha kihil kontrollitakse tihendamist elastsusmooduli mõõtmise teel kas INSPECTOR või LOADMAN seadmega. Elastsusmoodul muldkeha pinnal ei tohi olla väiksem projektis esitatud nõuetest . Küsimus seega, milliseid nõudeid saab projektis ehitada muldkehale, milline ehitatakse mitte liivpinnasest? Millised on siis need pinnased, mis ei ole liivpinnased kuid mida kasutatakse ehituses, eriti teedeehituses? Reeglina peaksid liivpinnased olema muldkeha aktiivtsoonis ehk siis 1,5 meetri ulatuses
Lisateave

Kas dreenkiht on muldkeha või katendi osa

Tee konstruktsioonikihid, nende liigitus ja nõuded Alusdokumendid: 1)       TT – konkreetse objekti puhul väljastatud Tellija Tingimused 2)       Maanteede projekteerimis normid (1999; viimane redaktsioon RT I, 08.07.2011) 3)       Teehoiutööde tehnoloogianõuded (MKM määrus 132; https://www.riigiteataja.ee/akt/756881 ) 4)       Linnatänavad , EVS 843:2003 5)       Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhis 2005-2 6)       Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis 2010-1 7)       Pinnaste tihendamise ja kontrolli juhised 2006-41 8)       Muldkeha remondi projekteerimise juhis 2006-27 9)       Geosünteetide kasutamise juhis 2006-26 1)    Elastsete teekatendite projekteerimise juhend 2001-52 (puudub TT loetelust) Analüüsides eeltoodud dokumente, on tekkinud juriidiline kahtlus – kuigi projekteerimisnormid on 1999 aastast,  on Riigi Teatajas märge 'jõustunud 11.07.2011'. Kas see peaks tähendama vahepeal kehtestatud juhendite õigustühisust? Tõenäo
Lisateave